Robootikast

pühapäev 23. juuni 2019
Teema: Fototurg

Kas sul on lapsepõlveunistusi, mida on praegu võimalik täita? Kindlasti on. Minul on ka. Kõiki unistusi ei jõua ma kokku lugeda.

Robotitega mängimine on üks nendest. Lapsena joonistasin vineertahvlitele robotite juhtimispulte. Roboteid ma muidugi ei näinud, ega neid tänasel kujul olemaski polnud.

2016 sügisel läks mu esimene poeg kooli, samal ajal sattusime Haapsallu Robotexi promoüritusele. Ka Lihula kooli direktor oli kohal ja võttis vastu 4 Edisoni haridusrobotit, mida kool pidi kasutama hakkama.

Meie vestluses selgus, et roboteid on veel, kuid need seisavad ja koguvad tolmu, pole kedagi juhendajaks võtta. Üks asi viis teiseni, minust sai ootamatult robootikaringi juhendaja. Käisin koolitustel ja mässasin ringitundides koos lastega roboteid ehitada ja programmeerida. Samal aastal jõudsime Robotexile ja Võru Roboti Tsõõrile. Tulid ka esimesed tunnustused.

Ühel hetkel avastasin ennast öösiti roboteid ehitamas ja sellesse aina rohkem aega panustamas. Kõik oli iseenesest väga vahva, aga pildistamine kippus unarusse jääma. Praktilistel põhjustel võtsin vastu otsuse endist kurssi hoida ja andsin ringijuhendamise üle.

Nüüd on meil kodus oma robotid ja väike 4 lapsega robootikaring, mis toimib ilma minu suurema sekkumiseta. Küllap tuleb roboteid varsti juurdegi. Elagu robootika!


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Teatrist

laupäev 15. juuni 2019
Teema: Fototurg

Minu sügavam teatrihuvi sai alguse Tallinna Linnateater praktikast, kus Priit Greppi juhendamisel etendusi pildistasin.

Praktikakohaga kaasnes privileegina vaba sissepääs kõigile etendustele. Nii saingi kogu repertuaari üle vaadata, mõnigi kord lahkusin etenduselt väga tugeva elamusega. Kõndisin läbi öise linna nagu udupilves. Eriti selgelt mäletan Adolf Šapiro "Isad ja pojad" lavastusest saadud emotsiooni. See oli kui peapõrutus, millest toibumiseks kulus mitu päeva.

Praegu käime kahekesi või koos lastega teatris. Lasteetendusi olen lõppenud hooajal näinud 7. Kokku jõudsin külastada 14 etendust. Meie pere lemmikuteks on Estonia, Draamateater, Tallinna Linnateater, Nuku teater ja Endla.

Isiklikult armastan kõige rohkem Estoniat, tema suure trupi ja hea kvaliteedi pärast. Etendustest eelistan klassikat, eriti vene klassikat ja muidugi Tammsaaret, temast ei saa üle ega ümber. Meie hooaja lõpetaski „Noored hinged“ Nuku teatris, sel hooajal nähtutest parim etendus.

Üldiselt käime ikka vaatamas tükke, mille juures jääb ruumi arutlusteks. Poisidki küsivad peale iga etendust „Mis selle loo mõte oli?“ Kõige rohkem teebki mulle rõõmu laste teatriarmastus ja vastupidavus. Isegi nelja-aastane suudab Buratino muusikali ilma nihelemata ära vaadata.

Ootan juba põnevusega uut hooaega.

--------

Sel hooajal vaadatud etendused:

- Noored hinged NUKU teatris
- Buratino Estonias
- Vennas Draamateatris
- Kratt Estonias
- Pipi Pikksukk Estonias
- Väike Prints NUKU teatris
- Miisu NUKU teatris
- Vedelvorst Endlas
- Sipsik ja vana aja asjad Estonias
- Elias maa pealt NUKU teatris
- Krõll NUKU teatris
- Kaarnakivi perenaine Endlas
- Avameelselt abielust Endlas
- Savoy ball Estonias

--------


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Reisimisest

laupäev 08. juuni 2019
Teema: Fototurg

Reisimine on minu suur kirg, lausa füüsiline vajadus. Pikalt ühe koha peal püsida on talumatu. Fotograafi töö ise tähendab õnneks pidevas liikumises olemist. Enamasti toimetan Tallinna ümbruses ja mujal Eestis. Viimasel ajal käin aina rohkem kaugemalgi.

