Nädala päevik

esmaspäev 06. mai 2013
Teema: Fototurg

Eelmisel esmaspäeval sain telefonikõne Lääne Elu toimetajalt Riinalt. Ta soovis, et kirjutaksin laupäevasesse Lääne Elu paberväljaandesse enda nädala tegemistest. Lisan päeviku koos piltidega ka enda blogisse.

Laupäev, 27.04.2013
Päev Matsalus

Imeline hommik! Eelmisel päeval viisime kaks suuremat poissi (4- ja 2- aastane) maale vanavanemate juurde ja üle pika aja polnud vaja kell 7 tõusta. Kõige väiksemal, kolmekuusel pereliikmel on hea komme hiljem tõusta. Ometi sain kord voodis vedeleda.

Pärastlõunal käisin Penijõel Märdi juures ja leppisin õhtuses paadiretkes kokku. Õnneks sain Matsalu luhal liikumiseks loa.

Kell 15 jõudsin Penijõe mõisa, kust algas minu kevadine fotoretk „Linnukevad Matsalus”. Osalejad olid juba kenasti kohal. Vaatasime RMK Matsalu looduskeskuses Arne Aderi, Sven Grünbergi ja Fred Jüssi koostöös valminud suurepärast esitlust "Elu Matsalus jääst jääni" ja läksime Kloostri linnutorni suurvett pildistama. Hiljem õpetasin Kloostri metsas sinilillede pildistamist. Käisime ka Suitsu matkarajal ja tornis. Veidi enne seitset sai fotoretk läbi ja kiirustasin Märdi juurde Penijõe sadamasse.

Panime ruubale (lootsikule) väikese elektrimootori külge ja sõitsime Penijõe sadamast Kloostri luhale. Pildistasin, kuidas madalapõhjaline paat roostikus sujuvalt liikus ja päike vajus horisondi taha. Hääletu elektrimootoriga jõel kulgedes sain rahus ööhääli nautida. Üks põder sumpas luhas ja koprad lõid paadi ees lupsu. Kaldale saime päris pimedas.

Pühapäev, 28.04.2013
Päev kodukontoris

Veel üks rahulik hommik. Lõhkusin puid ja töötlesin Lihula kodukontoris pilte. Õhtul läksime maale lastele järele. Päevane tuul ja arusaamatu temperatuur olid teinud kurgu kibedaks. Öösel tohterdasin ennast ja nautisin värskelt soolatud siiga.

Esmaspäev, 29.04.2013
Päev Tallinnas

Viisin lapsed lasteaeda. Hommikupoolik möödus arvutis päringutele vastamise ja fototöötlusega. Kell 12 toimus pulmaeelne kohtumine noorpaariga. Peale seda võtsin kerge eine ja suundusin Tallinna poole. Kõigepealt külastasin Canoni esindust, kust sain oma katkisele objektiivile asenduseks teise samasuguse laenata. Kell 17 algas fotostuudios sünnipäevapidu koos fotosessiooniga, siis üks perepildistamine. Kohe kui lõpetasin läksin edasi Kreutzwaldi hotelli SPA-d pildistama. Öösel sõitsin koju.

Teisipäev, 30.04.2013
Päev Haapsalus ja Kihnus

Hommikul sõitsin Paliverre Kestvuspuidu toodetavaid mänguväljakuid jäädvustama, tee peal viisin lapsed lasteaeda. Pärast fotosessiooni plaanisin minna kohtumisele Läänema Turismi kontorisse, et suvist fotoprojekti arutada. Paraku lükkus see arutelu järgmisesse nädalasse. Kohtasin mere ääres Tarmulat, kes autoaknast ristparte jäädvustas.

Kell 12 pildistasin abielu registreerimist Haapsalu Piiskopilinnuses. Peale ametlikku osa käisime noorpaariga promenaadil, raudteejaamas ja mujalgi ilupildisessioonil.

Peale pulma hüppasin Lihulast läbi ja võtsin suuna Munalaiu sadamasse, et 17:45 väljuvale Kihnu praamile jõuda. Sadamas oli Maie vastas, koos sõitsime Kihnu tuletorni avamisele. Seal esines Jaan Tätte, mängiti pilli, tehti tuld. Pidu kestis varavalgeni, kuid mulle tikkus uni peale ja läksin ühe paiku magama. Üle pika aja saavad nüüd turistid Kihnu tuletorni jälle külastada.

Kolmapäev, 1.05.2013
Päev Kihnus

Kihnu saarel toimus suur talgupäev. Pildistasin tulevase raamatu jaoks, kuidas Elvi kihnu vöö valmistamist õpetas. See on igavesti keeruline protsess, aga fotodega jäin rahule. Õnneks armastavad kihnlased värvilist riietust.

Õhtul läksin jälle praamile ja sõitsin koju tagasi. Enne laevale minekut vaatasin sadamas ringi ja nägin kaluripaate, millele olid juba noodad peale laaditud. Küllap lähevad nad kohe merele, kui ilm lubab. Ehk jõuan sel kevadel pildistada, kuidas nad kakuami merre panevad.

Neljapäev, 2.05.2013
Päev Pärnus

Kui hommikused toimetused tehtud, sõitsime kassiga Pärnusse. Tal oli üks varvas kunagi varem viga saanud ja tegi talle kõvasti haiget. Arstid otsustasid selle eemaldada.

Õhtul käisime Joosepiga kalal, saime kaks särge. Pärast tuli pikalt arutada, kas kala on ikka elus või mitte ning kuidas neid kahte kala viie pereliikme vahel jaotama peaks. Hiljem mängisid poisid mängu, kus särg Kaarli ära sööb. Oh seda kisa ja kilkamist! Kui lapsed magama jäid sain fotograafi palga teemalise blogi valmis kirjutada.

