Fototuru analüüs sügis 2011

Sügis on käes, lehed langevad ning peale kiiret suveperioodi on aega vaadata, mis on toimunud ja teoksil fotomaastikul. Sellest võiks natuke ka kirjutada.

Blogimine

Jätkuvalt paljud fototeenuse pakkujad blogivad. Fotoblogidesse on üles jõudnud suvetegemised - pulmahooaja pildid ning välisessioonide võtted. Vaikselt on blogidesse lisandumas pilte fotosessioonidest sügislehtedes ja fotostuudios. Fotostuudio hooaeg on uut jõudu kogumas ning valmistub jõulumeeleoluks.

Peamiselt jõuavadki blogidesse pildid ning mõned tegijad lisavad ka enda mõtteid, mis pildistamise ajal on tekkinud või kuidas pildistamine möödus.

Blogimine annab jälgijatele ülevaate tehtud töödest ning kindlasti meelitab ligi ka uusi kliente.

E-maili turundus

Turundusgurud räägivad nagu ühest suust, et e-maili turundus on üks parimaid viise kliendibaasi suurendamiseks ja hoidmiseks. Eesti fototeenuste turul tegelevad e-kirjade saatmisega aga vaid väga vähesed tegijad.

Heaks näiteks on Tartu fotograaf Andres Jalak, kes on loonud video "Kuidas fotol hea välja näha?". Et tasuta videot vaadata, sisestad enda e-maili tema kodulehel olevasse tellimuskasti ja tema saadab sulle videolingi e-mailile. Olles nii andnud enda nõusoleku fotograafilt kirju saada, saad temalt juba ka järgnevaid teateid.

Tallinna fotostuudio Fotopesa on loonud enda teenuste sooduspakkumiste mailinglisti, milles edastab aeg-ajalt fotostuudio eripakkumisi.

Ise olen siiani enda infokirju saatnud kord kuus. Kui sa soovid minu infokirja saada, anna teada info@olev.ee:)

Facebook: hakka fänniks, jaga ja võida

Kliendibaasi saab kasvatada ka sotsiaalmeedias. Ise olen loonud endale konto Facebookis ja olen jälginud seal toimuvat. Facebookis on fototeenuse pakkujaid päris palju. Alati, kui olen arvanud, et loodud nimekiri on lõplik, leian taas mõne tegija, kes on endale konto juba loonud, kuid mis pole minu silmade ette veel sattunud või on loodud täiesti värske konto.

Kõige tavalistemaks fänniarvu suurendamiseks on "hakka fänniks, jaga ja võida" kampaaniad, mille auhinnaks on enamalt jaolt tasuta fotosessioon stuudios või õues. Ise pole ma sellist tegevust veel läbi viinud. Küll on aga hetkel mõned taolised käimas.

Mõned tegijad loevad enda Facebooki fännide arvu hoolega ja juhul, kui täitub kindel number, siis loosivad midagi fännide vahel välja.

Statistiliselt on kõige enam Facebookis fänne Alari Kivisaarel (nii fotohuviliste kui raadiokuulajatega kokku 6300+), seejärel Fotopesa fotostuudiol (kokku 5700+), järgneb Sven Zacek 3200+ fänniga. Enamikel lehtedel on see ikka alla 1000 fänni. Minu Facebooki lehel on hetkel 360+ fänni:)

Üldiselt jagavad fototeenuse pakkujad oma Facebooki seinal viiteid uute blogipostituste kohta ja lisavad pilte fotogaleriidesse tehtud töödest.

Tasuta stuudiosse

Üheks võimaluseks on muidugi ka kohe midagi täiesti tasuta pakkuda. Näiteks Andres Jalak kutsub kõiki värskeid lapsevanemaid kuni 30. päevase beebiga stuudiosse pildistama oktoobrikuu lõpuni. Andes ühe pildi täiesti tasuta ära, on suureks võimaluseks, et samast fotosessioonist tellitakse lisapilte või juba pildistamise kogemuse võrra rikkamad lapsevanemad tulevad üsna pea uuesti võsukesega pildistama ja seda juba hinnakirja alusel.

Sooduspakkumiste laine

Erinevaid kanaleid, kus olla esindatud on mitmeid: enda koduleht, sotsiaalmeedia, blogi. Ja neis kõigis on võimalus erinevaid sooduskampaaniaid teha:)

Stuudiohooaeg on elavam ikka siis, kui õues on külm ja pime. Et ka suvel kliente fotostuudiosse meelitada, tuli juunis Harrieti Stuudio välja pakkumisega: jaanipäevani 60 min stuudiosessioon 30 min stuudiosessiooni hinnaga! Et stuudio hapukurgihooaega üle elada, siis pikendas ta seda pakkumist suve lõpuni ning augustikuus oli võimalus sama hinnaga broneerida aeg ka veel septembrikuusse nagu teatab Harrieti Stuudio Facebooki lehekülg.