Tunnen suurt rõõmu iga pikema sõidu üle. Siiski on kõigis minu käimistes üks paratamatu vastuolu. Kui tahan pildistada ja portfooliot täiendada, pean reisima üksi. Neil kordadel sõidan pikki vahemaid, naudin üksi olemist ja uute põnevate paikade jäädvustamist. Kõik tundub vahva, kuid mitte täiuslik, sest sooviksin kõike nähtut oma perega jagada.

Neil kordadel, mil meie kuueliikmeline pere teele asub, on kõigil vahva ja põnev. Aga kaamera võin sellistel reisidel rahulikult koju jätta, mõnikord olengi seda täinud. Vähemalt praegu, väikeste lastega jääb pildistamisse süvenemine pigem unistuseks. Võin ju oma fotokotti ja statiivi kaasas vedada, midagi asjalikku ja tõeliselt head sünnib sellest paraku väga harva.

Nii peangi vähemalt täna valiku tegema, kas reisida üksi ja tuua koju häid pilte või reisida koos perega ja parimatest piltidest pigem loobuda, sest minu kohmitsemisi kaameraga, õige kellajaja ja valguse passimisi pole mõtet teistele pereliikmetele ooteajaks vormistada. Küllap saan aastate edenedes sellest dilemmast vabaks.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Milline on ideaalne fotograaf?

laupäev 01. juuni 2019
Teema: Fototurg

Milline on ideaalne fotograaf?

Fotograaf peab olema väga hea suhtleja. Mitte ainult hea vestluspartner, vaid oskuslik projektijuht, kes tahab klienti kuulata ja tema ideid edasi arendada. Samuti on vaja juhi oskuseid, eriti suurte grupipiltide ja peresessioonide pildistamisel.

Edu saavutamiseks tuleb igale päringule kiiresti reageerida ja töödega ajakavas püsida. Kõigepealt tuleb süveneda kliendi vajadustesse ja tegutseda neist lähtuvalt. Enda isiklikke huve võib arendada peale seda, kui kõigi kliendi soovidega on arvestatud ja projekt ei kaldu eesmärgist kõrvale.

Fotograaf peab oskama jutustada lugusid. Perepiltidel tuleb rääkida perelugu, ettevõtte fotodel ettevõtte lugu. Kui fotograaf teab, mida ta tahab piltidega edasi anda, saab iga foto mõtte ja sisu. Ilma selleta jääb pilt nõrgaks ja ei suuda vaatajat kõnetada.

Lugude jutustamine sõnas ja pildis on ta enda turunduse kõige tähtsam osa. Kui fotograaf oskab jutustada enda tööst ja sellega vaatajaid inspireerida, oskab ta ka teiste ideid edasi anda.

Fotograafil peavad olema tehnilised oskused ja vajalik varustus tööde teostamiseks. See on nii elementaarne, et ei tasu peaaegu mainimist. Fotograaf peab tehniliselt oma tööga hakkama saama. See on baasoskus, ilma milleta pole edu loota, kuid ainult sellest eduks ei piisa.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Milline on minu ideaalne klient?

laupäev 25. mai 2019
Teema: Fototurg

Milline on minu ideaalne klient?

Parima kliendi kõige tähtsam omadus on valmidus koostööks. Iga pildistamine kujutab endast koostööprojekti, mille õnnestumisesse peavad panustama mõlemad osapooled.

Leidub töid, kus läheb vaja tellija vahetut kohalolekut. Samuti pildistamisi, kus oleme õige raja juba aastatega sisse tallanud, piisab põhiliste detailide ületäpsustamisest - seegi on koostöö.

Vahel eeldavad tellijad, et fotograaf teeb kogu töö iseseisvalt. Ka nii saab töö valmis, kuid tulemus võib tellija soovidest erineda.