Reede, 3.05.2013
Puhkepäev

Võtsin vaba päeva, Penijões on särg sees! Enda püütud kala on ikka kõige mõnusam voblaks teha ja suvel õlle kõrvale võtta.

 

Fotograafi palk

"Fotograafi palk" on teema, mida otsitakse otsingumootorite kaudu. Vähemalt minu kodulehele on liiklus selle fraasi kaudu üsna tihe. Mõtlesin, et kirjutan siis natuke lähemalt sellest teemast.

Kui olin palgatöötaja, laekus mulle palk igakuiselt lepingus määratud kindlas summas. Olles ise väikeettevõtja, tuleb ka palk mul endal igakuiselt välja maksta. Nüüd vaatan aga palgakuupäeva saabumisele natuke teise pilgu läbi.

Oletame, et ettevõte soovib välja maksta ainult miinimumpalka, mis on 2013. aastal 320€ brutopalgana kuus (VV määrus nr. 6. § 1). Töötajale kannab ta sellest pangakontole 272,93€, Maksu- ja Tolliameti kontole aga 155,87€:

Kokku on palgakulu ettevõttele 428,80€. Et viimast summat ettevõtte pangakontolt välja maksta, tuleb ettevõtte kontole teenida 514,56€ kuus, kuna käibemaksukohuslasena tuleb ettevõttel tasuda ka käibemaks 20% - 85,76€.

Ettevõttel on lisaks palgakulule ka teisi kulusid. Kaupo Kikkas on need kenasti enda essees "Mis maksab saiapäts..." välja toonud. Kindlasti ei tasu unustada ka ettearvamatuid kulusid, näiteks tehnika remont, mis juhtuvad tulema just siis, kui sa neid kõige vähem ootad. NPPA (National Press Photographers Association) on isegi välja töötanud kalkulaatori fotograafi aastaeelarve arvestamiseks.

Nii tulevad mängu juba kuu eelarved, aasta eelarved, aasta aruanded, turundusplaan, äriplaan ja ettevõtte peamine eesmärk - kasumi teenimine.
Palgafondiks jääb alati mingi protsent kogukäibest, võib-olla on see suurim ettevõtte kuluartikkel, aga üle poole kogusummast küll palgafond moodustada ei tohiks.

Sain täna huvitava kirja enda facebooki postkasti. Algaja fotograaf pöördus minu poole küsimusega, kas ma saan teda aidata fotoalase töö leidmisega. Vabakutselise fotograafina, kellel on palju töökogemusi, praegu ei olevat tal siin absoluutselt tööd. Selline olukord pole väga üllatav.

Fotograafi töökohti on Eestis üsna piiratud hulk. Neile lisaks leidub käputäis fotograafe, kes endale ettevõtjana palka maksavad. Suurema grupi moodustavad erineval tasemel vabakutselised, kellest mõni endale ka palka maksab, kuid põhipalga annab mõni teine tegevus.

Fotograafina palga teenimisest unistades tuleb väga paljude nüanssidega arvestada. Kindlasti ei jõua teenitud eurod otsesuunas sinu taskusse puhta palgarahana. Tegelikult pole ka kolmel suvekuu igal nädalavahetusel pulmi pildistades reaalne teenitud summast ülejäänud aasta kulusid katta.

Näiteks 2012 aasta IV kvartali keskmise brutopalga 916€ maksmise jaoks peab ettevõtte igakuine palgafond olema 1227,44€. Lihtne arvutus näitab, et aastane palgafond on seejuures ettevõtjale 14729,28€. Seega tuleb ettevõttel, olles käibemaksukohuslane, teenida 17675,14€. Töötaja kontole jõuab sellest igakuiselt 724,93€.

Jah, teenitud tulu saab ettevõte maksta välja ka dividendidena. Kuid sotsiaalmaks tagab töötajale sotsiaalsed hüvitised nagu haigusrahad, pension, vanemahüvitis jne. Ja tegelikult peab ju dividendide maksmiseks ettevõte kasumis olema :)

Fotograafi palgasumma sõltub otseselt nõudlusest ja reaalsest rahast, mida ta enda tööga teenib. Professionaalsusest tulenevalt võivad tasud sarnase töö eest erineda ka nullide hulga poolest.

 

Parim hea soodne

Kodulehe märksõnade analüüsist tuleb välja üks väga huvitav kombinatsioon otsingusõnu. Kokkuvõtvalt võiks otsisõnu kokku võtta fraasiga "parim hea soodne".

Otsitakse head või parimat fotograafi, olgu siis pulmafotograafi, lastefotograafi, perefotograafi, stuudiofotograafi, portreefotograafi, loodusfotograafi, tootefotograafi; ja ka head või parimat fotostuudiot, fotosessiooni. Samuti otsitakse soodsat fotograafi, fotostuudiot, fotosessiooni. 

Kõige parema soovituse fotograafi kohta võid arvatavasti saada enda tuttavatelt, kui keegi on kasutanud mõne fotograafi teenust. Samuti jagatakse nõuandeid erinevates foorumites. Enda silm on aga kuningas - uurides erinevate fotograafide tehtud töid kodulehel, fotoblogis või facebookis, leiad kindlasti endale sobiva käekirjaga fotograafi.

Kõige huvitavamad otsingusõnade kombinatsioonid on siiski "hea ja soodne", "hea ja odav", "parim ja odavaim". Mul on tunne, et püüdes kahte äärmust kokku viia, saad tulemuseks mittemidagiütleva keskmise. Pigem võiksid keskenduda kas fotograafi tehtud töödele või siis ainult hinnale. Seades aga hinnakriteeriumi otsingu aluseks, püüa mitte eeldada kõige paremat ja kvaliteetsemat fototööd. 

