Kuidas pildistada tähistaevast

Astrofotograafiast ma siinkohal rääkima ei hakka. Selleks kasutatav tehnoloogia erineb oluliselt sellest, mida tavafotograafia võimaldab.

Sellist pilti, kus on tähed peal, pole keeruline teha. Tuleb vaid arvestada, et maa pöörlemise tõttu tekivad punktikeste asemel fotole jooned. Ainsana jääb päris teravalt pildile üks väike täht põhjanaela kõrval, kuna temale on suunatud maa telgjoon.

Kodukootud astrofoto tegemiseks on vaja selget öötaevast, statiivi ja kaugpäästikut. Kaameral tuleb üles leida selline seadistus, mis võimaldab katiku nii kauaks avatuks jätta, kui see vajalik on. Üks võimalik tähistus sellele seadele on bulb. Selle juures on säriaeg nii pikk, kui kaua päästikunuppu all hoitakse. Mõnedel kaameratel avab üks vajutus katiku ja teine vajutus päästikule sulgeb katiku.

Säriajad on väga pikad:
esimesel fotol 224 sekundit (2,7 min), ava 2,8, ISO 400;
teisel fotol 1001 sekundit (16,7 min), ava 2,8, ISO 100;
kolmandal fotol 1723 sekundit (28,7 min), ava 4, ISO 100.

Kui sooviksin veel pikemaid tähejutte, valiksin ISO 100 juures ava 5,6, millega pikeneks vajalik säriaeg umbes 1 tunnini. Ava 8 juures 2 h ja ava 11 juures 4 h.  Ülipikkadel säriaegadel võib avalduda säriaja pikenemise efekt, mille tõttu on vajalik kasutada pikemat säriaega, kui arvutused ette näevad. Ise pole ma seda efekti väga märgatavalt kogenud.

Tähistaeva pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTähistaeva pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTähistaeva pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Fotod Nigula rabast

Praegu on sügisvärvid oma haripunktis ja kõige õigem aeg väikeseks rabamatkaks.

Kuidas pildistada udu?

Esimesena on muidugi udu ennast vaja. Selleks tuleb jälgida ilmaolusid. Kõige parem udu tekib päikesetõusul või -loojangul kõrgrõhkkonna ajal, kui temperatuur kiiresti muutub. Jälgi ilmateadet ja vali sobiv pildistamisaeg.
Udu võib väga äkki tekkida ja kaduda ning mõne hetke pärast uuesti välja ilmuda.

Pildistamisel katseta erinevaid särikompensatsiooni seadeid. Udu vajab enamasti kerget alasäri, siis tuleb ta paremini esile. Hämaral ajal pildistamiseks kindlat reeglit pole, pigem on vaja iga kord uuesti katsetada.

Kindlasti on vaja statiivi. Tundlikkus ISO100 ja avaarv 8 või 11.

Loe veel:

Nigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev Mihkelmaa
 

Teol on kiire

Kõndisin hämarikus mööda teed ja nägin, ilus viinamäetigu läheb ees. Jooksin talle järele ja tegin pilti.

Kuidas pildistada tigu?

Kui valgust on väga vähe, piisab ka teo liikumiskiirusest, et liikumisefekt pildile saada. Maapinna lähedalt pildistamiseks kasutan statiivi abi. Makroobjektiiv on taoliste fotode jaoks kõige sobivam, kuid antud juhul ajab ka Canoni 70-200 mm toru asja ära. Pildistamiseks kasutan avaeelistuse programmi (Av või A - tootjati erinev tähistus). Tundlikkuse sean 100 ISO ning valin kinnise ava, et säriaeg jääks 3-8 sekundi vahele. Sellel fotol on sobivaks ava 10. Kasutan peegli eellukustust ja kaugpäästikut või iseavajat. Seda pilti ei saa ilma viimaseta teha, näpuga päästikule vajutades tuleb pilt udune.

 

Kuidas pildistada mustreid

Erinevaid mustreid pildistan ma peamiselt kahel juhul. Esmalt siis, kui mõne muu foto tegemisel jääb ka midagi sellist silma, mida mustriks võib nimetada. Teisalt otsin mustreid või huvitavaid pindu, kui midagi muud silma ei paista.

Pildistama minnes võtan peaaegu alati statiivi kaasa, välja arvatud juhul, kui kindlalt tean, et ma teda plaanis oleva foto tegemisel ei vaja ja muuks aega pole. Iga fotograaf peab oma statiivi kandma. Head mustrifotot on raske ilma statiivita teha. Kompositsiooni täpseks paika saamiseks on vajalik kaamerat vähe haaval nihutada ja peale seda ka õiget positsiooni hoida.

Sobiv pildistamisprogramm on avaeelistus (Av või A - tootjati erinev tähistus). Kuna tavaliselt pildistan üsna lähedalt, vajan suurt teravussügavust ja kasutan seetõttu keskmist või kinnist ava. Näiteks 8 või 16. Ka on mõistlik seada fotokaamera pildistatava pinna suhtes otse, et väikest teravussügavust täielikult ära kasutada. Maksimaalse kvaliteedi tagamiseks valin madala tundlikkuse ISO 100. Kuna tundlikkus on madal ja ava on suhteliselt väike, venib säriaeg pikaks (näiteks 1/30). Seetõttu võib käest pildistades pilt ebaterav tulla.

