Fotod tehasest

Mõne aja eest käisin PKC kaablitehases. Pildistasin eelkõige töötajaid nende tegevuste juures, lisaks jäädvustasin mõned sisevaated. Ühest küljest oli pildistamise eesmärgiks näidata tehase erinevaid võimekusi, teisalt rahulolevaid töötajaid.

Minu jaoks on tööstuse- ja tehnoloogiafotost eraldi pildistamisteema kujunenud. Pildistan tehaseid üsna sageli, kuid enamus neist piltides pole avalikkusele esitlemiseks mõeldud. Mõnikord lähevad pildid tehase klientidele suunatud materjalidesse või on hoopis asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud.

Minu silmis on Eestist väike aga tubli tööstusriik kujunemas. Pealtnäha ilmetutes tööstushoonetes leidub väga põnevaid "salalaboreid", mille erilise sisu tõttu pole võimalik nende pilte avalikult levitada. PKC puhul sain selleks siiski loa.

See blogi on pühendatud neile, kes lapsena värvilist traati kogusid :)

Foto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev Mihkelmaa
 

Fotoäri ülesehitamine

esmaspäev 02. detsember 2013
Teema: Fototurg

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal kirjutasin olukorrast eesti fototurul nii nagu see minule on paistnud. Selle aasta kohta on mul vaid üks tähelepanek. Kui eelmistel aastatel oli turule uusi tulijaid enam Tallinnas ja Tartus, siis selle aasta jooksul on ka Pärnus fototurg elavnenud ja turule on tulnud mitmeid uusi fotograafe ja fotostuudioid. Ja vaikselt on pead tõstmas ka Haapsalu fototurg.

Sel aastal ma pikemat eesti fototuru analüüsi ei teekski. Kirjutan täna hoopis fotoäriga alustamisest toetudes enda kogemusele.

Esimene vaimustus

Protsess algab enamasti lihtsast kokkupuutest pildistamisega. Inimene teeb esimesed fotod ja satub tulemusest vaimustusse ning pildistab edasi. Pildid meeldivad ka teistele ja aja edenedes pildistaja enesekindlus kasvab. Ühel päeval, mõne nädala või aasta pärast peale esimese pildi tegemist, jõuab ta otsusele: "pildistamisega tahangi tegelema hakata".

Edasine sõltub pildistaja andekusest, investeerimisvõimest ja oskusest ennast müüa. Tean juhust, kus esimesest kokkupuutest fotograafiaga läks umbes kuu aega fotostuudio avamiseni, mis siiani edukalt tegutseb. Tavaliselt on protsess siiski pikem.

Minu kokkupuude fotograafiaga algas lapsepõlves. Päris esimese filmikaamera ostsin kutseka ajal 2000. aastal, kui sain praktika eest piisava tasu. Edasi suundusin  endisesse Sidekooli fotograafiat õppima, mille lõpetasin 2004. aastal. Oma esimese digitaalse profikaamera soetasin 2008. aastal, kui tundsin, et pildistamiseta ma edasi minna ei saa. Lubasin, et teenin investeeringu enda tööga tagasi.

Esimesed päris oma kliendid

Fotograafi esimesteks pildistatavateks on enda sõbrad ja tasust nendega enamasti ei räägita. Ühel päeval saabub esimene klient, kes pildistamisvaeva eest oma rahakotti kergendab. Vähehaaval suureneb tasustatud pildistamiste hulk. 

Oma esimesed kliendid sain Sidekooli praktikate ajal. Töö konveiermeetodil koolides õpilasi pildistades ei jätnud küll mulle sügavat muljet, kuid praktikakogemus Tallinna Linnateatris on siiani hästi meeles.

Ettevõtluse registreerimine

Alguses küsib algaja fotograaf enda töö eest üsna tagasihoidliku tasu, kuna põhisissetuleku annab talle mõni teine tegevus. Aja edenedes läheneb esimene murdepunkt. Tehnikat on vaja juurde soetada, koduleht tahab üles ehitamist, lisandub veel palju teisi kuluartikleid. Nende küsimuste haldamiseks tuleb leida raha.

Valik seisab selles, kas võtta kulutusteks raha omast taskust või tõsta tööde hinda ja puuduv raha pildistamisega teenida. Kindlasti on viimane neist parem lahendus, sest äri alustamise kulud pole väiksed ja toimiva ärimudeli loomine peaks kohe eesmärgiks olema. See loob paremad eeldused tulevikus oma tööst ära elamiseks. Võib-olla on just see hetk parim oma OÜ asutamiseks või FIE registreerimiseks.

Enne digikaamera soetamist registreerisin end 2008. aastal FIE-ks, kuna antud lahendus tundus põhitöö kõrval mõistlik. Kandsin kaamera põhivarana FIE kuludesse ja sain võimaluse enda töö eest arveid kirjutada. Saadud töötasu investeerisin kodulehe loomisse ja kandsin hoolt teiste kaasnevate kuluartiklite eest.

