
Fotoraamatu projektiga olen juba pikka aega hoogu võtnud, kuid alles nüüd saan öelda, et olen valmis fotoraamatuid pakkuma. Mõte oli mul tõesti juba päris ammu, kuigi tõsisemalt hakkasin selle teemaga tegelema aasta tagasi.
Miks see siis nii palju aega võttis? Peamine põhjus on selles, et siiani puudus Eestis niisugune raamatutootja, kes oleks võimeline minu nägemusele vastavat kvaliteeti pakkuma. Erinevad ettevõtted teostasid fotoraamatuid säästumeetodil kasutades selles halvasti avanevat või ebakvaiteetselt teostatud köidet. Printimise kvaliteet jättis samuti soovida.
Enda üllatuseks avastasin minu kvaliteedistandardile vastavad fotoraamatud Pärnus Pilteri fotoärist. Meelis oli otsustanud uut moodi fotoraamatu lahenduse kasutusele võtta ja see tegi mulle suurt rõõmu.
Vastvalminud fotoraamatutel on kõvad kaaned, mille peale saab printida, kuid peamine nõks peitub köitmisviisis. Nimelt pole lehed ükshaaval kokku köidetud nagu tavaliselt. Pilt kulgeb hoopis üle kahe lehe ja keskele jääb vaid õrn murdejoon. Nii on avatud A4 formaadis fotoraamatus üle kahe lehekülje A3 suuruses foto. Värvihaldus on samuti paigas ja leheküljed valmivad tindi- või laserprinteriga.
Nagu ma varemgi olen märkinud, pean kujunduse poolt väga tähtsaks. Kuna ma ise kujundaja pole, pöördusin selles küsimuses taaskord Jaakko Matsalu poole, kes mulle fotoraamatu põhjad kujundas.
Fotoraamatute hinnakiri on mul veel koostamisel, kuid raamatuid saab tellida kolmes erinevas formaadis: 10x15, 15x23 ja A4. Fotoraamatuid saab tellida stuudiosessiooni ja välisessiooni võtetega. Ideaalne on ta loomulikult pulmaraamatu ja pulmaalbumina.
Üks väike üllatus on mul seoses fotoraamatutega veel varuks, kuid sellest juba õigel ajal.

Rätsep kipub ikka ise püksata olema. Nii polnud mul endast asjalikke pilte. Perega oleme üsna tihti fotostuudios käinud, kuid siis asun ise fotokaamera taga. Merle hakkaski mõne aja eest rääkima, et tarvis perega fotograafi juurde minna. Ma küll rääkisin, et te juba olete iga päev fotograafi juures, aga tema ütles, et sellest pole ju kasu.
Aga kelle juurde siis minna? Õnneks polnud see valik väga keerukas, nimelt jäi Merle pilk Mait Jüriado piltide peale pidama. Õnneks on tema stiil ja nägemus minu omaga natuke sarnane, seega sobis ta mulle ka. Mait oli lahkelt nõus ja fotosessiooni ajaks valisime jaanuari lõpu. Ta oleks tahtnud meid õues pildistada, kuid ilma tõttu otsustasime siiski fotostuudiosse minna.
Nüüd avanes mulle suurepärane võimalus enda ametivenna tööd kõrvalt vaadata. Alustama pidime perepildist, aga Joosep keeldus kaadrisse tulemast. Ilmselt olime ise vea teinud ja talle pildistama minekust liiga palju rääkinud. Seda ei tasu tegelikult kunagi teha, lapsel võib siis tõrge tekkida. Alustasimegi siis neljakesi pildistamist ja Joosep põrnitses eemalt.
Varsti oli Merle must kleit Pänta valgete karvadega kaetud ja mina vedasin oma kingadega stuudiopõrandale musti triipe. Ega Maidul ülearu lihtne polnud meid kõiki korraga enda suunas vaatama saada. Perepildi tegemine on nagu mitme muutujaga võrrand. Kui üks on otse, siis keerab teine pea ära või kõnnib hoopis pildilt minema.
Edasi tegelesime minu portreedega ja siis jälle perepiltidega ja uuesti portreedega. Joosep keeldus jätkuvalt diivanilt pildile tulema, seepärast tassisime välgud diivani juurde ja pildistasime seal. Lõpuks hakkas ta siiski sulama ja nõustus mustal taustal pildistamisega. Peale kaht tundi saidki peaaegu kõik planeeritud pildid tehtud.