Sama paralleeli saan tuua minu postkasti laekuvate päringute kohta. Ühest küljest on näiteks tootmisettevõttel häid tootefotosid vaja, et kaupa edukalt turustada. Teisalt napib vahendeid fotode tellimiseks.

Soodsama hinna pakkumine tähendab, et midagi tuleb teha vähem. Näiteks pildistada kiiremini või teha järeltöötlus vaid pealiskaudselt. Töö hinna saab nii küll soodsamaks, kuid paraku jääb ka tulemus lahjemaks. Nii saavutab ettevõte küll väikese kokkuhoiu, kuid kehvemate fotode tõttu jääb toodete müük sh eksport oodatust väiksemaks ja esialgne kokkuhoid hakkab hoopis kahjumit tootma.

 

Fototuru olukord sügis 2012

Eelmisel aastal kirjutasin olukorrast eesti fototurul nagu ta mulle paistis. Sain üsna aktiivseid vastukajasid ja kommentaare postitusele. Aasta on möödas ja heal meelel jagaksin enda mõtteid ka sellel aastal.

Kodulehed, blogid, facebook

Olen märganud, et nii mõnigi fotograaf on selle aasta sees oma kodulehte või blogi uuendanud. Üldine pilt blogimaailmas  (RSS kaudu vaadatuna) on endine - postitustesse jõuavad tehtud tööd. Tihedama töögraafikuga fotograafide jaoks pole blogimine number üks turundustegevus, kuid turul tugevamalt kanda kinnitada soovijate blogid jooksevad üsna aktiivselt. Nende hulgas, kellel niigi tööd palju, võib märgata blogi aktiivsuse vähenemsit, sest neil lihtsalt pole selleks aega.

Kui me kevadel 2011 hakkasime loetlema eesti fotograafe facebookis, siis tänaseks on nimekirjast paljud kustunud ja samas on palju tegijaid juurde lisandunud. Võiks öelda, et kadunud nimede arv on sama suur kui juurde tekkinute arv. Tänagi leidsin taas ühe nime:) Facebook on kõige lihtsam viis tekitada enda töid tutvustav lehekülg netis.

Üldine olukord aga otsingumootorite optimeerimises on üsna kesine -  kodulehti, blogisid ega facebooki lehti ei leia googeldades üles. Uued nimed facebookis jõuavad minuni facebooki kontaktide kaudu ja enamalt jaolt kampaaniate jagamise kaudu.

Tasuta kampaaniad, sooduskampaaniad

Kui eelmisel sügisel tuli facebookis tasuta fotosessioonide jagamisi uksest ja aknast, siis hetkel on seis tagasihoidlikum. Võib-olla on tegijate teadvusesse jõudnud teadmine, et tasuta loosimiste korral tuleb jälgida ka tulumaksuseaduse nõudeid (tasuta kampaaniatelt tuleb maksta ettevõtjal endal tulumaksu)?

Vähempakkumiste portaalide sooduskampaaniaid ma ikka näen, kuid tundub, et selliste portaalide kasutamise kõrghetk fotograafide seas jäi aega, kui tegemist oli uudse turunduskanaliga. Enda kogemuse põhjal võin öelda, et lühikeses perspektiivis tõi kampaania tõesti rohkem tähelepanu, kuid pikas perspektiivis pole sellisel turundustegevusel erilist mõtet. 

Pigem annab vähempakkumise portaalis kampaaniate tegemine algajale fotograafile head pildistamiskogemust ja praktikat klientidega suhtlemisel. Portfoolio täieneb tublisti ja sellest tulenevalt on edaspidi lihtsam.

Pikemas perspektiivis pole sooduskampaaniatel mõtet, sest õige klient ei vaata kõigepealt hinda. Ja vähempakkumiste portaali klient jääb ikka vähempakkumiste portaali kliendiks, st tõenäoliselt ta pöördub tagasi teenusevahendaja mitte teenusepakkuja poole.

Konkurents fototurul

Nii nagu facebookis fotolehtede tulemine ja minemine näitab, on fototurule tulijaid palju, kuid sealt lahkunuid on sama palju kui mitte isegi rohkem. Tundub, et uued tulijad üritavad turule siseneda põhitöö kõrvalt. Tegelikkuses, et konkurentsis püsida, on vaja täielikku pühendumust ja loobuda nö päevatööst.

Fototurul kehtivad samad reeglid nagu äris ikka. Selleks, et sinu äri õitsema hakkaks, on vaja 2-5 aastat kõvasti vaeva näha ja ka pärast turule sisenemise perioodi ei saa passiivseks jääda. Aktiivne tegutsemine ja turundus viivad loodetud sihile.

Samuti tuleb endale leida selge nišš, missuguses valdkonnas töötada. See võib olla perefotograafia, loodusfotograafia, arhitektuurifotograafia või kombinatsioon mitmest valdkonnast. Selge on aga see, et nii nagu muutub ajas äriidee, nii muutub ajas ka valdkond, mis suunal tegutseda. Või võib valitud valdkond arengule kitsaks jääda ja tuleb edasi liikuda.

Kõige tihedam on konkurents perefotograafia soodsamas hinnakategoorias. Algajatele fotograafidele on selles niššis näiliselt kõige lihtsam alustada. Kommiraha on kerge tulema, kuid reaalset elatist teenida pole perefotograafiaga sugugi lihtne.

Palju paremaks märkõnaks on äriklient. Erinevate äriklientidega tegelevad fotograafid, kellest avalikkus suurt midagi ei tea, sest nad lihtsalt ei vaja eduks avalikku tähelepanu. Samas on nende kliendibaas ja sissetulek stabiilne.

