Suvine rännak läbi Eesti. 14 peatus Lümanda Lubjapark Saaremaal

reede 26. juuli 2019

Isa näitas mulle lapsena mingit valget kivitükki ja väitis: "See on kustutamata lubi." Imelik, kivi oli täiesti külm ja ei ilmutanud mingeid märke põlemisest. Vette pannes hakkas kivi sisisema, ajas vee keema ja muutus lõpuks valgeks möksiks. See oli siis "kustutatud lubi", millega võinuks kunagi seina lupjama hakata.

Lümandal tegeletaksegi sellise lubja tootmisega ajaloolisel viisil. Põrgukatla sarnases ahjus kuumutatakse paekivi tulipunaseks. Sellest saab kustutamata lubi. Hiljem valatakse see veega üle ja saadakse kustutatud lupja, mida omakorda laagerdumise järel ehitajad kasutada saavad.

Minu külaskäigu ajal lubjapõletust käimas polnud, küll aga sain vaadata kogu lubjaparki, mis annab hea ülevaate kunagisest suurtootmisest. Samas metsa all leidub kümneid lubjaahjude aluseid. Mitmed neist seisavad restaureerituna.

Vaata ise lähemalt, suvel võib iga päev Lubjaparki uudistama minna.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Lümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev MihkelmaaLümanda Lubjapark Saaremaal Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 13 peatus Kõpu tuletorn Hiiumaal

neljapäev 18. juuli 2019

Kõpu majaka matsakas siluett seisab vist igaühel silmade ees. Esimene tuletorn valmis 1532. Tagasihoidlikud inimesed räägivad selle olevat eesti vanima tuletorni. Veidi vähem tagasihoidlikud räägivad Baltikumi või Läänemere vanimast. Päris julged nimetavad ta maailma vanuselt teiseks või kolmandaks püsivalt tegutsevaks tuletorniks. Keegi ei maini kunagi, millised on need väidetavad vanemad tuletornid, ju ta siis ikka kõige vanem on.

Tuletornidel räägitakse kahest kõrgusest. Esimesena tuuakse välja tule kõrgus merepinnast, seejärel torni kõrgus jalamist. Kõpu majaka tuli ulatub merepinnast 102,6 meetrini ja on sellega Eesti kõrgeim, jalamist mõõtes saadakse tulemuseks 36m.

Torni kõrguselt suurim Eesti majakas asub hoopis Pakri poolsaarel, kõrgus 52 meetrit. Statistikas statistikaks, aga Hiiumaa kõrgemat vaadet nautima pääseb läbi kitsukese tunneli, mis on kontraforssi sisse uuristatud. See pugemine võtab mind alati veidi võhmale.

Selgi korral kimbutas mind alaline häda - modellide puudumine. Projektijuhid olid otsustanud, et modellid on vajalikud, eraldi ressursi selleks aga planeeritud polnud. Nii püüdsimegi vabatahtlikkuse korras leida inimesi, kes soovivad pildile jääda. Alati see ei õnnestunud. Enamikul juhtudel leidsime õnneks kellegi asjaosalise pildile või kasutasime perekonnaliikmeid.

Kõpus tuli appi õnnelik juhus. Just kõige kriitilisemal hetkel saabus seltskond hollandi rattaturiste. Sain nendega pildistamise osas kokkuleppele ja mure sai lahendatud.

Hiiumaaga siis kõik, Saaremaa ootab, kui ainult õigeks ajaks Sõru sadamasse jõuaks.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Kõpu tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaKõpu tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaKõpu tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaKõpu tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaKõpu tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaKõpu tuletorn Hiiumaal Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 12 peatus Ristna tuletorn Hiiumaal

teisipäev 16. juuli 2019

Ristna punast majakat pole ma varem nii lähedalt näinud, ta polnud lihtsalt külastajatele avatud. Nüüd tarvitseb vaid kohvikust pilet osta ja torniga üldse mitte kokku sobivas väravasüsteemis pilet läbi piiksutada.

Tee torni tippu kulgeb mööda kitsukest treppi. Ronime noortega üles ja pildistame päris põhjalikult. Naudin avarat vaadet rannikule, pehme valgus muudab olemise kuidagi hubaseks. Päris mõnus objekt päeva lõpetuseks.