2010. aastal saabus minu jaoks murdepunkt, kus pildistamiste arv kasvas sedavõrd, et pidin valima, kas jätkan põhitööl ja loobun paljudest pildistamistöödest või jätkan ainult pildistamisega. Valisin viimase, lõpetasin FIE ja asutasin OÜ.

Ettevõtte käivitusfaas

Nüüd, kus pildistaja on otsustanud enda tegevust tõsiselt arendada, järgneb orav rattas jooksmise aeg. Alguses toob ettevõtte haldamine endaga kaasa palju tööd. Samas pole hetkel pildistamistööde hulk veel nii suur, et selle lisatööga tegeleda ei jõuaks.

Suurema käibe saamiseks tuleb tublisti müügitööd teha, arendada kodulehte, teha kampaaniaid ja suurendada suhtevõrgustikku. Kasvab klientide hulk, keda peab suure tähelepanuga teenindama. Mida rohkem tööd teha, seda paremini asjad edenevad, kuid korraliku palga maksmiseks ei kipu siiski vahendeid olema.

Mina alustasin fotoäriga tasa ja targu, kiirustamata. Selleks ajaks, kui alustasin OÜ-ga, oli mul olemas juba koduleht ja väike kliendibaas. Peamine põhiküsimus oli, kuidas kasvatada käivet. Et saada häid ideid, käisin päris paljudel alustava ettevõtte, müügi ja turunduse koolitustel. Minu peamiseks suunaks sai internetiturundus - alustasin blogimist, tegin facebooki fännilehe ja uuendasin kodulehe kujundust.

Ettevõtte käive

Finantsiliselt saabub mitu tõehetke. Kui mitu fotosessiooni peab fotograaf maha müüma, et saavutada piisav käive ettevõtte kasumiga tegevuses hoidmiseks? Arvestada tuleb ettevõtte püsikuludega, erakorraliste kuludega, palgafondiga, kasumiga.

Minu kogemus ütleb, et palgafond moodustab 30% mikroettevõtte eelarvest. Soovides maksta ühele töötajale keskmist palka (2012 aasta IV kvartali keskmine brutopalk oli 916€, millest töötaja saab enda kontole igakuiselt 724,93€, kuid ettevõtte kogukulu on 1227,44€), tuleb ettevõttel teenida ca 4000€ kuus.

Kui fotograaf müüb ühe fotosessiooni hinnaga 100€, siis ta peab 4000€ saamiseks müüma 40 fotosessiooni kuus. Sama kuukäibe võib saavutada muidugi ka teisi müügiartikleid müües. Parema tulemuse annab erinevate teenuseliikide ja toodete samaaegne pakkumine. Nii saab riske hajutada ja näiteks stuudiopildistamiste madalhooajal ettevõtetele pildistada.

Kas minna edasi?

Ettevõtte käivitamine tähendab 24/7 tegutsemist ja võtab endale kogu energia. Algaja fototurule siseneja tööd võivad olla ükskõik kui head, ta võib teha igasuguseid turundusnippe, kuid millegipärast ei hakka äri kohe lepase reega edasi minema.

Ühel hetkel on ettevõttega alustanu nii väsinud, et tekib küsimus, kas üldse edasi minna. Loodetud vabadus oma aja planeerimisel on saanud reaalsuseks, aga tähendab tegelikult kogu aja panustamist ettevõtlusse. Lihtsam oleks tagasi minna palgatööle, kus iga kuu laekub kindel sissetulek pangakontole ja tööpäev lõpeb kohe peale kontoriukse selja taga sulgumist.

Kõike tuleb ise hallata - vastata jooksvatele päringutele, minna kliendikohtumistele, müüa, pildistada, järeltöödelda, arveldada, hallata raamatupidamist, turundada (uuendada kodulehte, blogida, hallata facebooki fännilehte, saata uudiskirju), käia koolitustel ja sada muud pisiasja. Tuleb välja, et pildistamine moodustab kogu igapäevasest tegevusest vaid killukese.

Turu-uuringut tehes selgub, et fototurg on küllastunud. Facebookis on sadu tegutsevate fotograafide, fotostuudiote ja hobifotograafide fännilehti. Ka saab selgeks, et mõned fotograafid on ausamad kui teised. Ausat mängu mängija ei pane taskusse 100, 200, 800€ tehtud töö eest vaid märgib kõik tehingud raamatupidamises ja teenitud sajalisest jääb pärast käibemaksu mahaarvamist ning püsikulude tasumist väga tühine summa järele.

Kuidas asjad paika loksuvad

Järjekindlalt oma asja ajades, tulevad ka tulemused. Selleks tuleb julgelt katsetada ja ebaõnnest mitte heituda. Nii on võimalik edasi minna välistades need asjad, mis tulemust ei too.

Väga täpselt tuleb endale selgeks teha enda ettevõtte ärimudel. Näiteks vabakutselise fotograafi ärimudel erineb väga palju fotostuudio ärimudelist. Üsna keeruline on algaja ettevõtja jaoks turu segmenteerimine, kellele oma toodet või teenust soovitakse pakkuda. Alguses võib olla tunne, et kõik võivad olla minu ettevõtte kliendid. Tegelikult see nii ei ole.