Teenusdisain

Minu jaoks on väga positiivne, et üha rohkem fotograafe ja fotostuudioid pöörab tähelepanu enda teenuse disainile. Teenusdisain hõlmab endas palju enamat kui kujundus, kuid hea on näha, et viimasele pööratakse suurt rõhku.

Väga populaarsed on Kristiina Disaini CD-ümbrised, näiteks

ja kinkekaardid

Ka Terje Taltsi looming on au sees:

Lisaks kaunitele CD-plaatidele ja kinkekaartidele pakuvad täna paljud fotograafid ka fotoraamatuid.

Samas saab alati suuremat rõhku panna terviklahendusele kui väikestele detaildele. Enda kogemuse põhjal võin öelda, et hea kujundaja sinu meeskonnas on kuldaväärt. Ta pakub lahenduse terve brändi tervikkujundusele sh erinevatele detailidele.

Olen märganud,

  • et fotograafi kodulehel ja blogis on erinev logo. Kujundaja parandaks sellise apsaka esimese asjana:)
  • Kodulehe ja blogi kujundus on erinev (kui mingil põhjusel need kaks asuvad erinevatel lehekülgedel).
  • Väga harva on facebooki kujundus kooskõlas kodulehe ja blogi kujundusega.
  • Kodulehe kujundus on totaalselt erinev detailide kujundusest.

Seda nimekirja võib loomulikult täiendada. Lahendus on hea kujundaja, kes parandab kõik need kitsaskohad.

Fototuru "korrastamine"

Suvel oli facebookis ja kuluaarides suureks teemaks Simon Tompeli jutt 2013. aastal toimuvast fototuru "korrastamisest". Teema tõstis kirgi, emotsioone ja diskussioone. Jutt koostatavast nimekirjast fotograafidest, kes fototeenuseid pakuvad, ja selle ettesöötmisest kontrollasutustele, oli kuum ja tuline.

Tegelikkuses kontrollib Maksu- ja Tolliamet igal aastal erinevas valdkonnas tegutsejaid. Sel aastal oli nende seas ehitussektor, majutus- ja toitlustusasutused. Järgmisel aastal kontrollitavad valdkonnad pole minu meelest veel teada. Loomulikult võib nende seas ka fotograafia olla või siis loomemajandus tervikuna. Samas on fototurg üsna marginaalne majandusharu, millele suurte jõududega peale lendamine paistab ressursi raiskamisena.

Kontrollida jõutakse ikkagi suuremaid tegijaid, kelle puhul on midagi kontrollida. Kõiki kunagi raha eest fototeenust osutanud fotokaamera omanikke nimekirja alusel või mööda facebooki tikutulega taga otsida pole lihtsalt mõtet. Kui seda siiski teha, jääb reaalne tulemus väga küsitavaks.

Turg toimib ikka omasoodu nagu igas teises valdkonnas. Alati on olemas susserdajaid, odava hinnaga pakkujaid ja mustalt tegijaid. Selle nähtusega pole mõtet teenusepakkujana võidelda, pigem tasub enda energia panustada enda oskuste arendamisse ja fototeenuse trundamisse.

Kokkuvõtvalt

Hetkel tundub mulle, et sellist võidujooksmist klientide leidmiseks nagu eelmisel aastal erinevate kampaaniate abil toimus, ei ole. Nutikamad panustavad turundusse teisiti, eelkõige teenusdisainiga. Turule tulijaid ja sealt minejaid on palju, kuid stabiilselt turul püsijaid, kelle jaoks fotograafia on põhitöö, on vähe.

Lõpetuseks soovitan lugeda Kaupo Kikkase esseed "MINA - fotograaf, ehk paradigmade muutusest fotograafi elus".

 

Fotograafia kui loomemajandus

esmaspäev 24. oktoober 2011
Teema: Fototurg

Reedel lõppes kolm päeva kestnud loomemajanduse konverents, kus kõlas palju olulisi mõtteid. Palju räägiti loomemajanduse koordineerimisest riiklikul tasandil ja kogukondades ning võimalikest tulevikuarengutest. Sellest, millise loogika alusel üks väike loomeettevõte edukaks saab, polnud palju juttu. Siiski jäid ka minu kõrva mõned ideed, mida enda töös aluseks võtta.

Loomemajandus on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi ja ei seisa eraldi muust äritegevusest. Loovate ettevõtjate, sealhulgas ka fotograafide äris on lisaks teistele tegevustele ka loomingulisuse mõõde. Samas on see lihtsalt lisaväärtus, kõik muu allub tavalisele äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.

Pole mingit põhjust arvata, et fotograafe või teisi kunstnikke peaks mingil viisil eriliselt kohtlema ja nende tegevusele riiklikult peale maksma. Kunst on tore, kuid ilma targa äritegevuseta pole sellega tegelemine jätkusuutlik. Kui riiklikud struktuurid kedagi toetavad, on selle taga laiem idee, milles nähakse otsest või kaudset kasu riigi ja majanduse arendamisel. Keegi ei anna loomeinimestele midagi sellepärast, et nad on lihtsalt toredad ja ilusad.

Fotograafia on kunstiliik, mis toimib sarnaselt mistahes muu loominguga. Et fotokunstnik saaks enda ideid tipptasemel teostada ja samas võiks loometegevusest elatuda, on märksõnaks turundus. See mida teed, tuleb ka maha müüa. See mõte võib kunstniku hingele võõras tunduda, kuid ilma selleta ei saa tegutseda.

Kuidas teha kunsti, mis müüb? Mina näen kahte võimalust. Kas teha seda, mille kohta on teada, et see müüb või arendada välja enda eriline suund ja seda targalt turundada. Viimane tee on kindlasti raskem, kuid pakub kunstnikule kordades suuremat loomisrõõmu. Õnneks näitab praktika, et see on täiesti võimalik, kuigi nõuab uskumatult palju töötunde. Mis on edu hind, seda teavad vaid need, kes on edukaks saanud.