Muuseas, praegu katab torni betoon. Olin alati arvanud, et Ristna tuletorn ongi betoonist, kuid see pole nii. Tegelikult on seegi tüüpprojekti järgi valminud metalltorn. Betoonivalu on tehtud hoopis hiljem vajadusest torni kaitsta.

Veedan öö Hõbekala mugavas toas ja naudin suurepärast hommikusööki, siis jälle autosse. Hiiumaa poolt vaadates lähen edasi "kenade maale", tegelikult siis Saaremaale. Enne seda veel teen kiire peatuse Kõpu maja all.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Ristna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaRistna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaRistna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaRistna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaRistna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaRistna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 11 peatus Tahkuna tuletorn Hiiumaal

reede 12. juuli 2019

Milline on Eesti kõige ilusam majakas? Isiklikust sümpaatiast panen esikohale Kihnu tuletorni, kuid selleks motiveerib mind poolehoid kihnlaste suhtes. Asukoha, kõrguse ja mitme muugi asjaolu kogusummana peaks tugeva teise koha kindlasti Tahkuna tuletornile andma.

Prantslaslik maitsekus paistab selle ehitise juures kenasti silma. Justkui sale valges kleidis prantslanna punase kübaraga kaunil mererannal jalutamas. Kogu kleit koosneb poltidega ühendatud malmkilpidest. Kui väikesest uksest kleidisaba alla poen, vaatavad sealgi vastu malmist trepiastmed ja mitmed teineteise kohal paiknevad vaheplatvormid.

Torn kajab hirmsasti, see eripära kuulub iga metallmajaka juurde, siin käib aga kõige rohkem kõrvadele. Pole ime, Tahkuna majakas pole küll Eesti kõrgeim, kuid temast suuremad tuletornid on valmistatud betoonist.

Modellid mind sellel objektil ei oodanud, küll aga lubati Ristnas inimest pildile. Hiiumaa lõunatippu jõudmine ei võta palju aega, kuid enne teen peatuse samas lähedal Hõbekala külalistemajas. Seda paika loodan ka edaspidi ööbimiseks kasutada.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Tahkuna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaTahkuna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaTahkuna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaTahkuna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaTahkuna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev MihkelmaaTahkuna tuletorn Hiiumaal Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 10 peatus Pikk Maja Kärdlas

teisipäev 09. juuli 2019

Käinast sõitsin edasi Kärdlasse möödudes Tubala küla meeste paigaldatud vaiast, mis kogu Hiiumaad merepõhjas kinni hoiab. Ilma selle vaiata ei võiks keegi kindel olla, kust hiidlaste maad praegu otsima peaks. Nojah, aga Hiiumaa pealinnas on üks pikk maja ja selle sees muuseum, kus mind oodati.

Kärdla Pikk Maja on põnev paik, mis tegelikult kuulub hävinud tööstuspärandi ehk Kärdla kalevivabriku juurde. Kunagist uhket tehast saab vaadata maketilt. Pikas Majas endas paiknes tehase kontor. Säilinud on veel mõned töölistemajad vabrikuväljaku paremas servas.

Muuseum annab aimu, kuidas Kärdla tehase asulana arenes ja vähe haaval linnaks muutus. Tehas võimaldas töölistele linnalist eluviisi ja paremat äraelamist. Nii hakkasidki teised hiidlased Kärdla rahvast kohvilähkriteks hüüdma, kuna linnaprouadel kohvijoomise peen komme kangesti meeltmööda oli.

Muuseas, parim hiiu käsitöö ja kohalike toodete pood asub ka samas majas, mine julgesti vaatama. Mina sõidan nüüd edasi tuletorne vaatama.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Pikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 9 peatus Villavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas

neljapäev 06. juuni 2019

Minu vanaisa pidas lambaid. Lammaste niitmine paistis mulle lapsena alati põneva sündmusena. Kui kõik pügatud lambad koplisse punusid, topiti vill kottidesse ja räägiti, kuidas see tuleb villavabrikusse viia. Villavabrik tundus mulle mingi salapärase paigana, mul polnud aimugi mismoodi see välja näeb.