Ka peegli eellukustust ja kaugpäästikut või iseavajat tasub kasutada. Iseavaja on seadistus, mida tavaliselt kasutatakse selleks, et päästikule vajutada ja ise pildile joosta, kuid praegu vabastab ta mind sõrmega päästikule vajutamisest, mis võib pildi uduseks väristada.

Erinevaid mustrifotosid on hea sisekujunduses kasutada, enamasti on nad üsna neutraalsed, kuid muudavad interjööri mitmekesisemaks.

Mustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev Mihkelmaa
 

Kuidas pildistada tuult

Tuule pildistamise idee sain aastaid tagasi ühel loengul fotograaf Ingmar Muusikuselt. Olen selle fototeemaga mõnda aega tegelenud ja kindlasti katsetan edasi.

Nähtavaid ja kindla kujuga asju on mõnevõrra lihtsam pildile saada, kui neid, mida otseselt näha ei ole, tuul on üks viimastest. Õnneks on tema tegevust pea iga päev näha ja seda on võimalik pildistada. Peamine erinevus tavafotost on fotode ebateravus, sest tuul tähendab liikumist.

Nagu paljude teiste fotode puhul on ka siin statiiv vajalik abimees. Tuule pildistamiseks kasutan särieelistuse programmi (Tv või S - tootjati erinev tähistus) ja seadistan kaamera pikemale säriajale. Olenevalt ilmast on sobivad säriajad enamasti vahemikus 0,5 sekundist 1/15 sekundini. Tundlikkuse ehk ISO valin kõige madalama, tavaliselt 100, mõnel fotokaameral ka 50.

Merelainetes olevat tuult saab ka täisautomaatse (tähis A või roheline ruut) seadistusega tabada. Kui valgus on väga ere, ei pruugi tuult pildile saada, sest piisavalt aeglaste säriaegade kasutamine pole võimalik.

Selliste "ebateravate" piltide tegemine on muidugi maitse asi ja enamik inimesi peab neid lihtsalt ebaõnnestunud fotodeks.

Tuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev Mihkelmaa
 

Sügise värvid

Pildistatud Pärnu-Lihula maanteel 27.09.2007.

Piltidel on sügisvärvides puud, nii nagu nad sõitvas autos istudes läbi kaamerasilma paistavad. Kasutatud on võimalikult pikka säritusaega, et liikumisefekti rõhutada.

Pildistamiseks kasutan avaeelistuse programmi (Av või A -tootjati erinev tähistus). Valin kõige kinnisema ava mida objetiiv võimaldab, näiteks 22, mõnel objektiivil ka 32. Kasutan võimalikult madalat tundlikkust ISO 100 või 50, kui see fotokaameral olemas on. Teleobjektiiv teeb pildistamise lihtsamaks, aga võib ka ilma selleta.

Sellise fotokaamera seadistuse juures valib fotokaamera ise kõige pikema säriaja, vastavalt hetke valgusoludele. Tugevama liikumisefekti saavutamiseks pildistan sõidusuunaga risti. Kui sellest veel vähe on, peab autojuht kiirust lisama. Hannu Hautala rääkis kunagi 150. kilomeetrisest tunnikiirusest, aga mina sellist kihutamist ei soovita, sõbrad politseist ka mitte.

Pildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev Mihkelmaa
 

Äike on äge!

Kuidas pildistada äikest

Augusti alguses viibisin Väinameres asuval Kumari laiul talgutel. Sellel suvel olin juba mitmeid ilusaid äikeseöid maha maganud. Tol õhtul paistis aga teisiti minevat, sest äikesepilved luurasid juba lõunast saati silmapiiril. Pimeduse saabudes algaski tulevärk. Oma osa said nii saarlased kui ka hiidlased.

Kui oli juba piisavalt hämar, seadsin enda fotokaamera statiivile ja alustasin välkude püüdmist. Peale väikest katsetamist otsustasin kasutada teleobjektiivi, kuna minu pea kohal polnud pilvi ja lainurgaga pildistades jäid välgud liiga väikesed. Kuna välk üksinda on pildil hea aga maastik teeb foto huvitavamaks, valisin esiplaaniks Kumari laiu lääneranniku.

Fotokaamera seadistusest valisin manuaalprogrammi ehk M ja seadsin säriaja 30. sekundile, ava arvuks valisin kõige lahtisema ava 4. Tundlikkuse seadistasin madalaks ehk ISO 100. Kasutasin ka peegli eellukustust ja kaugpäästikut, et nupule vajutamisega kaamerat mitte väristada, samas pole see äikese pildistamisel tingimata vajalik. Pildistasin pika fotoseeria - kui üks 30. sekundiline säriaeg lõppes vajutasin uuesti päästikule ja nii mitukümmend kaadrit järjest. Sellest fotoseeriast õnnestus välku hästi tabada kolmel korral.

Minu pildiseeria lõpetas äkki alanud erakordselt võimas paduvihm, mille järel fotokaamera ja objektiiv remonti vajasid.

Äike Kumari laiul Foto: Olev MihkelmaaÄike Kumari laiul Foto: Olev MihkelmaaÄike Kumari laiul Foto: Olev Mihkelmaa
 
Kuvan postitused 21 kuni 27. Kokku on postitusi 27
<< Esimesed < Eelmised 1-10 11-20 21-27 Järgmised > Viimased >>