Kaks tundi olekski paras aeg ühe perepildistamise sessiooni jaoks. Tunnist võib vabalt väheseks jääda, kui rohkem süvitsi minna. Igaljuhul sain hea kogemuse, sest enne ma siiski päris täpselt ei teadnud, kuidas on stuudios pildistamas käia olles ise pildistatava rollis.
Tänud sulle Mait!
Foto: Mait Jüriado
Kolmapäeva õhtul sõitsin koos poistega maale, et nad vanavanematele rõõmu teeksid. Ise plaanisin natuke puhata ja tööasjadega tegeleda. Poolele teel helistas Allan, hakkas Väinamere ilusast jääst ja uisutamisest rääkima, tarvis proovima minna. Ainuke häda, et uiske pole ja uisutada ka ei oska.
Mulle tulid kohe matkauisud meelde. Helistasin Berdile, kes on 360 kraadi matkajuht. Bert ütles, et tal on uiske küll ja võib laenutada, aga Matsalu kanti jõuab alles pühapäeval. Kuna mõtlesime enda uisutamise laupäeval ette võtta, ei tahtnud see hästi klappida. Kust siis uisud saada?
Sellepärast ma linna sõita ka ei tahtnud, kuigi Pärnu Matkaspordist oleks matkauisud kenasti kätte saanud. Lihula kaubandusvõrgus võib 46 number uiskudest ainult und näha. Siiski on olemas üks väga vinge kaltsukas, kus igasugust kola leidub. Nii läksingi "Lootuse" poodi luuret tegema. Üllataval kombel ei paistnud poetädidele minu jutt müstikana ja samal päeval pidi just kaupa tulema.
Järgmisel hommikul läksingi uuesti vaatama ja väljusin poest päris korraliku hokiuiskude paariga. Kuna ka Allan oli uisuotsingutega hätta jäänud, leidsin samast kohast tallegi sobivad tritsud. Ühte kokku läks sel päeval poes kaubaks pea 20 paari uiske, millest kaks paari minu autos laupäeva ootama jäid.
Allan istuski laupäeva varahommikul Tartust bussile ja oli enne lõunat kohal. Peale külmas kangeks jäänud autoga maadlemist võtsin Allani Lihulast peale.
Koos tegime kiire otsa Noarootsi, kus Teeristi Külalistemaja pildistasin. Tagasiteel ületasime Noarootsi-Haapsalu jäätee ja jõudsime lõpuks 15:30 paiku Virtsu lähedale Kukeranda. Määrisime näod vaseliiniga sisse, sikutasime uisud jalga ja ronisime autost välja 20 kraadise pakase kätte.
Mulle oli see umbes kolmas kord uiskudel olla ja Allanile samuti. Varsti koperdasimegi kaldavallist alla jääle. Suuri kukkumisi siiski ette ei tulnud ja tegime esimesed sammud kaldast kaugemale. Terve meri oli ühtlase ja sileda kaane all, lund polnud peaaegu üldse, ainult puhas terasjää kuni Saaremaani välja. Nii kaugele me siiski ei mõelnud, ainult Kesselaid paistis ahvatlevalt lähedal. Hakkasimegi tema poole uisutama. Paar asja said siiski üsna varsti selgeks.
Kui jalad pole uiskudega harjunud, siis on natuke raske püsti püsida. Treenimata pöiad ei püsi hästi tasakaalus ja koivad hakkavad all laperdama. Kui väsimus juba tunda annab, kaob talvemõnu võrdlemisi ruttu. Ilmselt on uisud ka veidi nürid ja ei püsi hästi rajal. Lõpuks polnud see küll enam kellegi uisutamine, pigem jää peal koperdamine. Sellest ma siiski aru ei saa, kuidas uisutamine tegelikult käib. Kas tõesti on heal uisutajal niisugune tasakaal, et pöiad püsivad pidevalt õiges asendis?
Oli selle uisutamistehnikaga kuidas oli, aga vähemalt 3. kilomeetrise ringi me siiski tegime. Päike loojus just siis, kui tagasi kalda äärde jõudsime. Kesselaid jäi seekord liiga kaugele. Pikkade ja madalate matkauiskude ning suusakeppide abil oleksime kindlasti Kesse panga all käidud saanud.
Jääolud olid tõesti väga head, kes neid veel nautida tahab, peab kiirustama. Kui lumi jääle sajab, pole enam nii head libisemist.