Nüüd siis sõitsingi Hiiumaale ja sain selle lünga enda teadmistes täidetud. Vaemla villavabrik (tuntud ka kui Käina villavabrik) polnudki nii suur hoone, kui lapsena olin ette kujutanud. Ometi leidus ruumis mitmeid masinaid, ruumis hõljus lambavilla ja masinaõli lõhn. Ühes ruumi otsas aeti lammaste kasukad hundi lõugade vahele, kes villa peenemaks tuuseldas. Edasi rändas vill läbi kraaside ja ketrusmasinate saades lõngaks. Minge ise vaatama.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Villavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev MihkelmaaVillavabrik Hiiu Vill Hiiumaal Vaemlas Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 8 peatus Risti veetorn

Risti on üks paljudest asulatest, mis annab oma olemasolust märku vaid maanteeäärsete siltidega. Suur liikus on asulast välja viidud, mööda sõites pole ühtki maja näha. Tegelikult jääb vaid mõnesaja meetri kaugusele mõnus väike alev tööstushoonete, raudteejaama ja eramajadega. Samasugune paik on ka Lihula, kus ise elan.

Selline asend on teeületuse neis asulates palju turvalisemaks muutnud. Samas on transiidist tulenevalt elu vähemaks jäänud. Taludki ehitati varem ikka tee äärde. Täna võib imestada, miks pole teepervedes maju. Tegelikult on majad ikka teede ääres, neid teid aga ei kasutata enam. Tasub vaid tähelepanelikult kaarti uurida, kui leiad igale suuremale maanteele lisaks ajaloolise külavahetee suuremate linnade vahel.

Kõige paremini teatakse ilmselt Piibe maanteed. Samas on olemas alternatiivsed teed Tallina ja Pärnu, samuti Tallinna ja Virtsu vahel. Enamasti kulgeb vana maantee praeguse trassi all, siis teeb ootamatu jõnksu küla vahele või kulgeb väärikate kõrtsihoonete eest. Leidub ka lõike, kust vana tee on uuele täiteks veetud, väikese otsimise järel pole teeaset siiski raske leida.

Nojah, aga Ristil on suur ja uhke veetorn renoveeritud ja ootab imetlejaid. Pildistamiseks oli mulle appi tulnud kohalike noorte seltskond. Koostöö laabus ja andis häid tulemusi. Isegi ettepanek veekraani otsas kõõluda, leidis kohe teostamist.

Ristilt sain mitmeid vahvaid pilte ja suundusin tagasi koju, et mõne päeva pärast saartele liikuda.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Risti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti raudteejaam Foto: Olev MihkelmaaRisti raudteejaam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 7 peatus Vormsi tuletorn

Haapsalu raudteejaamas oleksin ehk rohkemgi aega veetnud, kuid pidin minema Vormsi laevale.

Saarel ootas pildistamist Saxby tuletorn, mis sarnaneb väga Kihnu majakale. Nad ongi pärit Inglismaa tehasest Porter & Co. Vormsi torn jääb vaid kõrguses 4. meetriga Kihnule alla. Sama tüüpi tuletorne püstitati Eestisse tegelikult 3 - Virtsu majakas hävis paraku 1917. aastal.

Malmplaatidest majakaid leidub Eestis palju. Nende püstitamine käis nagu Lego kokkupanek ja kujunes kivitornide ehitamisest palju soodsamaks. Selles sarjas räägin veel kolmest.

Vormsis ootasid mind modellid, koos sõitsime saare teise serva. Õhtu oli päikeseline ja soe ning kerge pilvitusega. Parim ilm pildistamiseks. Pildistasin tunnikese - ilma modellideta ja koos modellidega. Vastavalt kokkuleppele kasutan pigem selja tagant või üldplaanis pildistatud fotosid, sest nii oli perega kokku lepitud.