Mul käib alati väike jõnks selgroost läbi, kui tellija ütleb, kuidas ta mind täielikult usaldab. Loomulikult olen meelitatud, kuid ootan usalduse asemel koostööd.

Armastan kliente, kes jõuavad minuni, kuna neile meeldivad minu fotod. See on kõige parem garantii teineteise mõistmisele ja heale töötulemusele.

Igal fotograafil on veidi erinev käekiri ja viis tööle läheneda. Kui minu eelmised tööd vastavad sellele, mida klient minult ootab, võin kergesti vajaliku tulemuse saavutada.

Hea klient teab täpselt, mida ta vajab ja otsib optimaalset lahendust tulemuse saavutamiseks. Projektid võivad takerduda, kui kliendile pole selge, kui palju ja milliseid fotosid ta vajab. Parimal juhul valmib mul täpselt õige kogus pilte, mis vastavad igas mõttes kliendi ootustele.

 

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Näilisus versus tegelikkus

laupäev 18. mai 2019
Teema: Fototurg

Istun seda teksti kirjutades lennukis, olen teel Brüsselisse pildistama. Paremat päeva ei saa ollagi - tegelen oma lemmiktööga ja saan samal ajal veidi reisida.

Sel nädalal olin koolitamas Paides, järgmisel nädalal käin korraks Riias ja Valgas, lisaks tuleb ette veel muid tegemisi. Mul on palju toredaid ja usaldavaid kliente, mõnedega töötan juba aastaid.

Inimestega vesteldes kumab mõnikord läbi arvamus, et elan lõbusat ja glamuurset elu. Lihtsalt sõidan ringi ja pildistan natuke siin ja seal. See justkui polekski päris õige töö, aga saan selle eest head tasu.

Sõbrad, teil on õigus, aga selle taga on tohutu suur hulk tööd. Suures osas sellist tööd, mis väljast vaadates kätte ei paista. Võib-olla ainult siis, kui sõidate minu kontorist öösel mööda ja mõtlete, miks Olev on tule põlema jätnud.

Samamoodi paistab, et mu abikaasa istub kodus ja ei tee midagi asjalikku. Lihtsalt naudib fotograafi abikaasa mugavat elu.

Tegelikkuses on lood pigem vastupidi. Vabakutselise fotograafina püsima jäämine eeldab pidevat turundustööd, uute suundadega kursis olemist, tegevuste analüüsi, oskuste arendamist ja teenuste müüki.

Niiviisi täie pühendumisega töötades ongi võimalik vabakutselise elu nautida ja lubada endale täpselt samasugust äraelamist, kui igal teisel palgatöötajal.

 

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

45 000 läbitud kilomeetrit aastas

laupäev 11. mai 2019
Teema: Fototurg

Huvitav, kuidas vaatenurk samadele asjadele aja jooksul muutub.

Hetkel elan Lihulas, kus möödus mu lapsepõlv. Lapsena tundus 54km kaugusele Haapsallu või 56km kaugusele Pärnusse minek suursündmusena, rääkimata 110km kaugusel asuvast Tallinnast.

Täna läbin neid vahemaid mitu korda nädalas, sealjuures pole üldse kuhugi minemise tunnet. Tallinn asub siinsamas, nagu läheks poodi piima järele.

Väikestviisi reisimise tunne algab Tartu, Valga või Rakvere sõidust. Saartele minek on ka rohkem nagu reis, sest vesi on vahel.

Täna läbin aastas umbes 45 000km. Seda pole väga palju, mul on olnud ka 60 000km aastaid. Läbitud kilomeetrid vähenevad, kuna oleme minu sõite optimeerinud ja püüame üheks tunniks Tallinna sõitmisi vältida.

Suured vahemaad pole probleemiks, ainult kaotatud ajast on kahju. Üks sõit pealinna võtab kokku 3-4h, selle ajaga jõuaksin arvuti taga hea hulga tööd ära teha.

Sõitmine meeldib mulle, see kuulub minu töö juurde. Tunnen ennast hästi, kui saan olla pidevalt liikumises ja uusi paiku avastada. Tõenäoliselt ei leidu Eestis ühtegi üle 500 elanikuga asulat, millest ma poleks viimase viie aasta jooksul läbi sõitnud.