Sügisene Gruusia fotoreis viib meid Tbilisisse, mägisesse Kazbekki, Kahheetia veiniistandustesse ja veinikeldritesse ning kergematele matkadele Borjomi rahvusparki. Reis on mõnus kombinatsioon maalilistest maastikest ja linnavaadetest, uutest fototeadmistest, valmivatest viinamarjadest ja aprikoosidest, külluslikest söömaaegadest ja heast veinist.
Viin sind pildistama nii õhtuses Tbilisis, kui Kazbeki lähistel, kuhu sõidame mööda looklevaid mägiteid ja Gruusia vana sõjatee serpentiine pidi. Pikemad fotopeatused teeme ka viinamarjaistanduses ning kaunites paikades Borjomis.
Peale reisi kohtume fotoõhtul, kus vaatame fotoreisil tehtud parimaid pilte ja muljetame reisifoto teemal.
Reisi ajakava:
Fotoreis toimub 21.-27.09.2012 koostöös Sandberg Reisidega
Tasuta pulmafotod teie kahe tähtsast päevast võivad olla sinu, kui saadad mulle enda pulmaidee ja selle kirjelduse. Ootan 31. aprillini 2012 põnevaid pulmaideid ja valin neist välja kõige ilusama. Pulma suurus ja eelarve pole olulised. Tähtsad on lennukad ideed ja muidugi armastus.
Võitnud paarile on minu poolt
auhinnaks külluslik pulmafotopakett väärtusega 1000€.
Üllatus, üllatus – Marianne Männi lisab omalt poolt
auhinnaks pulmavideopaketi väärtusega 800€.
Auhinna koguväärtus on 1800€!
Tasuta pulmafoto ja pulmavideo konkursi auhind sisaldab
Osaleda saavad noorpaarid, kelle pulmapäev jääb ajavahemikku
15.05.2012 - 31.08.2012 ja kelle pulm toimub Eestis.
Võitja kuulutan välja 2. mail 2012.
Eelmisel aastal oli võitjaks merepulm, kus ka laulatus toimus katamaraani pardal.
Tutvu tasuta pulmafoto ja pulmavideo konkursi tingimustega ja saada enda pulmakirjeldus 30. aprilliks 2012! Kui soovid lisainfot või täpsustada konkursi tingimusi, võta julgelt ühendust 53414678 või info@olev.ee!

Haapsalu fototurg on hetkel üsna loid. Konsulteerisin Arvo Tarmulaga ja pidasime pika vestluse, kas Haapsalus keegi fototeenust pakub ja kui, siis missugust.
Mudalinna fotostuudio on teadaolevalt ainus Haapsalu fotostuudio, kus võiks suurema seltskonnaga pildistamas käia. Stuudio omanik Tarmo Siirak on siiski pigem portreefotole ja aktile keskendunud ja perefotot väga palju ei paku. Tema tegemistest pole väga palju teada, pigem tegutseb hobikorras.
Silver Raidla on Haapsalust pärit fotograaf, kuid Tallinnasse edasi liikunud ja peab seal fotostuudiot. Pidavat käima ka Haapsalu üritusi pildistamas.
Eduard Laur on rändava eluviisiga fotograaf, kes on keskendunud koolides pildistamisele ja tegutseb ka pulmafoto ja pulmavideo turul. Mäletan teda juba üheksakümnendatest, koolipiltide tegijana.
Rauno Ojassoo peab Haapsalu linna ainukest fotolaborit Haapsalu kaubamajas. Peale passipiltide ja paberfotode ilmutamise saab seal teha ka portreepilte, korraga mahub pildile kuni 3 inimest.
Arvo Tarmulat tuntakse kui Lääne Elu alatist fotograafi. Praegu tegutseb ta vabakutselisena ja pildistab peamiselt erinevatel sündmustel, vahel on ka pulmafotograafi rollis.
Ilmselt on olemas veel mitmeid pildistajaid, kelle kohta mul info puudub, kuna nende tegevuse kohta interneti avarustest infot ei leia. Samas tuleb tõdeda, et kenade stuudifotode saamiseks on vaja Tallinna sõita ja välisessioone ei paku samuti keegi.
Fotosessioonid Haapsalu linnamaastikul
Just välisessioonideks on Haapsalu väga hea paik. Esimesena tuleb mulle meelde uue hingamise saanud Haapsalu rannapromenaad ja põnevad ehitised selle ümber. Haapsalu Piiskopilinnuse sisehoov ja hooned annavad samuti suurepärase võimaluse midagi põnevat ette võtta. Väga vahvaid pilte saab ka lihtsalt Viigi kaldal jalutades või linnatänavatel liikudes. Haapsalu raudteejaam on minu eriline lemmik ja muidugi seal seisvad vanad rongd.