Fotograafia on teisi äritegevusi toetav kunstiliik. Tootmisettevõte võib luua väga innovatiivseid lahendusi, kuid nende esitlemiseks on vaja häid fotosid. Sama kehtib ka teiste loomemajanduse harude puhul, mis otseselt visuaalset meediat ei tooda. Loomemajanduse kõik valdkonnad on omavahel seotud ja vajavad üksteist, samuti on see sektor tervikuna põimunud teiste majandusharudega, mis tema teenuseid vajavad. 

Tuleviku võtmesõna on üha tihedam koostoo teiste loomeettevõtetega ja muude majandusharude esindajate vahel. Kõik on omavahel seoses, nende seoste leidmine ja kasutamine annab kõigile ettevõtetele lisaväärtust ja suurendab kasumit.

 

Fototuru analüüs sügis 2011

Sügis on käes, lehed langevad ning peale kiiret suveperioodi on aega vaadata, mis on toimunud ja teoksil fotomaastikul. Sellest võiks natuke ka kirjutada.

Blogimine

Jätkuvalt paljud fototeenuse pakkujad blogivad. Fotoblogidesse on üles jõudnud suvetegemised - pulmahooaja pildid ning välisessioonide võtted. Vaikselt on blogidesse lisandumas pilte fotosessioonidest sügislehtedes ja fotostuudios. Fotostuudio hooaeg on uut jõudu kogumas ning valmistub jõulumeeleoluks.

Peamiselt jõuavadki blogidesse pildid ning mõned tegijad lisavad ka enda mõtteid, mis pildistamise ajal on tekkinud või kuidas pildistamine möödus.

Blogimine annab jälgijatele ülevaate tehtud töödest ning kindlasti meelitab ligi ka uusi kliente.

E-maili turundus

Turundusgurud räägivad nagu ühest suust, et e-maili turundus on üks parimaid viise kliendibaasi suurendamiseks ja hoidmiseks. Eesti fototeenuste turul tegelevad e-kirjade saatmisega aga vaid väga vähesed tegijad.

Heaks näiteks on Tartu fotograaf Andres Jalak, kes on loonud video "Kuidas fotol hea välja näha?". Et tasuta videot vaadata, sisestad enda e-maili tema kodulehel olevasse tellimuskasti ja tema saadab sulle videolingi e-mailile. Olles nii andnud enda nõusoleku fotograafilt kirju saada, saad temalt juba ka järgnevaid teateid.

Tallinna fotostuudio Fotopesa on loonud enda teenuste sooduspakkumiste mailinglisti, milles edastab aeg-ajalt fotostuudio eripakkumisi.

Ise olen siiani enda infokirju saatnud kord kuus. Kui sa soovid minu infokirja saada, anna teada info@olev.ee:)

Facebook: hakka fänniks, jaga ja võida

Kliendibaasi saab kasvatada ka sotsiaalmeedias. Ise olen loonud endale konto Facebookis ja olen jälginud seal toimuvat. Facebookis on fototeenuse pakkujaid päris palju. Alati, kui olen arvanud, et loodud nimekiri on lõplik, leian taas mõne tegija, kes on endale konto juba loonud, kuid mis pole minu silmade ette veel sattunud või on loodud täiesti värske konto.

Kõige tavalistemaks fänniarvu suurendamiseks on "hakka fänniks, jaga ja võida" kampaaniad, mille auhinnaks on enamalt jaolt tasuta fotosessioon stuudios või õues. Ise pole ma sellist tegevust veel läbi viinud. Küll on aga hetkel mõned taolised käimas.

Mõned tegijad loevad enda Facebooki fännide arvu hoolega ja juhul, kui täitub kindel number, siis loosivad midagi fännide vahel välja.

Statistiliselt on kõige enam Facebookis fänne Alari Kivisaarel (nii fotohuviliste kui raadiokuulajatega kokku 6300+), seejärel Fotopesa fotostuudiol (kokku 5700+), järgneb Sven Zacek 3200+ fänniga. Enamikel lehtedel on see ikka alla 1000 fänni. Minu Facebooki lehel on hetkel 360+ fänni:)

Üldiselt jagavad fototeenuse pakkujad oma Facebooki seinal viiteid uute blogipostituste kohta ja lisavad pilte fotogaleriidesse tehtud töödest.

Tasuta stuudiosse

Üheks võimaluseks on muidugi ka kohe midagi täiesti tasuta pakkuda. Näiteks Andres Jalak kutsub kõiki värskeid lapsevanemaid kuni 30. päevase beebiga stuudiosse pildistama oktoobrikuu lõpuni. Andes ühe pildi täiesti tasuta ära, on suureks võimaluseks, et samast fotosessioonist tellitakse lisapilte või juba pildistamise kogemuse võrra rikkamad lapsevanemad tulevad üsna pea uuesti võsukesega pildistama ja seda juba hinnakirja alusel.

Sooduspakkumiste laine

Erinevaid kanaleid, kus olla esindatud on mitmeid: enda koduleht, sotsiaalmeedia, blogi. Ja neis kõigis on võimalus erinevaid sooduskampaaniaid teha:)

Stuudiohooaeg on elavam ikka siis, kui õues on külm ja pime. Et ka suvel kliente fotostuudiosse meelitada, tuli juunis Harrieti Stuudio välja pakkumisega: jaanipäevani 60 min stuudiosessioon 30 min stuudiosessiooni hinnaga! Et stuudio hapukurgihooaega üle elada, siis pikendas ta seda pakkumist suve lõpuni ning augustikuus oli võimalus sama hinnaga broneerida aeg ka veel septembrikuusse nagu teatab Harrieti Stuudio Facebooki lehekülg.