Suur eelis on fotograafidel, kes suudavad enda käibe täis müüa ühe teenuseliigiga, nt pulmafotograafiaga. Kuid päris alguses ühest teenuseliigist täit aastakäivet pole võimalik saada. Pulmahooaeg on tipus ikkagi suvel, muul ajal väga palju pulmi ei tehta. Kuidas teha müüki madalhooajal (st ülejäänud üheksal kuul)? Olla ainult pulmafotograaf on võimalik põhitöö kõrvalt nii nagu mõned teenivad suvel pulmaisana lisa. Katsetada tuleb erinevate teenuseliikidega - mis müüb ja mis ei müü.

Avatud silmavaade annab ettevõtjale suure eelise. Katsetada tasub ka neid fotograafiaharusid, mis alguses köitvad ei tundu. Erakliendiga töötamine võib olla kõige lihtsam, kuid seal valitseb kõige tihedam konkurents. Äriklientuuriga tegelevaid fotograafe on palju vähem, kuna seal käib arveldamine ülekannetega ja dokumenteeritult. Töö kvaliteedinõuded on äriklientidel kõrgemad, samuti eeldab firmadega töötamine väga täpset, kiiret ja konkreetset infovahetust.

Väga oluline on enda hinnakirja väljatöötamine. Selleks tuleb teha turu-uuringut teiste fotograafide hinnatasemete kohta ja leida enda jaoks siis õiged numbrid. Kõige odavamaid hindu pole mõtet määrata, sest alati leidub veel odavamaid teenusepakkujaid. Kui töötad ühe hinnakirja järgi, siis on see sobilik teatud kliendisegmendile. Kui tõstad hinda, siis ole valmis loobuma osast kliendibaasist, kuid samas on võimalus juurde võita maksujõulisem klient.

Hinna tõus peab käima käsikäes tööde kvaliteedi tõusuga. Paremate piltide tegemiseks on vaja rohkem aega, paremat tehnikat ja suuremaid kogemusi.
Seega tõusevad koos hinnaga ka pildi tegemise kulud.

Mina saan aru, et hinnaga pole mõtet turul konkureerida, soodustusi pakkudes ja hinna tampimisega kaasa minnes kaugele ei jõua. Suurim fotograafi trump on tema tööde ja klientide portfoolio. Kui ettevõtja teab oma positsiooni turul ning oskab hindu sellest lähtuvalt reguleerida, on lihtsam edukat müüki teha ja tööde hulka optimaalsena hoida.

Käivitusfaasi lõpp

Ettevõtte käivitusfaasiks kulub 2-5 aastat. Käivitusfaasi võib lõppenuks lugeda, kui käive on stabiilne, olemas on (püsi)kliendibaas ja töögraafikus on töid mitme kuu jagu ees.

Minu fotoäri käivitusfaas kujunes 4. aasta pikkuseks (2008-2012). Alustasin aeglaselt ja kiirustamata. Üheks põhjuseks oli samaaegne pereloomine, meie perre sündis viie aasta jooksul kolm poega, kes vajavad jätkuvalt väga suurt tähelepanu. Hetkel tegelen ettevõtte efektiivsuse suurendamisega. Tegevuste optimeerimise abil on võimalik palju aega kokku hoida ja samas käivet suurendada.

Nagu olin lubanud, teenisin digikaamerasse tehtud investeeringu kenasti tagasi. Täna teen ma broneeringuid oma töökalendrisse juba aasta jagu ette, üsna täpselt tean ma oma suuremaid töid ja tegemisi kvartali jagu ette, kuid sageli tuleb töögraafikusse sisse pildistamisi ka järgmiseks päevaks. Tööde kõrgperiood on suvel ja detsembris. Madalhooajaks võib lugeda septembri ja veebruari.

Lõpetuseks

Fotograafia on loovtegevus. Loomeinimese jaoks on kõige tähtsam tema looming ja võimalus luua. Ettevõtlusega kaasnevad ka igasugused muud väljakutsed, mis pole loomeinimesele kõige südamelähedasemad, nt raamatupidamine ja müük. Tegelikult annab just kunstikaugete valdkondade hea toimimine võimaluse loomingule keskenduda.

Oma loometegevusest elatumise köögipool erineb tublisti sellest, mida alustav fotograaf ette aimata oskab. Midagi ületamatut selles siiski pole. Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.

Loe veel:

 

Norra sügisvärvid

teisipäev 29. oktoober 2013

Suvel, jaanipäeva aegu, käisin vaatamas, kuidas mulle põhjas meeldib ja kas sinna tasub fotoretki ette võtta. Veendusin, et tasub küll.

Septembri alguses olid minu sügisesed reisiplaanid veel lahtised. Siis avanes võimalus koos sõbra Allaniga uuesti Põhja-Norrasse sõita. Septembri lõpus on seal parasjagu sügisvärvide aeg ja head võimalused värvilisi pilte saada.

