Suvine rännak läbi Eesti. 27 peatus Leevaku hüdroelektrijaam

reede 27. september 2019

Lõuna-Eestis on jõgesid rohkem? Tegelikult vist mitte, aga säilinud veskitamme ja hüdroelektrijaamade paise leidub mitmeid. Läänepoolses Eestis pole neist enam ühtegi säilinud.

Leevaku hüdroelektrijaam kuulub rohkem kui kümne töötava hüdroelektrijaama hulka Eestis. Wikipeedia andmetel on meil 16 veejõul töötavat elektrijaama, kas see tänagi nii on, jäi praegu kontrollimata. Igal juhul on neid isegi rohkem, kui ma oleksin arvanud.

Leevakus paikneb kaks mõnusat sinist turbiini - täiesti moodsad ja töökorras. Kui vett jätkub, toodavad nad 185 kW jagu elektrit. Praegune hoone pärineb 1933. aastast, kuigi vajas sõja järel taastamist - vahepeal viis tulvavesi tammigi minema. Tänasel kujul töötab jaam alates 1993. aastast.

Ega muud, jälle üks kena koht üle vaadatud. Aeg edasi minna, paberivabrik ootab.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Leevaku hüdroelektrijaam Foto: Olev MihkelmaaLeevaku hüdroelektrijaam Foto: Olev MihkelmaaLeevaku hüdroelektrijaam Foto: Olev MihkelmaaLeevaku hüdroelektrijaam Foto: Olev MihkelmaaLeevaku hüdroelektrijaam Foto: Olev MihkelmaaLeevaku hüdroelektrijaam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 26 peatus Alatskivi ait-kuivati

Oh! Taevalikust õlletehasest otse vanasse viljakuivatisse. Emotsionaalses mõttes üsna vähelubav väljavaade. Aga siiski - Alatskivilgi võidi kunagi linnaseid kuivatada, nii et pole häda midagi.

Ait-kuivati kuulus kunagise suure mõisakompleksi juurde. Suur mõis, palju vilja kuivatada, vaja suurt kuivatit. Ja tõesti, nii suurt vanaaegset kuivatit pole ma varem näinud.

Täna toimetab hoones vahva Alatskivi loodushariduskeskus. Tööstuspärandi projekti raames said nad kuivati osa just restaureeritud.

Kui satud Alatskivi lossi imetlema, astu kuivatis ka läbi. Mina sõidan nüüd Otepääle tagasi, et veidi puhata ja viimaseks pildistamispäevaks hoogu võtta.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Alatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev MihkelmaaAlatskivi ait-kuivati Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 25 peatus Õllemuuseum Tartus

Kas sa oled mõelnud, mis imelik ümmargune torn Tartu õlletehase kohal kõrgub? Mina küll olen, samas pole ma viitsinud seletuse otsimisega vaeva näha. Nüüd tean - see on linnaste kuivati.

Vana õllevalmistamise tehnoloogiat kasutati A Le Coq´is veel üsna hiljuti. Võimsad tellisest seinad kõrguvad läbi mitmete korruste peites endas õlletootmise ajalugu - põnevad seadmed, pudelikorgid, papist õllealused ning tuvitopised kuivatis linnaste vahel. Küll oleksin täpsemalt uurinud, kui poleks pidanud pildistama.

Kõige vägevama mulje jättis tegelikult hoopis praegune tehas. Ma pole kunagi nii palju õlut näinud - kortermaja kõrgused keedunõud, tohutud tsisternid õlu ja siidri villimist ootamas. Pikad tootmisliinid tuhandete pudelitega. Ja muidugi valmistoodete ladu. Õlu, õlu, õlu, õlu, õlu - miljonites liitrites.

Muuseas, kodus õlle valmistamine tundub praegu olevat väga moodne  tegevus. Iga vähegi endast lugupidav härrasmees teeb ise õlut, villib märjukest pudelisse ja annab sõpradelegi mekkida. Minulgi on vahel tunne, et peaksin õllekeetmist katsetama :)


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

A Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaA Le Coq õllemuuseum Tartus Foto: Olev Mihkelmaa
 

Matsalu Loodusfilmide Festivalist

laupäev 21. september 2019
Teema: Fotopank

MAFF on jälle käes. Juba 17. korda toimub Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festival.

Käisin avamisel, kõik oli nagu alati - tuttavad näod, Riho Västrik õhtujuhina, Silvia Lotman, Tiit Mesila, terve saalitäis loodushuvilisi, filmitegijaid, fotograafe ja lihtsalt toredaid inimesi. Västrik mainis, et saalgi olevat täpselt samasugune, midagi polevat muutunud.