Ka on Marge Reinvart teinud stuudiopildistamise suvekampaania ja kutsub ka hetkel stuudiosse - oktoobrikuus on soodushind. Samuti kutsus Fotogeen augustikuus 60. minutilisele fotosssioonile hinnakirjast poole soodsama hinnaga enda Facebooki lehel.

Muidugi oli kooliminejatele ka erinevaid sooduspakkumisi, nt SeeSee Stuudio, KSX Studio ja Marge Reinvarti poolt.

Suvel olid aktuaalsed erinevad sooduspakkumised väljas pildistamiseks, nt Marge Reinvarti augustikuu soodushind välisessioonile. KSX Stuudio soodushind oli üleval Facebooki seinal. Ka pakkus suve lõpuni soodukat Mari Pukk.

Nüüd, kui sügis käes, siis miks mitte meelitada sügislehtedesse pildistama väga soodsa hinnaga, nt TomStudio soodukas ja 16. oktoobrini kestab Marge Reinvarti sügiskampaania. Marisfoto.com fännklubi annab Facebookis ühe välisessiooni aga päris tasuta jagajate vahel ära ning teistele pakub miinus 25%-lise hinnaga. Ka KSX Studio kuulutab enda Facebooki lehel, et septembri lõpuni oli välisessioon soodushinnaga.

Kui oled päris fotograafitee alguses, siis on klientide leidmiseks hea sooduskampaaniaga alustada nagu Sigrid Proosvelt. Avamiskuul tegi soodustust ka Studio Flashback.

Aga soodustust saab teha ka enne pikemat puhkust - Egerta Mändmets.

Happy Hour

Loomulikult on kõige magusamad pildistamise ajad klientide jaoks alati peale tööpäeva algusega kell 17 ja 18 ning nädalavahetustel. Et täita stuudio tühiaegu on nii Fotopesa kui Harrieti Stuudio välja tulnud kampaaniaga Happy Hour, mil pildistamine on soodushinnaga.

Vähempakkumiste portaalid

Cherry.ee turule tulekuga sai uueks huvitavaks kanaliks just see vähempakkumiste portaal. Ka tekkis tema kõrvale teisi sarnaseid. Selle aasta alguses tegin ka ise Cherry.ee-s kaks sooduskampaaniat - ühe Pärnus ja teise Tallinnas. Müügi poolest olid kampaaniad väga edukad - väiksel Pärnu turul leidus 44 voucheri ostjat ja Tallinnas koguni 153. Kokku ca 200 tundi pildistamist!

Kindlasti on vähempakkumiste portaal heaks väljundiks äsja turule tulnutele nagu näiteks KSX Studio (120 voucherit) või Studio Flashback (239 voucherit). Ka fotonäituse jaoks sobiva materjali leidmisel võib ehk abi olla: Martin Saar (92 voucherit).

Ka on Cherry.ee-s teised pakkujad enda teenust müünud: DLion (24 voucherit), Kerli Sosi (20 voucherit), FL  Stuudio (25 voucherit), Fotograatsia (290 voucherit), Jaanus Ree (1 voucher), Kertin Vasser (32 voucherit), Silver Raidla (189 voucherit), fotostuudio Akriibia (65 voucherit), Omastuudio (355 voucherit), Doominofoto (255 voucherit).

Kuid kas kasutada kõikvõimalikke vähempakkumiste portaalide olemasolu nagu seda on Must Kõu teinud, ei oska ma öelda: Cherry.ee (52 voucherit), Chilli.ee (9 voucherit), Seller.ee (34 voucherit), Niihea.ee (2 voucherit), Vopsti.ee (0 voucherit). Lisaks pildistamisele on nad pakkunud ka fotode taastamise teenust portaalis Headiil.ee, kuid kaup ei ole läinud õnneks - tulemuseks on 0 voucherit.

Tegelikult on vähempakkumiste portaalis kampaania tegemine tõeliselt kallis ettevõtmine, mille kasutegur on natuke suhteline. Kindlasti teenib hea kasumi portaal ise, kes soodustusega fotosessiooni hinnast päris suure ampsu endale saab.

Enda vähempakkumise portaali kampaaniate näitel saan öelda, et fotograafile jääb suur töörõõm, mis väljendub masstootmises. Proovisin ära, 8-9 tunniajalist fotosessiooni päevas on täiesti tehtav. Piltide tehniline kvaliteet sellest oluliselt ei lange. Emotsionaalne tase jääb paraku väiksemaks. Kui pere käib kord aastas fotostuudios, pole selline konveierile astumine parim valik. Hind on muidugi soodne, kuid see paistab piltidelt välja.

Kindlasti ei sobi vouchereid müüvad portaalid käibe tekitamiseks, vaid võimaldavad teistsugusel viisil reklaami osta. Mina suurendasin selle abil kliendibaasi ja pildipanka ning üldist tuntust. Samas pole asi kaugeltki nii roosiline, kui ettevõtjale mõeldud reklaamtekstidest lugeda võib. Ja teades, missugune rahaline osa ettevõtjale sellest kampaaniast endale kätte jääb, pole ma tahtnud kordagi ise ühtegi vähempakkumise portaali voucherit osta:)

Kas soodustused ongi peamine tee turuosa võitmiseks?

Tundub, et eraklientide võitmiseks käib tihe rebimine. Enda turuosa kasvatamine ja säilitamine on aktuaalne nii uutel turule tulijatel kui ka vanadel tegijatel. Kõikvõimalikud kanalid kubisevad sooduspakkumistest - nii fototeenuse pakkujate kodulehed, blogid kui Facebooki seinad. Käimas on üldine soodustuste laine, mis mõjutab tugevalt fototurul toimuvat.