Reisi alguses autoga Soomet läbides veendusin taas, et põhja jõudmiseks tuleb vähemalt ööpäeva jagu igava võsa vahel sõita. Alles peale Torniot läheb pilt veidi huvitavamaks ja fotokaamera tasub igaks juhuks välja otsida. Kui Tallinnast õhtuse laevaga üle lahe loksuda ja suurem osa ööst sõita, võib hommikuks Oulu lähedale jõudu ja järgmise öö kusagil Muonio kandis veeta. 

Muonio lähistel leidub palju korralikke matkaonne, milles võib ööbida. Valisimegi ühe neist välja ja matkasime selleni jõudmiseks umbes 6 km läbi tundra. Ühel hetkel hakkas mõnusat lund sadama ja hommikuks oli maa valge. Mäe seljal asuvast onnist tagasi matkates selgus, et sellise ilmaga püsib lumi vaid tundurite tippudel ja oru põhjas pole sellest jälgegi.

Sõitsime edasi mööda Soome "käsivart" Kilpisjärvini. Taevas püsis pilves ja kraadiklaas näitas veidi üle nulli. Olime plaaninud seal matkata, kuid ilma paranemist polnud loota ja üle mägede Norra poole minnes võis palju paremat ilma nautida. Mäeületuse järel hakkaski temperatuur kiiresti tõusma ja Soome piiril raagus olnud puud polnud Norra poolel veel lehti kaotanud. Golfi hoovus on ikka võimas asi.



Õhtuhämaruses saabusime Tromsösse ja jäime sinna ööbima. Järgmine päev kulus Tromsös Allani matkabussi transpordi ettevalmistamisele ja kalapüügile.
Õhtul võtsin meie senise transpordivahendi juhtimise üle, kuna Allan istus 1967. aastal valmistatud Volvo bussi rooli. Mõnesaja kilomeetri järel lõpetas vanake koostöö ja vajas järgmisel hommikul traktori abi, et jälle liikuma saada ning õhtuks 550. kilomeetri järel üle mägede Hammerfesti jõuda.

Bussi transportimise päev sobis pildistamiseks kõige paremini. Sain enda tahtmist mööda peatusi teha ja mõnusat maastiku jäädvustada. Järgmistel päevadel samaväärset ilma enam polnud. Põhjas ongi hea pildistamisilm paras vedamine. Iga kell võib midagi muutuda ja hea valgus läheb kaduma. Päikeselist ilma võib vahel nädalaid oodata.

Hammerfestis polnud ilusast sügisest suurt midagi alles. Ainult mustikavarred andsid hallile talveootusele värvi. Järgmistel päevadel matkasin mägedes ja veetsin öö ühes hütis. Esialgu ei paistnud selges õhtutaevas midagi vaatamisväärset, kuid 11 paiku hakkas virmaliste tulemöll hoogu koguma.

Panin fotokaamera statiivile ja hakkasin erinevaid seadeid katsetama. Lõpuks pidin tõdema, et virmaliste jaoks võiks parema tundlikkusega pildimasinat kasutada. Lühema säriajaga jääb tulede vilkumine paremini pildile, kuid selleks peab ISO üsna kõrgele tõstma ja pildi kvaliteet jätab siis soovida.

Üle kogu taeva vehklevad virmalised jätsid fotodest palju võimsama mälupildi, pildistamiseks tuleb mul tagasi minna. Võib-olla teen seda juba jaanuari alguses. Seekord lendasin lihtsalt heade elamustega koju tagasi.

Norra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev Mihkelmaa
 

Toote pildistamine

Tootefotosid saab pildistada nii fotostuudios kui kliendi juures ettevõttes kohapeal. Ettevõttes kohapeal toodete pildistamine on mõistlik, kui tooted on suured või neid on nii palju, et nende transportimine fotostuudiosse pole otstarbekas.

Tootefotosid on võimalik pildistada kolme erineva taustalahendusega.

  • Pildistada tooteid keskkonnas, näiteks kraanikaussi vannitoas.
  • Luua stuudiotehnikaga toodetele ühtlane neutraalne taust valides taustafooniks näiteks valge või halli. Fotole jäävad toote varjud.
  • Pildistada tooteid stuudiotehnikaga, taust hiljem arvutis eemaldada ja asetada toode ühtlasele valgele taustale. Nii ei jää fotole toote varje. Samuti on sellist kujutist hea kasutada fototöötluses.

Kui pildi iseloom muud ei eelda, on tootele neutraalne stuudiotaust väga hea lahendus - pilt saab kohe valmis ja hiljem pole vaja töötlusele aega planeerida. Suurte objektide puhul pole ühtlase tausta saamine väga lihtne ja toodete taustast väljalõikamine võtab sellega võrreldes vähem aega.

Näitena toon Ecoterm AS-le pildistatud soojussõlmed. Selliseid detailirohkeid objekte pildistasin stuudiovälkudega tehases kohapeal. Taustaks kasutasin valget paberfooni, sest ühtlaselt pinnalt saab objekti kiiremini eraldada. Hiljem lõikasin arvutis tooted taustast välja ja asetasin valgele taustale. Nii sai ettevõte pilte kasutada trükistes ja veebis.