Aastate jooksul olen minagi neil kõvadel pinkidel tundide kaupa istunud ja kümneid loodusfilme nautinud, mõnikord ka maganud. Osalenud lugematutes töötubades, neid ise läbi viinud. Vaadanud suurepäraseid fotonäituseid, käinud ekskursioonidel.

Matsalu festival ei näita meeletult suuri külastajanumbreid, samas kasvab iga aastaga filmide hulk. Teosed on väga eriilmelised - üsna igavatest väga põnevateni; dokumentaalsetest eluloofilmidest peaaegu põnevike või õudukateni. Vaatamist jagub igale maitsele.

Kõige enam naudin hea kaameratöö ja sügavama mõttega filme. Viimasel ajal kipuvad teemad aina enam meie planeedi hädade ümber keerlema. Vististi polegi ma viimastel aastatel näinud festivalifilmi, mis otseselt või alltekstina keskkonnateemat ei käsitleks.

Päikeselisel päeval kultuurimaja ees pingil istudes ja üle lendavaid kureparvi vaadates jäävad maailma hädad kaugeks. Festivali ajal on Lihula üks päris õnnelik paik.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

 

Suvine rännak läbi Eesti. 24 peatus Trükimuuseum Tartus

Trükikunsti leiutamist peetakse tähtsuselt teiseks sündmuseks peale ratta leiutamist. Peale seda on tulnud veel ainult internet.

Oma praeguse teksti arvutisse toksimisega saan hakkama kerge vaevaga. Kui oleksin soovinud sama postituse saja aasta eest raamatuna välja anda, kulunuks selleks hea hulk aega ja vaeva.

Tartu trüki- ja paberimuuseumis saab igaüks proovida, mil viisil paberit valmistati ja kui palju vaesed ladujad pidid näppe liigutama, kui härra Tammsaare oli nii mõtlematu, et kirjutas Tõe ja Õiguse - iga täht tuli ju käsitsi õigesse kohta seada. Häda sellele, kes mõne tähekese valesti paigutas.

Suur osa muuseumi seadmetest saavad tänaseni oma tööga hakkama. Usutavasti võiks selles majas praegugi raamatuid trükkida.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Trükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev MihkelmaaTrükimuuseum Tartus Foto: Olev Mihkelmaa
 

Koolitamisest

laupäev 14. september 2019

Fotokoolitaja staaž on mul täpselt sama pikk, kui vabakutselise fotograafi elu - tänaseks juba üle 10. aasta.

Esimese koolituse tegin Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 2009. aasta kevadel. Ei tea küll, kust võis selline julgus tulla. Olin ju veel päris algaja, kuigi Sidekooli fotograafia eriala lõpetanuna ikka üht-teist teadsin.

Tänaseni läbiviidud fotokoolitusi ja fotokursuseid tuleb kokku 200.

Tegin pikalt koostööd Fotoluksiga, sellele järgnes Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokooli esimene aktiivsem periood iganädalaste fototundidega Tallinnas. Sel aastal algas koostöö Loov Eestiga, mille sisuks on rääkida ettevõtjatele turundusfotode kasutamisest.

Lisaks tellimuskoolitustele annan kõigile soovijate eratunde just sel teemal, milles nad abi vajavad.

Mulle meeldib enda teadmiseid jagada. Õnnestunud koolitus annab mulle endalegi palju juurde - õpin ise õpetades.

Eriti naudin ettevõtjate koolitamist, kes võivad samal ajal olla minu fototööde kliendid. Koolitajana fototeemadest rääkides saan klientide vajadustest ja probleemidest üha parema ülevaate. Uusi teadmisi võin jällegi kasutada pildistamise projektide juures.

Enda kogemuste jagamine peaks olema iga professionaali töö loomulik osa.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Suvine rännak läbi Eesti. 23 peatus Kuremaa veski

neljapäev 12. september 2019

Kuremaa asub Jõgeva külje all nagu Siimustigi. Erinevalt Kuremäest, pole seal kloostritki. See-eest seisab mäeharjal uhke tuuleveski.

Vahva vanahärra teeb ukse lahti, räägib paiga kohta mõnusat juttu. Veskist endast pole enam jahvatajat. Õieti kinnituvad tiivad mitte veskivõlli, vaid parajalt piraka palgi külge, mis neid lihtsalt õiges kohas kinni hoiab.