Esialgu plaanisin ööks saarele jääda. Kujunes siiski teisiti - peale lühikest madallendu astusin kaatri pardalt Rohuküla sadamakaile. Selline asjade käik sobis mulle väga hästi. Sain veel sadamas ja Haapsaluski mõned päikeseloojangu vaated pildistada. Hommikul ootas juba Risti veetorn.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Vormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaPraam Rohuküla sadamas Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu promenaad Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu promenaad Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 6 peatus Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum

Järgmist pildistamise tsüklit alustasin Eesti kõige uhkemast raudteejaamast Haapsalus.

Pildistamise mõttes on see paik mulle väga tuttav. Haapsalus pulmi pildistades soovib noorpaar ikka kas või korraks perroonilt läbi astuda ja mõne romantilise pildi jäädvustada. Sel nädalalgi on mul ees üks pulma-aastapäeva pildistamine just Haapsalu raudteejaamas - kohas, kus pildistasime ka pulmapäeval viis aastat tagasi.

Ei teagi, kumb paik Haapsalus on romantilisem, kas kuursaali lähedane promenaad või raudteejaam.

Seekordsest pildistamisest kujunes improvisatsioon. Vaatasime koos muuseumitöötajaga ringi ja püüdsime leida võimalikult häid detaile. Hiljem liikusin iseseisvalt väliekspositsioonis ja otsisin kõige atraktiivsemat vaadet kogu muuseumialale.

Kunagi sai vaataja kõige võimsama elamuse mere äärest, rööpaseadja majakese juurest. Tänaseks paiknevad vedurid teisiti, seda head vaadet enam pole.

Kogu Tsaari Venemaa raudteede nullkilomeeter asub jätkuvalt omal kohal, sellest punktist hakati kunagi kõiki raudteekilomeetreid lugema. Täna peab selleta läbi ajama, rööpad lõpevadki umbes kilomeetrise kõndimise järel otsa. Haapsalu inimestel paistab olevat kindel tahtmine rööpad uuesti maha panna.

Riisiperest Turbani saab uus raudtee varsti maha. Käisin seda isegi vaatamas ja sõitsin kogu kunagise trassi rattaga läbi. Hetkel on seal ikka parajalt pikk tükk teed läbi tühjuse.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 5 peatus Sindi Muuseum

Kas sina elad asulas, mis on tekkinud tänu tööstusele? Vaevalt Sindi rahvaski sellele iga päev mõtleb. 1200 töölisega kalevivabriku alal asuvad nüüd teised ettevõtted. Tänaseks pole enam kuulsat Sindi paisugi. Õnneks jõudsin ta veel enne lammutamist üles pildistada. Kunagise tehase territoorium on külastajatele suletud. Varem olnust annab hea ülevaate Sindi Muuseum.

Sinti jõudsin plaanitust veidi varem ja sain ukse taga natuke oodata. Varsti saabusidki modellidest perekond ja muuseumi perenaine. Esiotsa jäin päris nõutuks, mida perega peale hakata. Kaalusin seda ja teist, panin lapsed maja trepile istuma. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui kaaluma hakata.

Hiljem vaatasin näituseseruumides ringi. Uskumatu, kui kitsastes oludes töölised pidid sajand tagasi hakkama saama. Kogu elamine mahtus mõne ruutmeetrisesse tuppa, kus peale pliidi ja voodi muule kraamile ruumi ei jätkunudki. Hea veel, kui eraldi tubagi leidus. Poissmehed pidid kasarmulaadsete tingimustega leppima.

Muuseum paikneb ühes seni säilinud töölismajadest. Kunagisest asulast on säilinud 7-8 majast koosnev tänavalõik ja teisi eraldiseisvaid hooneid. Kõige uhkem on neist 1937. aastal valminud raekoda.

1900 paiku asutatud tööstusettevõtted moodustasid kui väikese omaette maailma. Tehas, kirik, elumajad, poed, klubi, söökla. Kõik vajalik pidi tehase juures asuma. Puhkealadelegi pöörati suurt tähelepanu, Sindi vanalt kaardilt on see väga hästi näha. Tööstusasulatest kuula lisaks Oliver Orro saadet.

Sindiga lõppeski esimene ring. Paari päeva pärast asun uuesti teele.

 

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Sindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi pais Foto: Olev MihkelmaaSindi pais Foto: Olev Mihkelmaa
 
Kuvan postitused 11 kuni 20. Kokku on postitusi 25