Toode 1 Foto: Olev MihkelmaaToode 1 Foto: Olev MihkelmaaToode 1 Foto: Olev MihkelmaaToode 2 Foto: Olev MihkelmaaToode 2 Foto: Olev MihkelmaaToode 2 Foto: Olev MihkelmaaToode 3 Foto: Olev MihkelmaaToode 3 Foto: Olev MihkelmaaToode 3 Foto: Olev Mihkelmaa
 

Ekspordirevolutsiooni fotoraamat

neljapäev 12. september 2013

Aprillikuus lõpetas EASi aastase Ekspordirevolutsiooni koolitusprogrammi 25 ekspordi müügijuhti. Programmis osalenutele kinkis EAS fotoraamatu, mille tarvis pildistasin müügijuhtidest portree- ja grupipildid. Fotoraamatu kujundas Tank ja printis Pilter.

Kuna EAS soovis vabas stiilis pilte, otsustasime fotosessiooni õues korraldada. Pildistamispäevaks olime lootnud mõnusalt kevadist ilma, tegelikkuses laiutasid mitmel pool lumehanged, termomeeter näitas üksikuid plusskraade.

25 inimese kiire portreteerimine erineb paljuski tavalisest fotosessioonist. Inimesed vahelduvad kiires tempos, korraga pühendan ühele inimesele vaid paar minutit. Samas suhtlen paralleelselt kogu grupiga. Selline taktika võimaldab üsna piiratud ajaga soovitud tulemuseni jõuda.

Kuna kogu grupp on kogu aeg koos, pole vaja iga pildistatavaga suhtlemist nullist alustada. Pildistama tulles on tal juba õige eelhäälestus ja valmisolek kaamera ees seista. Nii võttiski 25 lihtsa portree saamine aega vaid paar tundi.

Kui päris aus olla, pidid kaks kursuslast enne grupipilti lahkuma ja kleepisin nad hiljem juurde. Kas leiad fotole lisatud inimesed üles?

Ekspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev MihkelmaaEkspordirevolutsiooni fotoraamat Foto: Olev Mihkelmaa
 

Nahatööstus

Imestan ikka ja jälle, millist põnevat tööstust Eestis leidub. Ma poleks osanud arvatagi, et Keilas asub täiesti arvestatav nahatööstus. Pealtnäha tagasihoidlikus hoones valmivad püksirihmad, kaelarihmad ja veel sadat teist sorti rihmad inimestele ja koertele. :) Ettevõtte nimi on Hansa Leather OÜ.

Samas on mul hea meel, et sain loa nahatööstusest kirjutada ning võin pilte avaldada. Käin üsna sageli erinevates tehastes, kuid seal valminud fotod pole tavaliselt avalikkusele mõeldud. Pilte kasutatakse tööstusettevõtete siseringis. Käesolevadki pildid on mõeldud näitamaks tehase erinevaid võimekusi ja nahatööstusseadmeid. Nii saab nahatootja enda tellijatele tootmist tutvustada.

Igapäevaselt võib kuulda jutte Eesti majanduse tagasihoidlikust olukorrast ja paljust muust negatiivsest. Õnneks pole mul põhjust rääkijatele kaasa kiita, kuna näen väga põnevaid ja potentsiaalikaid tööstusettevõtteid arenemas. Kui neil praegu veel super hästi ei lähe, on edu saavutamine pigem aja küsimus.

Nahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev MihkelmaaNahatööstus Foto: Olev Mihkelmaa
 

Harjumaa mõisad

Suve alguses sain tellimuse Harjumaa mõisate pildistamiseks. Nüüdseks on töö valmis. Projekti mahtus viis omanäolist mõisa, mida sügisesel mardilaadal Helsingis esitletakse. Huvitava tingimusena soovis tellija ruutformaadis pilte. Kuigi see seadis pildistamisel mõningaid piiranguid, veendusin, et seda formaati võiks märksa rohkem kasutada.

Padise mõis on just värskelt remondist tulnud. Ühes osas tööd isegi veel käivad. Eriti hea mulje jätab mõisa suur saal, teisedki ruumid on muljetavaldavad. Seal tegutseval hotellil ja restoranil leidub isegi viisakas veinikelder, mida ma teistes mõisates näinud pole.

Laitse loss kuulub kindlasti Eesti suurejoonelisemate losside hulka. Tema praeguses olekus sulavad kokku ajastu hõng, luksuslik kergemeelsus ja stiilne korratus. See paistab olevat Harjumaa üks eriilmelisemaid vanu maju, mille nautimiseks on vajalik tavapärasest erinev stiilitunnetus.

Kõue mõis pole antud valikust suurim, kuid kindlasti peidab ta endas kõige suuremat hulka asju ning asjakesi erinevatest maailmanurkadest. Iga sopike majas pakub väikese üllatuse. Kõikjal valitseb mingi salapära ja nihestatus. Samas jätab nurgas seisev lõvitopis väga koduse mulje nagu paljud teisedki imeasjad, mis mõisa praeguse omaniku reisidelt pärinevad.