Ka on Marge Reinvart teinud stuudiopildistamise suvekampaania ja kutsub ka hetkel stuudiosse - oktoobrikuus on soodushind. Samuti kutsus Fotogeen augustikuus 60. minutilisele fotosssioonile hinnakirjast poole soodsama hinnaga enda Facebooki lehel.

Muidugi oli kooliminejatele ka erinevaid sooduspakkumisi, nt SeeSee Stuudio, KSX Studio ja Marge Reinvarti poolt.

Suvel olid aktuaalsed erinevad sooduspakkumised väljas pildistamiseks, nt Marge Reinvarti augustikuu soodushind välisessioonile. KSX Stuudio soodushind oli üleval Facebooki seinal. Ka pakkus suve lõpuni soodukat Mari Pukk.

Nüüd, kui sügis käes, siis miks mitte meelitada sügislehtedesse pildistama väga soodsa hinnaga, nt TomStudio soodukas ja 16. oktoobrini kestab Marge Reinvarti sügiskampaania. Marisfoto.com fännklubi annab Facebookis ühe välisessiooni aga päris tasuta jagajate vahel ära ning teistele pakub miinus 25%-lise hinnaga. Ka KSX Studio kuulutab enda Facebooki lehel, et septembri lõpuni oli välisessioon soodushinnaga.

Kui oled päris fotograafitee alguses, siis on klientide leidmiseks hea sooduskampaaniaga alustada nagu Sigrid Proosvelt. Avamiskuul tegi soodustust ka Studio Flashback.

Aga soodustust saab teha ka enne pikemat puhkust - Egerta Mändmets.

Happy Hour

Loomulikult on kõige magusamad pildistamise ajad klientide jaoks alati peale tööpäeva algusega kell 17 ja 18 ning nädalavahetustel. Et täita stuudio tühiaegu on nii Fotopesa kui Harrieti Stuudio välja tulnud kampaaniaga Happy Hour, mil pildistamine on soodushinnaga.

Vähempakkumiste portaalid

Cherry.ee turule tulekuga sai uueks huvitavaks kanaliks just see vähempakkumiste portaal. Ka tekkis tema kõrvale teisi sarnaseid. Selle aasta alguses tegin ka ise Cherry.ee-s kaks sooduskampaaniat - ühe Pärnus ja teise Tallinnas. Müügi poolest olid kampaaniad väga edukad - väiksel Pärnu turul leidus 44 voucheri ostjat ja Tallinnas koguni 153. Kokku ca 200 tundi pildistamist!

Kindlasti on vähempakkumiste portaal heaks väljundiks äsja turule tulnutele nagu näiteks KSX Studio (120 voucherit) või Studio Flashback (239 voucherit). Ka fotonäituse jaoks sobiva materjali leidmisel võib ehk abi olla: Martin Saar (92 voucherit).

Ka on Cherry.ee-s teised pakkujad enda teenust müünud: DLion (24 voucherit), Kerli Sosi (20 voucherit), FL  Stuudio (25 voucherit), Fotograatsia (290 voucherit), Jaanus Ree (1 voucher), Kertin Vasser (32 voucherit), Silver Raidla (189 voucherit), fotostuudio Akriibia (65 voucherit), Omastuudio (355 voucherit), Doominofoto (255 voucherit).

Kuid kas kasutada kõikvõimalikke vähempakkumiste portaalide olemasolu nagu seda on Must Kõu teinud, ei oska ma öelda: Cherry.ee (52 voucherit), Chilli.ee (9 voucherit), Seller.ee (34 voucherit), Niihea.ee (2 voucherit), Vopsti.ee (0 voucherit). Lisaks pildistamisele on nad pakkunud ka fotode taastamise teenust portaalis Headiil.ee, kuid kaup ei ole läinud õnneks - tulemuseks on 0 voucherit.

Tegelikult on vähempakkumiste portaalis kampaania tegemine tõeliselt kallis ettevõtmine, mille kasutegur on natuke suhteline. Kindlasti teenib hea kasumi portaal ise, kes soodustusega fotosessiooni hinnast päris suure ampsu endale saab.

Enda vähempakkumise portaali kampaaniate näitel saan öelda, et fotograafile jääb suur töörõõm, mis väljendub masstootmises. Proovisin ära, 8-9 tunniajalist fotosessiooni päevas on täiesti tehtav. Piltide tehniline kvaliteet sellest oluliselt ei lange. Emotsionaalne tase jääb paraku väiksemaks. Kui pere käib kord aastas fotostuudios, pole selline konveierile astumine parim valik. Hind on muidugi soodne, kuid see paistab piltidelt välja.