Eriti naudin neid töid, mis viivad mind Eestist välja. Kolm-neli korda aastas satun ikka kuhugi kaugemale, seda võiks siiski veel rohkem ette tulla.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Hobist ärini

pühapäev 05. mai 2019
Teema: Fototurg

Hobi ja töö ühendamisest on ilmselt paljud unistanud. Mul õnnestus unistus reaalsuseks muuta. Selle sisse mahub erinevaid asju, mis tegelikult ajas muutuvad.

Päris alguses tundus mulle ainuvõimalikuna koos kaameraga maastikul ringi uidata ja vaadata, mida põnevat seal pildistamiseks leidub. Neid hetki looduses naudin ka praegu täiega ja kasutan iga võimalust loodusfotoga tegelemiseks.

Järgmisena otsisin väljundit enda kultuurihuvile ja jõudsin Kihnu. Kihnus töötades lisandus loodusele inimlik mõõde ja võimalus pildistades erilistest sündmustest osa saada ning uusi tutvusi luua.

Avastasin järjest uusi põnevaid teemasid. Peresid pildistades sain lihvida enda suhtlemisoskust. Pulmadest tuli lisaks võime suuremaid rahvahulki enda tahtmist mööda pildile sättida.

Märkamatult lisandusid loodusmaastikele linnamaastikud. Siis tulid tööstusettevõtted, toodete pildistamine, suurüritused, meditsiiniettevõtted, religioonifoto ja palju muud.

Iga uus teema, millesse sukeldun, annab mulle midagi juurde. Varem nautisin ilusaid maastikuvaateid ja looduses olemist. Täna otsin rohkem erinevaid elamusi ja uusi teadmisi, mille läbi oma töös veel paremaks saada. Iga uus avastus pakub naudingut.

Pidevas liikumises olemine ongi kõige vahvam osa minu tööst. See on algusest peale nii olnud.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Kas sa oledki ainult fotograaf, päris tööl ei käigi?

laupäev 27. aprill 2019
Teema: Fototurg

Kas sa oledki ainult fotograaf, päris tööl ei käigi?

Selliseid küsimusi kuulen ma üsna tihti ja vastan jaatavalt. Vahel on pärija väga üllatunud ja küsib uuesti, kelle juures ma siis ikka töötan. Seletan, et mul on üks väga kange ülemus, kes puhkepäevi ei anna ja on üsna järeleandmatu. Näen küsija silmis kaastunnet, kuniks ta mõistab, et ma ise olengi see ülemus. Sellele järgneb arutelu teemal "kuidas on see võimalik?"

Ma olen iseenda tööandja ja kellegi teise käest palka ei saa. Õnneks pole ma mikroettevõttes üksi – abikaasa töötab koos minuga. Ta aitab mind korrektses ja kiires kliendisuhtluses, pakkumiste koostamises, turunduses. Sageli arvatakse, et minu blogitekste või infokirju koostab ka tema. Nii see siiski pole, tekstid on minu kirjutatud. Pildistamise ja fototöötlusega tegelen samuti ise. Pere-ettevõttes tuleb üksteist iga päev toetada ja igal hetkel koostööd teha.

Ega vabakutselise fotograafi elule palju alternatiive polegi, kui soovin valitud erialal tegutseda. „Päris“ fotograafe töötab ajakirjanduses. Mõned on leidnud koha muuseumis, kinnisvarabüroode hingekirjas või reklaaminduses. Ülejäänud tegutsevad vabakutselistena enda ettevõtete alt, neist omakorda paljud töötavad samal ajal mõnel muul erialal.

Tõesti, ma töötangi ainult vabakutselise fotograafina.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Kas sa kasutad LinkedIni?

esmaspäev 15. aprill 2019
Teema: Fototurg

Kas sa kasutad LinkedIni?

Lisa mind kontaktiks

www.linkedin.com/in/olevmihkelmaa

 
Kuvan postitused 11 kuni 20. Kokku on postitusi 36