Fotostuudio tuleb Haapsalusse külla
Kui sul on aga suur soov Haapsalus stuudiopilte saada ja seda on ka sinu sõbral ning nende sõpradel, pakun välja, et tulen fotostuudioga Haapsalusse. Võtan kaasa stuudiotehnika, stuudio taustad ja sean fotostuudio sobivasse kohta üles. Kõige mõnusam on, kui tunniajase stuudiosessiooni soovijaid on 5 või enam peret.
Kui sa plaanid pulmi Haapsalus ja selle ümbruses või mõnes muus Läänemaa punktis, tulen heal meelel teie kahe tähtsat päeva pildistama.
Anna enda soovidest teada 53414678 või info@olev.ee

Minu hea õpetaja Rain Tirul vastaks kindlasti, et umbes 0,004 sekundit, sest nii palju aega kulub fotoaparaadil pildi tegemiseks. Pikk aeg see just pole. Heade perepiltide tegemine nii kiiresti ei käi. Aga kui palju see siis aega võtab?
Üsna sageli saan päringuid, kus perekond soovib ühte, kahte või kümmet pilti ja pole huvitatud pikemast fotosessioonist. Sellist paari pildi tegemise võimalust pakkuvaid fotostuudioid on jätkuvalt olemas. Näiteks Rein Jänese stuudio Pärnus ja Maksifoto stuudio Viljandis lähtuvad pildipõhisest hinnakirjast. Tahad kolme pilti ja saadki kolm pilti.
Enamasti algab stuudiosessioonide pikkus siiski poolest tunnist. Minu hinnangul on see kõige lühem pildistamise aeg, mis üldse kõne alla tuleb. Head pildid vajavad sisseelamist ja aega. Ise eelistan vähemalt tunniseid fotosessioone. Tund on piisav, et kohmetusest üle saada ja pildistamise sisse elada. Esimene pooltund kulubki fotokaameraga harjumiseks, peale seda algab päris pildistamine.
Tunni jooksul teen umbes 250 kaadrit ja valin neist välja 50 parimat. Millised neist 50. pildist omakorda kõige paremad on, see sõltub juba vaatajate maitsest. Nii olengi otsustanud parimate fotode leidmise kliendi hooleks jätta. Enda maitse järgi valides võiksin kliendi lemmikpildid ära kustutada. Seepärast hoian ka enda fotoportfoolios palju erinevaid pilte, millest enamus oma lemmikud leiab.
Igast stuudiosessioonist jõuab ikka vaid paar pilti toa seinale. Rohkemaks pole vajadust. Erinevus seisneb vaid selles, kas need parimad pildid on valitud pika ja põhjaliku sessiooni sadadest fotodest või tegigi fotograaf ainult need paar pilti. Viimane variant on küll tehtav, kuid ma ei soovitaks seda kellelegi.

Talvisel ajal toimunud pulmades olen korduvalt pildistanud. Ka eelmise aasta lõpus oli neid mitu. Siiski on üks pisiasi puudu jäänud, nimelt lumi. Ka meie enda pulmapäev oli veebruari lõppu paigutatud just lumist talveilma silmas pidades. Juhtus siiski, et päike säras üle kevadise taeva ja maa rohetas. Saanisõit jäigi tegemata :)
Järele mõeldes tuleb möönda, et üks lumisel ajal toimunud pulm on siiski olnud, kuid põhjalikuks ilupildisessiooniks polnud sel korral mahti. Võibolla läheb alanud aastal paremini ja tekib võimalus lumes möllata. Kuna suur enamus pulmi toimub suvel, on talvine paariminek hea originaalselt ette võtta.
Ilupildisessiooniks kättesaadavad kohad on üldjoontes samad kui suvel, aga lumevaip annab neile hoopis teise ilme. Tallinnas häid pildistamiskohti otsides võiks ronida mõnele Toompea vaateplatvormile ja lumiste katuste taustal pildistada. Samuti on kasutatavad kirikutornid, kui piisavalt vara pildistamist ette planeerida ja vajalikud kokkulepped sõlmida. Kadrioru Park on muidugi klassika ja samuti Vabaõhumuusem või Viimsis asuv Rannarahva Muuseum.