Kuigi on räägitud, et algajate piltnike madalam hinnatase kogenud tegijate elu eriti ei mõjuta, paistab reaalsus teistsugune. Neid suuri kalu, kelle tööd odavpakkumised ei mõjutaks, on vähe. See väike tippfotograafide seltskond töötab peamiselt äriklientidega ja ei pea eraklientuuri turuosaga nii palju arvestama.

Kogu selle soodustuste, jagamiskampaaniate ja püsiallahindluste tulevärgi tulemuseks on hindade tugev langus omahinnast madalamale tasemele. Kui piltnik pakub 50% allahindlust ja seda pakuvad ka teised, jääb erakliendile mulje, et fototeenuse tegelik hind ongi selline. Paraku ei vasta see tõele.

Odava fototeenuse tulem

Kuidas siis mõned pildistajad saavad odavat hinda pakkuda ja teised mitte. Nõks peitub selles, et odavpakkujatele pole pildistamine tavaliselt see, mis leiva lauale toob. Põhisissetuleku saavad nad mujalt ja teenivad pildistadas kommiraha juurde. Kes saavad odavat teenust pakkuda, pole igapäevaselt fotograafid. Eraldi kategooriaks paistavad olevat noored naised, kes on lastega kodus ja tahavad vahelduseks midagi muud teha.

Ainult pildistamisest elatuvatel väikeettevõtjatel pole võimalik soodushindadega konkureerida, sest need jäävad tugevalt alla fototeenuse omahinna. Fototeenus lihtsalt on üks kallimaid teenuseliike, kuna omahind on kõrge. Fotograafide sissetulekud ei erine mis iganes teise teenusepakkuja omast.

Soodsast hinnast ei võida peaaegu mitte keegi. Ei võida need fotograafid, kes odavat fototeenust pakuvad ega ka need, kes hinnamängudega kaasa ei lähe. Ei võida hobifotograafid ega ka tegevfotograafid. Ja ei võida ka kliendid. Soodsam hind tuleb sageli kvaliteedi arvelt. Edu kuulub neile, kes oma isikubrändiga teistest kõrgemal seisavad ja oma hea maine toel väärilist tasu küsivad.

Täna toimuval fototuru sooduspakkumiste lainel on kindlasti pikaajalisem mõju. Ilmselt tõusevad eraklientuuri sektoris hobipiltnikud rohkem esile ja kutselisi tegijaid jääb vähemaks. Need, kes hindavad tõelist fotokvaliteeti, oskavad leida sobiva stiiliga tipptegija, kes alati kvaliteetset fototeenust pakub.

Kokkuvõte

Fototurul pakuvad fototeenuse pakkujad prahti, kvaliteeti ja tippkvaliteeti. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb ka edaspidi. Küll on aga praeguse aja trend, et noori algajaid fototurule sisenejaid on enam, kui kümme aastat tagasi. Paistab, et tegijaid on rohkelt, kelle seast klient saab enda valiku teha.

Fototurg on hetkel hinnatundlik. Palju on kliente, kes näiteks pulmapaketi valikul lähtuvad 10. eurosest hinnavõidust ja suudiopaketi puhul ka 2. eurosest hinnavahest. 

Tegijad avaldavad erinevaid sooduspakkumisi nii enda kodulehel, blogis kui ka sotsiaalmeedias, et kliente enda poole võita. Ka on popid vähempakkumiste portaalid.

Kuhu fototurg edasi liigub, sellest saan rääkida tulevikus. Jälgin põnevusega.


Kommenteerib fotograaf Andres Jalak

Fototuru kohta võib vist julgelt väita, et see on küllastunud turg, fotograafe pakkumisega stiilis "50€ eest 30 originaalfaili plaadile" on terve ilm täis ja sellise ärimudeliga rikkaks saada on keeruline. Rohkema raha teenimiseks selle skeemiga on praktikas 2 võimalust: 1) too pildistamise hind alla ja teeninda rohkem kliente või 2) tee palju-palju paremaid pilte, saa kuulsaks ja tõsta siis hinda (ära unusta, et kvaliteedi hindajateks on kliendid, kelle silm fotode hindamiseks ei pruugi olla sama, mis Sinul. Ja ikkagi võistled sa odavpakkujate kõrval).

Artiklis on mainitud, et odavpakkumisi saavad teha ainult need, kellele pildistamisega leib lauale ei tule. Tahaks siinkohal tuua välja veel ühe võimaluse, kuidas "odavpakkumisega" konkurentsis püsida ja leib lauale tuua - tuleb  pakkuda pildistamisele lisaväärtusi.

Lisaväärtused on paberpildid, fotokapad, fotolõuendid, eriviimistlusega ja raamitud pildid. Nendega on võimalik fotograafil teenida märkmisväärset lisa, samas võib pildistamise üldhinna jätta "konkurentsivõimeliseks".

Mina olen jõudnud punkti, kus pildistamine on fotostuudio sissetulekutest umbes 35%, ülejäänu on lisapiltide müük, fotokapad, fotolõuendid ja eritööd. Praktiliselt iga klient tellib pildistamispaketile lisaks VÄHEMALT sama suure summa ulatuses lisapilte, enamasti rohkemgi. Et selline lisade müümine toimida saaks, valmistasin koos programmeerijaga oma stuudio tarbeks tellimiskeskkonna - www.pildipood.ee. Praeguseks kasutab seda programmi lisaks minule juba üle 40 fotograafi üle Eesti, kes selle vahendusel oma pilditellimusi klientide käest vastu võtavad. Ja selline ärimudel töötab. Palju paremini kui "30 pilti plaadile ja head aega..."

Pildipood.ee on tasuta kasutamiseks, küsi endale kasutaja: ajalak@gmail.com.