Saku mõis on üks neist, mille maad kunagi praeguse Tallinna piiride lähistele küündisid. Pildistatud mõisate seast on seal kahtlemata kõige suurem ballisaal ja väikseim numbritubade hulk. Mõis kuulub omavalitsusele ja seal saab pulmi ning muid tähtpäevi väärikalt tähistada.

Vihterpalu mõis sobib hästi suuremate sündmuste tähistamiseks. Enne restaureerimist polnud ta heas seisus, nii et vaid üks puittrepp on algsest sisekujundusest säilinud. Mõisa külastamine tuleks varem kokku leppida, kuna juhukülastaja leiab ennast suletud värava eest.

Padise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaSaku mõs Foto: Olev MihkelmaaSaku mõs Foto: Olev MihkelmaaSaku mõs Foto: Olev MihkelmaaVihterpalu mõis Foto: Olev MihkelmaaVihterpalu mõis Foto: Olev MihkelmaaVihterpalu mõis Foto: Olev Mihkelmaa
 

Põhja-Norra ja Lapimaa fotoreis

kolmapäev 31. juuli 2013

Kuna suvine töögraafik on mul väga tihe, otsustasin jaanipäeva aegu natukeseks aja maha võtta ja akusid laadida. Võtsin suuna maailma lõppu, Nordkappi. Soovisin reisi tulemusena aru saada, kas oleks mõtet mingi osa oma energiast just põhjaalade pildistamisele pühendada.

Põhja-Norra loodus jättis mulle sügava mulje ja pakkus palju pildistamisvõimalusi. Fotograafia kõige olulisem reegel - võta aega - sai minu jaoks täiesti uue tähenduse. Põhja-Norra ilmastik pole kaugeltki sama stabiilne, kui meil. Igal ajahetkel võib kõik täielikult muutuda.

Sain aru, et peaaegu igale kaadrile tuleks vähemalt paar päeva planeerida oodates õiget ilma ja kellaaega. Postkaartidelt nähtud imelise päikesekaare pildistamiseks peab olema vähemalt 12 tundi stabiilset pilvitut ilma. Võib-olla tuleb sellist hetke mitu aastat oodata. Unistasin keskööpäikese teekonna pildistamisest, kuid sel korral jäid kõik ööd üsna pilviseks. Öist päikest sain jälgida hoopis Lapimaa taevas.

Nordkappi jõudes ootas ees imeline vaade koleda katkise võrkaia taga. :) Peagi muutus ilm sombuseks ja vaade kadus. Maailma lõpus seisis tõepoolest kohvik (nagu Vennaskond laulab), kus võisid ennast premeerida hõrgutiste ja vahuveiniga. :)

Polaarpäev andis võimaluse hiljem kämpingust tagasi uut kaadrit püüdma minna, kui ilm selgines. Suundusingi "öösel" maailma lõppu viivale matkarajale. Hetkeks piiluva päikese sain pildile, kuid siis hakkas vähehaaval sadama. Soe vihm muutus aina tugevamaks ja libedatel kividel turnimist polnud mõtet kauem katsetada. Pöörasin tagasi ja avastasin huvitava nähtuse - äsja vihma käes olnud külg kuivas tugeva tuule käes üsna kiiresti ära. Nii juhtus iga käänaku järel. Lõpuks pidin paduvihmale siiski alla vanduma ja autosse jõudsin läbimärjana.

Hammerfesti nimeline mõnus väikelinn kujunes minu järgmiseks peatuseks. Peale maagaasi terminali tulelontide ja klassikaliselt kaunite vaadete hakkas palju tõmmunahalisi linlasi silma. Polnud just lihtne mõista, millist mõnu nad võiks tunda seal maailma põhjapoolsemas linnas elamisest. Kas raha on tõesti nii suur motivaator?

Tagasiteel peatusin pikemalt Lapimaal, kuid kurjad lapi sääsed kiusasid mind tublisti. Rahu leidmiseks pidin paadiga järvele sõitma. Seal puhuv tuuleke ajas tüütud putukad eemale. Magamiseks ettenähtud aja veetsin hoopis järvel ahvenaid püüdes ja päikese teekonda imetledes. Vaadata oli ilus, kuid pildistada polnud suurt midagi. Pildistades saab vaid mingi fragmendi fotole jäädvustada, kuid vahel jääb sellest väheseks.

Põhja-Norrasse ja Lapimaale tasub sõita küll pildistama, kuid aega tuleks planeerida nii, et jääks võimalus pikemateks peatusteks, paigal olemiseks ja süvenemiseks. Sel korral käisin tutvumas, eks tulevikus paistab, millal tõsiselt pildistama jõuan.

Põhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Honningsvåg Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Hammerfest Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Alta Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaSoome, Oulu Foto: Olev MihkelmaaSoome, Oulu Foto: Olev MihkelmaaSoome, Turku Foto: Olev Mihkelmaa
 

Nädala päevik

esmaspäev 06. mai 2013
Teema: Fototurg

Eelmisel esmaspäeval sain telefonikõne Lääne Elu toimetajalt Riinalt. Ta soovis, et kirjutaksin laupäevasesse Lääne Elu paberväljaandesse enda nädala tegemistest. Lisan päeviku koos piltidega ka enda blogisse.

Laupäev, 27.04.2013
Päev Matsalus

Imeline hommik! Eelmisel päeval viisime kaks suuremat poissi (4- ja 2- aastane) maale vanavanemate juurde ja üle pika aja polnud vaja kell 7 tõusta. Kõige väiksemal, kolmekuusel pereliikmel on hea komme hiljem tõusta. Ometi sain kord voodis vedeleda.

Pärastlõunal käisin Penijõel Märdi juures ja leppisin õhtuses paadiretkes kokku. Õnneks sain Matsalu luhal liikumiseks loa.

Kell 15 jõudsin Penijõe mõisa, kust algas minu kevadine fotoretk „Linnukevad Matsalus”. Osalejad olid juba kenasti kohal. Vaatasime RMK Matsalu looduskeskuses Arne Aderi, Sven Grünbergi ja Fred Jüssi koostöös valminud suurepärast esitlust "Elu Matsalus jääst jääni" ja läksime Kloostri linnutorni suurvett pildistama. Hiljem õpetasin Kloostri metsas sinilillede pildistamist. Käisime ka Suitsu matkarajal ja tornis. Veidi enne seitset sai fotoretk läbi ja kiirustasin Märdi juurde Penijõe sadamasse.

Panime ruubale (lootsikule) väikese elektrimootori külge ja sõitsime Penijõe sadamast Kloostri luhale. Pildistasin, kuidas madalapõhjaline paat roostikus sujuvalt liikus ja päike vajus horisondi taha. Hääletu elektrimootoriga jõel kulgedes sain rahus ööhääli nautida. Üks põder sumpas luhas ja koprad lõid paadi ees lupsu. Kaldale saime päris pimedas.

Pühapäev, 28.04.2013
Päev kodukontoris

Veel üks rahulik hommik. Lõhkusin puid ja töötlesin Lihula kodukontoris pilte. Õhtul läksime maale lastele järele. Päevane tuul ja arusaamatu temperatuur olid teinud kurgu kibedaks. Öösel tohterdasin ennast ja nautisin värskelt soolatud siiga.

Esmaspäev, 29.04.2013
Päev Tallinnas

Viisin lapsed lasteaeda. Hommikupoolik möödus arvutis päringutele vastamise ja fototöötlusega. Kell 12 toimus pulmaeelne kohtumine noorpaariga. Peale seda võtsin kerge eine ja suundusin Tallinna poole. Kõigepealt külastasin Canoni esindust, kust sain oma katkisele objektiivile asenduseks teise samasuguse laenata. Kell 17 algas fotostuudios sünnipäevapidu koos fotosessiooniga, siis üks perepildistamine. Kohe kui lõpetasin läksin edasi Kreutzwaldi hotelli SPA-d pildistama. Öösel sõitsin koju.

Teisipäev, 30.04.2013
Päev Haapsalus ja Kihnus

Hommikul sõitsin Paliverre Kestvuspuidu toodetavaid mänguväljakuid jäädvustama, tee peal viisin lapsed lasteaeda. Pärast fotosessiooni plaanisin minna kohtumisele Läänema Turismi kontorisse, et suvist fotoprojekti arutada. Paraku lükkus see arutelu järgmisesse nädalasse. Kohtasin mere ääres Tarmulat, kes autoaknast ristparte jäädvustas.

Kell 12 pildistasin abielu registreerimist Haapsalu Piiskopilinnuses. Peale ametlikku osa käisime noorpaariga promenaadil, raudteejaamas ja mujalgi ilupildisessioonil.

Peale pulma hüppasin Lihulast läbi ja võtsin suuna Munalaiu sadamasse, et 17:45 väljuvale Kihnu praamile jõuda. Sadamas oli Maie vastas, koos sõitsime Kihnu tuletorni avamisele. Seal esines Jaan Tätte, mängiti pilli, tehti tuld. Pidu kestis varavalgeni, kuid mulle tikkus uni peale ja läksin ühe paiku magama. Üle pika aja saavad nüüd turistid Kihnu tuletorni jälle külastada.

Kolmapäev, 1.05.2013
Päev Kihnus

Kihnu saarel toimus suur talgupäev. Pildistasin tulevase raamatu jaoks, kuidas Elvi kihnu vöö valmistamist õpetas. See on igavesti keeruline protsess, aga fotodega jäin rahule. Õnneks armastavad kihnlased värvilist riietust.

Õhtul läksin jälle praamile ja sõitsin koju tagasi. Enne laevale minekut vaatasin sadamas ringi ja nägin kaluripaate, millele olid juba noodad peale laaditud. Küllap lähevad nad kohe merele, kui ilm lubab. Ehk jõuan sel kevadel pildistada, kuidas nad kakuami merre panevad.