Talvist ilma ei tea muidugi ette ja lume asemel võib taevast hoopis midagi muud sadada. Ka selleks puhuks on lahendusi küllaga. Kasutada saab ajaloolisi interjööre vanalinnas, pildistada mõne hea hotelli sviidis või muuseumis. Viimaseid on linnas palju ja nende sisekujundus pakub väga erinevaid võimalusi. Põnevate kohtade kasutamine eeldab sageli mõningast lisakulu, kuid tulemus on seda väärt.
Eraldi tahaksin esile tuua Tallinna Botaanikaaeda. Maastik on seal muidugi ilus, kuid kõige kargematelgi talvepäevadel valitseb kasvuhoonetes troopiline kliima. Ojakesed vulisevad ja palmid kõrguvad laeni. Mulle meeldib seal väga, noorpaaridele samuti. Samas lähedal asub Teletorn, mis peaks lähiajal uuesti avatuks saama.
Päris looduslikku keskkonda on samuti lihtne leida. Nõmme männikutes saab suusatajatega võidu joosta ja pulmakleidis mäest alla kelgutada. Pirital võib rannas ja jõekallastel jalutada. Linna lähedale jääb Jägala juga. Krõbedal talvel tekivad joa alla jääkoopad, milles lumekuningannat mängida. Kaugel pole ka Türisalu pank ilusate merevaadete ja jäätunud jugadega.
Allolev pulm toimus aga hoopiski Pärnus Ammende Villas detsembrikuus. Tegime pilte ilusalongis ja mõned võtted ka õues. Kuna registreerimine toimus Ammende Villas, siis enamuse ajast veetsime tubases keskkonnas.
Kui sul tekkis talvepulmadeks mõni vahva mõte, anna ka mulle teada, aitan hea meelega seda ellu viia.

Nüüd on siis Õhtusöök viiele Läänemaa nädal läbi ja Marika oma teenitud võidu kätte saanud. Leidsin enda arvutist mõned pildid saate tegemisest. Need pildid, kus ka mina peal olen, tegid operaatorid minu fotokaameraga.
Mida siis nüüd tagantjärele arvata? Täpse sõnastamisega jään natuke hätta, kuid kindlasti võin saates osalemise positiivseks ettevõtmiseks lugeda. Kas ja kuidas sellest mulle ja Matsalu piirkonnale kasu on, jääb esialgu teadmata. Kindlasti oli see hea kogemus enda treenimiseks ja kaameratega harjumiseks. Kui tulevikus peaks midagi sarnast ette tulema, on palju lihtsam hakkama saada.
Saate tegijad oleksid kindlasti veidi rohkem särtsu näha tahtnud, kuid meie seltskond seda palju ei pakkunud. Kohe algusest hakkas kehtima mingi vaikiv kokkulepe, et isiklikus plaanis üksteise kallal ei nöögita.
Ainukeseks lõbusamaks kohaks jäi Silvi viisakuse teema minu suhtes. Ega ma päris täpselt ei teagi, mida ta selle all tegelikult silmas pidas. Marika juures antud seletus oli puhas hädavale. Midagi ta ju pidi ometi ütlema. Kõige enam usun ma, et Silvi avaldus oli ajendatud mind tutvustava lõigu filmimisest Keemu sadamas. Silvi tahtis sinna ise minna, kuid mina olin juba seal käinud ja ta pidi uue koha otsima :) Aga see selleks, lõppkokkuvõttes oli ta oma sõnadega hiljem päris hädas ja ei osanud neile head tugipinda leida.
Kõige rohkem tahaksin jälle esile tuua Marikat, kes oma kõrged punktid igati välja teenis. Mulle meeldis eriti tema korras Polli talu kompleks, millest on palju eeskuju võtta. Samasugust tööd ja hoolt nõuab ka meie perele kuuluv Kiviste talu, kus külalisi vastu võtsin. Minu lapsed on seal juba kaheksas põlvkond. Küllap saab sellest paigast midagi põnevat, ideede puudust minu peres ei tunta.
Väga vahva oli ka Lihula Meeskoori esinemine Andreas Rahuvarmi dirigeerimisel.
Suured tänud õhtusöögikaaslastele ja võttemeeskonnale, kes selle saate nimel töötasid. Pikad võttepäevad pakkusid palju toredaid elamusi.
Tänan ka vaatajaid. Siiras tänu kõikidele headele sõnade eest telefonikõnedes, kirjades ja Facebookis.