Kui soovid teemat omalt poolt kommenteerida, kirjuta info@olev.ee.

 

Kas fotograafile peaks tema töö eest tasuma?

Minu poole on pöördutud huvitavate fototöö projektidega, kuid kahjuks olen pidanud neist ära ütlema, kuna töötasu pole nende eest ette nähtud. Kuivõrd on fotograafi töö väärt tasustamist?

Et saada omal alal profitasemele, tuleb õppimisele ja enesearendamisele pühendada rohkelt tunde. Suurepärane klaverimängija veedab enamuse oma lapsepõlvest klaveri taga, tipptasemel baleriin veedab loendamatuid treeningtunde peegli ees, kõrgtasemel tootedisainer veedab unetuid öid laua taga skitseerides. Nii on ka profifotograaf pühendanud sadu ja sadu tunde aina pildistades ja pildistades.

Fotograaf õpib tundma ilmastiku- ja valgusolusid loodust jälgides, stuudiovalguse seadmist, kadreerimist, kompositsiooni, inimestega suhtlemise saladusi. Lisaks fotokaamera tundmaõppimisele pühendab ta väga palju aega arvuti taga fotosid töödeldes ja erinevaid fototöötlusprogramme tundma õppides.

Kas tead, kui palju kulub fotograafil aega järeltöötlusele? Et ühte head fotot saada, tuleb teha nii mõnedki klõpsud, millest saab teha parima valiku. Järeltöötlusele kulub topelt sama palju aega, kui pildistamisele endale.

Keegi ütles, et kui sa sellist hinda oma fototöö eest küsid, siis saad sa küll endale euroopa keskmist palka maksta! Fotokauge inimene ei tea, et foto omahind kujuneb paljudest erinevatest teguritest.

Foto omahinna baasarvutusel tuleb lähtuda fototehnika maksumusest, selle amortisatsioonist, pildistamisele kulunud ajast, transpordikulust, järeltöötluse ajast. Lisaks on tegevfotograafil kulud kontoritehnikale - nii arvutile, printerile kui kontoritarvetele. Kui fotod salvestada plaadile ja saata kliendile, siis sisaldab omahind ka DVD- ja postikulu, fotode väljaprintide puhul ka fotolaborikulu.

Vaid  osa fotograafi töötunnist läheb otseselt fotograafi palgafondi, et teha väljamakse palga näol. Kes kunagi on tegelenud ettevõtlusega teab, et firma palgaarvestusel tuleb riigile tasuda ka sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, pensionimaks ja tulumaks.

Olen muidugi teinud fotoalal ka vabatahtlikku tööd, kuid selles on alati minu enda huvid mängus olnud. Näiteks hetkel panustan enda piltidega kodulehe matsalu.net tegevusse, kuna olen Matsalu kandist pärit ja soovin tutvustada, kui kaunis Matsalu on. Ka olen panustanud oma aega mõnda teisse huviäratavasse projekti just niipalju, kui selleks tol hetkel aega ja võimalusi on.

Kui tegemist on kellegi enda eraprojektiga, mis pakub vaid temale endale huvi ja ta ootab mind kaasa lööma selles, siis teen seda heal meelel, kuid kokkulepitud tasu eest.

Kuidas sulle meeldiks, kui keegi sulle ütleks: "Tee tööd, kuid palka mul sulle selle eest maksta pole!"?

 

Kuidas saada fotograafiks

Minu postkasti jõudis ühe neiu kiri. Tema küsimuseks oli: "Kuidas saada fotograafiks ja kas selleks peab kindlasti kooli minema?". Samas oli ta kunstikooli sissesaamise osas kahtleval seisukohal. Kindlasti on veel neid noori, kes samale küsimusele vastust otsivad. Minu vastus oli järgmine:

Koolimineku mõte pole iseenesest halb. Samas ma ei arva, et see on hädavajalik. Paljud tippfotograafid pole kunagi fotograafiat õppinud. Heaks näiteks on Alari Kivisaar, kes alustas pildistamist mõned aastad tagasi ja on sellega väga kaugele jõudnud. Ja vanakooli fotograafidest näiteks vanameister Kalju Suur, kes praeguseks rohkem fotoraamatuid välja andund, kui ükski teine eesti fotograaf. Peamine on enda tahtmine ja püsivus. Ise õppides läheb ehk veidi kauem aega, aga tulemus on sama.

Alustuseks soovitan sulle mõnda algkursust, näiteks Fotoluksis või FAK-is. Kui sul on võimalik regulaarselt kusagil kohal käia, on hea valik Nõmme Noortemaja Fotoklubi - Arne Kiini juhendamise alt on mitu põlvkonda fotograafe läbi käinud. Sealne põhisuund on mustvalge foto ja käsitsi ilmutamine. Samas ongi see parim viis asja olemuseni jõuda.

Lisaks kunstikoolidele on valikus ka Tallinna Polütehnikum (endine Tallinna Sidekool), kus ise Rain Tiruli käe all õppisin. Seal on peatähelepanu tehnilistel teadmistel ja vähem kunstilisel poolel. Tehnilised teadmised on kunstilisele poolele vundamendiks.

Kui oled kaamera tööpõhimõtte endale selgeks teinud, on kõige tähtsam pildistada, pildistada ja pildistada. Lihtsalt päästikule vajutada on lihtne, kuid kasu on sellest siis, kui sa enda tegevust mõtestad. Vaata alati pildistamisolusid ja mõtle, kuidas fotokaamerat seadistada, et saada soovitud tulemus. Alles siis pildista ja vajadusel tee vigade parandusi. Parim õpetaja on praktika.

 
Kuvan postitused 21 kuni 28. Kokku on postitusi 28
<< Esimesed < Eelmised 1-10 11-20 21-28 Järgmised > Viimased >>