Neljapäev, 2.05.2013
Päev Pärnus

Kui hommikused toimetused tehtud, sõitsime kassiga Pärnusse. Tal oli üks varvas kunagi varem viga saanud ja tegi talle kõvasti haiget. Arstid otsustasid selle eemaldada.

Õhtul käisime Joosepiga kalal, saime kaks särge. Pärast tuli pikalt arutada, kas kala on ikka elus või mitte ning kuidas neid kahte kala viie pereliikme vahel jaotama peaks. Hiljem mängisid poisid mängu, kus särg Kaarli ära sööb. Oh seda kisa ja kilkamist! Kui lapsed magama jäid sain fotograafi palga teemalise blogi valmis kirjutada.

Reede, 3.05.2013
Puhkepäev

Võtsin vaba päeva, Penijões on särg sees! Enda püütud kala on ikka kõige mõnusam voblaks teha ja suvel õlle kõrvale võtta.

 

Fotograafi palk

"Fotograafi palk" on teema, mida otsitakse otsingumootorite kaudu. Vähemalt minu kodulehele on liiklus selle fraasi kaudu üsna tihe. Mõtlesin, et kirjutan siis natuke lähemalt sellest teemast.

Kui olin palgatöötaja, laekus mulle palk igakuiselt lepingus määratud kindlas summas. Olles ise väikeettevõtja, tuleb ka palk mul endal igakuiselt välja maksta. Nüüd vaatan aga palgakuupäeva saabumisele natuke teise pilgu läbi.

Oletame, et ettevõte soovib välja maksta ainult miinimumpalka, mis on 2013. aastal 320€ brutopalgana kuus (VV määrus nr. 6. § 1). Töötajale kannab ta sellest pangakontole 272,93€, Maksu- ja Tolliameti kontole aga 155,87€:

Kokku on palgakulu ettevõttele 428,80€. Et viimast summat ettevõtte pangakontolt välja maksta, tuleb ettevõtte kontole teenida 514,56€ kuus, kuna käibemaksukohuslasena tuleb ettevõttel tasuda ka käibemaks 20% - 85,76€.

Ettevõttel on lisaks palgakulule ka teisi kulusid. Kaupo Kikkas on need kenasti enda essees "Mis maksab saiapäts..." välja toonud. Kindlasti ei tasu unustada ka ettearvamatuid kulusid, näiteks tehnika remont, mis juhtuvad tulema just siis, kui sa neid kõige vähem ootad. NPPA (National Press Photographers Association) on isegi välja töötanud kalkulaatori fotograafi aastaeelarve arvestamiseks.

Nii tulevad mängu juba kuu eelarved, aasta eelarved, aasta aruanded, turundusplaan, äriplaan ja ettevõtte peamine eesmärk - kasumi teenimine.
Palgafondiks jääb alati mingi protsent kogukäibest, võib-olla on see suurim ettevõtte kuluartikkel, aga üle poole kogusummast küll palgafond moodustada ei tohiks.

Sain täna huvitava kirja enda facebooki postkasti. Algaja fotograaf pöördus minu poole küsimusega, kas ma saan teda aidata fotoalase töö leidmisega. Vabakutselise fotograafina, kellel on palju töökogemusi, praegu ei olevat tal siin absoluutselt tööd. Selline olukord pole väga üllatav.

Fotograafi töökohti on Eestis üsna piiratud hulk. Neile lisaks leidub käputäis fotograafe, kes endale ettevõtjana palka maksavad. Suurema grupi moodustavad erineval tasemel vabakutselised, kellest mõni endale ka palka maksab, kuid põhipalga annab mõni teine tegevus.

Fotograafina palga teenimisest unistades tuleb väga paljude nüanssidega arvestada. Kindlasti ei jõua teenitud eurod otsesuunas sinu taskusse puhta palgarahana. Tegelikult pole ka kolmel suvekuu igal nädalavahetusel pulmi pildistades reaalne teenitud summast ülejäänud aasta kulusid katta.

Näiteks 2012 aasta IV kvartali keskmise brutopalga 916€ maksmise jaoks peab ettevõtte igakuine palgafond olema 1227,44€. Lihtne arvutus näitab, et aastane palgafond on seejuures ettevõtjale 14729,28€. Seega tuleb ettevõttel, olles käibemaksukohuslane, teenida 17675,14€. Töötaja kontole jõuab sellest igakuiselt 724,93€.

Jah, teenitud tulu saab ettevõte maksta välja ka dividendidena. Kuid sotsiaalmaks tagab töötajale sotsiaalsed hüvitised nagu haigusrahad, pension, vanemahüvitis jne. Ja tegelikult peab ju dividendide maksmiseks ettevõte kasumis olema :)

Fotograafi palgasumma sõltub otseselt nõudlusest ja reaalsest rahast, mida ta enda tööga teenib. Professionaalsusest tulenevalt võivad tasud sarnase töö eest erineda ka nullide hulga poolest.

 
Kuvan postitused 181 kuni 190. Kokku on postitusi 219