Saate kordusi näeb TV3Play.ee lehel:

Nagu lubatud, panen Õhtusöök viiele saates tehtud roogade retseptid kenasti kirja, see on kärpimata variant. Mõni neist toitudest võiks praegugi laual olla. Hea meelega oleksin oma toite pildistanud, kuid aega lihtsalt ei jätkunud.
Värske kapsa salat jõhvikatega
Kaste
Haki kapsas ja lisa jõhvikad. Kastme komponendid sega eraldi anumas hoolikalt ühtlaseks kastmeks. Lisa kaste salatile ja sega õrnalt, kuid hoolikalt läbi. Lase salatil veidi seista, et maitsed seguneksid.
Maitsevesi
Lisa veele jõhvikad ja piparmündilehed. Lase paar tundi jahedas seista. Enne serveerimist lisa jää.
Grillitud seened hallitusjuustuga
Lõika hallitusjuust kuubikuteks. Murra seentel jalad ära ja täida kübarad hallitusjuustu tükkidega. Pane seened grillile ja grilli neid kuni juust sulab ja seened pruunistuvad. Serveeri kuumalt.
Ürdivõi
Lase võil toatemperatuuril pehmeneda. Haki ürdid väiksemateks tükkideks. Aseta ürdid ja sool koos võiga kaussi ning mikserda saumiksriga kuni saad väikeste tükkidega roheka värvusega massi. Jahuta enne serveerimist ja anna koos saiaga lauale.
Grillitud köögiviljad
Lõika kartulid keskmisteks tükkideks ja porgandid seibideks. Tee fooliumist väikesed kausikesed ja pane nende sisse kartuli ja porgandi tükid. Tükelda küüslaugu küüned ja purusta küüslaugupressiga. Haki till ning sega soola, tüümianilehtede ja küüslauguga läbi. Saadud segu lisa igale fooliumikausile pool teelusikat. Pane igase kausikesse suur võitükk ning aseta nad grillile.
Küpseta keskmise kuumusega, kuni kartul on peaaegu pehme. Lisa igale pakile umbes pool teelusikatäit mett ja oota, kuni see karamelliseeruma hakkab. Tõsta kausikesed grillilt ja lase enne serveerimist veidi jahtuda.
Grillitud sealiha
Lõika liha sentimeetri paksusteks lõikudeks. Sega kokku marinaadi komponendid ja vala marinaad lihalõikudele, jäta ööpäevaks seisma. Küpseta rahulikul tulel kaane all, kuni mõlemad pooled on kenasti pruunistunud.
Grillsalat
Lõika kurk, sibul ja suvikõrvits seibideks, tomatist tee sektorid. Sega kokku veiniäädikas, oliiviõli, sool ja valge pipar ning vala segu salatile. Sega salat ettevaatlikult läbi ja lase mõnda aega seista, et maitsed seguneksid.
Küüslaugupesto
Haki küüslauk, mungalill, piparmünt ja sarapuupähklid lõikelaual võimalikult väikesteks tükikesteks. Eemalda tüümiani vartelt lehed ja haki samuti peeneks. Lisa riivitud parmesan ja palsamiäädikas. Sega hoolikalt ja lisa niipalju oliiviõli, et moodustuks ilus paks mass. Serveeri varsti peale valmimist, muidu maitsed hajuvad.
Maasika liivataignakook jäätisega
Taigen
Koogi kate
Serveerimiseks
Taigna valmistamiseks pehmenda või, lisa jahuga segatud sooda, vaniljesuhkur, suhkur ja munad ning sega ühtlaseks massiks. Valminud taigen aseta küpsetusvormi ning mudi ühtlaseks kihiks, kata moosikihiga.
Koogikatte saamiseks haki külm või koos teiste komponentidega mõnusaks puruks ja laota see koogile. Küpseta umbes 30 min 200°C kuni koogi pind pruunistub. Serveerimiseks aseta koogitükk kausikesse, lisa paar palli jäätist, vaarikaid, põldmarju ja purustatud pähkleid.
Piparmünditee viiele
Vali piparmündipõõsast värsked varred, mis ei õitse. Murra oksad tipust 3. lehe kõrguselt. Võta teetassid ja aseta igasse tassi üks vars. Kuumuta värske kaevuvesi peaaegu keemiseni, kuid ära lase keema tõusta. Lase veel natuke jahtuda ja vala vesi tassidesse. Paari minuti järel on tee valmis. Serveeri tee koos piparmündivartega.