Kõige kõrgemalt korruselt avanevad igas suunas maalilised vaated üle põldude. Kuremaa järvgi lösutab siinsamas oru põhjas. Vaatetorniks ja maamärgiks olemine ongi selle veski tänane mõte. Mind aga kisub juba Tartu poole tagasi.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Kuremaa veski Foto: Olev MihkelmaaKuremaa veski Foto: Olev MihkelmaaKuremaa veski Foto: Olev MihkelmaaKuremaa veski Foto: Olev MihkelmaaKuremaa veski Foto: Olev MihkelmaaKuremaa veski Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 22 peatus Siimusti keraamikatehas

kolmapäev 11. september 2019

Siimusti, kus see veel asub? Mina ei teadnud ja polnud sinna kunagi sattunud. Kui päris aus olla, ei käinud ma seal ka sel korral, sest Siimusti keraamikatehas paikneb asula keskusest eemal.

Järjekordselt täitus üks minu väikestest unistustes - külastada keraamikatehast. Seni polnud mul aimugi millises paigas võiks mõni neist asuda.

Keraamika valmistamisega puutusin ühel hetkel veidike kokku, seega polnud tehnoloogia minu jaoks päris uus. Suurtes kogustes pottide, kruuside, kannude, tasside ja vaagnate valmistamine käis Siimustis üsna samamoodi, kui Lihula saviringiski. Kogused olid muidugi hoopis teised, vedela saviga täidetud valuvormid võtsid enda alla terve suure ruumi. Savisegude valmistamine ja glasuurimine toimus eraldi ruumides. Ahjudesse mahtus korraga Lihula savinaiste aastatoodang.

Samas kõrval asus tehasepood, kus võis toodangut kaasa osta. Kui teinekord ahjupotti vaja läheb tean, kust saan.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Siimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev MihkelmaaSiimusti keraamikatehas Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 21 peatus Viljandi vana veetorn

teisipäev 10. september 2019

Suletud ustega vesiveski järel ootas mind Viljandis lahke perenaine ja tore perekond modelle.

Ma polnudki ammu sellesse ajaloolisesse torni roninud. Ajalooline saabki öelda ronimisosa ehk punastest tellistest torniosa kohta, milles kulgeb trepp. Varasem veepaagi ruum tipus koosneb hoopis sandwich paneelidest. Aga sest pole suuremat lugu.

Tipust avaneb parim vaade ühele Eesti kaunimatest linnadest. Koostöö modellidega laabus väga hästi. Peatselt saavadki sisepildid tehtud.

Pargis pildistan veel ühe kaadri perekonnast pargipingil veetorni taustal. Paistab, et see kaader iseloomustab kogu projekti olemust kõige paremini.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Viljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev MihkelmaaViljandi vana veetorn Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suhtlemisest

laupäev 31. august 2019
Teema: Fototurg

Tegelikult ma kardan inimesi. Neil kes mind tunnevad, võib olla raske seda väidet uskuda, aga nii see tõesti on.

Seltskonnas viibides võin juhtimise kerge vaevaga enda peale võtta ja oma tugevat häält kasutades rahvast suunata, teinekord isegi naerma ajada. Lektorina sadade inimeste ette lavale astuda pole mingisuguseks probleemiks. Mul on teatav loomupärane anne võõraste inimestega vabalt suhelda, luua õhkkonda, oma tahet ellu viia. Pulmades või konverentsidel kasutan meeleldi neid võimeid, kui olukord seda eeldab.

Minu loomupärane edevus soosib avatud suhtlemist. Rambivalguses tunnen ennast hästi ja naudin hetki, mil kogu publiku tähelepanu on mulle suunatud. Ja ikkagi, ma kardan inimesi.

Töiseid telefonikõnesid püüan viimase võimaluseni edasi lükata. Mulle ei meeldi teed küsida. Olen valmis mingi paiga leidmisele mõttetult aega kulutama, kui ainult ei peaks uue inimesega suhtlema ja enda haavatavust näitama. Pelgan kahtlase välimusega inimesi, olen valmis koheselt kaitsesse asuma, kui mõni neist mind tülitab.

Igapäevaelus pean selle veidra kartuse lihtsalt jõuga kõrvale suruma. Teen mõnikord päevas kümneid telefonikõnesid, suhtlen rohkem kui saja inimesega, küsin võõrastelt teed ja liigun pimedal ajal kahtlastes kohtades. Ega alateadliku hirmu pärast saa midagi tegemata jätta.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 
Kuvan postitused 21 kuni 30. Kokku on postitusi 240