Kindlasti ei sobi vouchereid müüvad portaalid käibe tekitamiseks, vaid võimaldavad teistsugusel viisil reklaami osta. Mina suurendasin selle abil kliendibaasi ja pildipanka ning üldist tuntust. Samas pole asi kaugeltki nii roosiline, kui ettevõtjale mõeldud reklaamtekstidest lugeda võib. Ja teades, missugune rahaline osa ettevõtjale sellest kampaaniast endale kätte jääb, pole ma tahtnud kordagi ise ühtegi vähempakkumise portaali voucherit osta:)

Kas soodustused ongi peamine tee turuosa võitmiseks?

Tundub, et eraklientide võitmiseks käib tihe rebimine. Enda turuosa kasvatamine ja säilitamine on aktuaalne nii uutel turule tulijatel kui ka vanadel tegijatel. Kõikvõimalikud kanalid kubisevad sooduspakkumistest - nii fototeenuse pakkujate kodulehed, blogid kui Facebooki seinad. Käimas on üldine soodustuste laine, mis mõjutab tugevalt fototurul toimuvat.

Kuigi on räägitud, et algajate piltnike madalam hinnatase kogenud tegijate elu eriti ei mõjuta, paistab reaalsus teistsugune. Neid suuri kalu, kelle tööd odavpakkumised ei mõjutaks, on vähe. See väike tippfotograafide seltskond töötab peamiselt äriklientidega ja ei pea eraklientuuri turuosaga nii palju arvestama.

Kogu selle soodustuste, jagamiskampaaniate ja püsiallahindluste tulevärgi tulemuseks on hindade tugev langus omahinnast madalamale tasemele. Kui piltnik pakub 50% allahindlust ja seda pakuvad ka teised, jääb erakliendile mulje, et fototeenuse tegelik hind ongi selline. Paraku ei vasta see tõele.

Odava fototeenuse tulem

Kuidas siis mõned pildistajad saavad odavat hinda pakkuda ja teised mitte. Nõks peitub selles, et odavpakkujatele pole pildistamine tavaliselt see, mis leiva lauale toob. Põhisissetuleku saavad nad mujalt ja teenivad pildistadas kommiraha juurde. Kes saavad odavat teenust pakkuda, pole igapäevaselt fotograafid. Eraldi kategooriaks paistavad olevat noored naised, kes on lastega kodus ja tahavad vahelduseks midagi muud teha.

Ainult pildistamisest elatuvatel väikeettevõtjatel pole võimalik soodushindadega konkureerida, sest need jäävad tugevalt alla fototeenuse omahinna. Fototeenus lihtsalt on üks kallimaid teenuseliike, kuna omahind on kõrge. Fotograafide sissetulekud ei erine mis iganes teise teenusepakkuja omast.

Soodsast hinnast ei võida peaaegu mitte keegi. Ei võida need fotograafid, kes odavat fototeenust pakuvad ega ka need, kes hinnamängudega kaasa ei lähe. Ei võida hobifotograafid ega ka tegevfotograafid. Ja ei võida ka kliendid. Soodsam hind tuleb sageli kvaliteedi arvelt. Edu kuulub neile, kes oma isikubrändiga teistest kõrgemal seisavad ja oma hea maine toel väärilist tasu küsivad.

Täna toimuval fototuru sooduspakkumiste lainel on kindlasti pikaajalisem mõju. Ilmselt tõusevad eraklientuuri sektoris hobipiltnikud rohkem esile ja kutselisi tegijaid jääb vähemaks. Need, kes hindavad tõelist fotokvaliteeti, oskavad leida sobiva stiiliga tipptegija, kes alati kvaliteetset fototeenust pakub.

Kokkuvõte

Fototurul pakuvad fototeenuse pakkujad prahti, kvaliteeti ja tippkvaliteeti. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb ka edaspidi. Küll on aga praeguse aja trend, et noori algajaid fototurule sisenejaid on enam, kui kümme aastat tagasi. Paistab, et tegijaid on rohkelt, kelle seast klient saab enda valiku teha.

Fototurg on hetkel hinnatundlik. Palju on kliente, kes näiteks pulmapaketi valikul lähtuvad 10. eurosest hinnavõidust ja suudiopaketi puhul ka 2. eurosest hinnavahest. 

Tegijad avaldavad erinevaid sooduspakkumisi nii enda kodulehel, blogis kui ka sotsiaalmeedias, et kliente enda poole võita. Ka on popid vähempakkumiste portaalid.

Kuhu fototurg edasi liigub, sellest saan rääkida tulevikus. Jälgin põnevusega.


Kommenteerib fotograaf Andres Jalak

Fototuru kohta võib vist julgelt väita, et see on küllastunud turg, fotograafe pakkumisega stiilis "50€ eest 30 originaalfaili plaadile" on terve ilm täis ja sellise ärimudeliga rikkaks saada on keeruline. Rohkema raha teenimiseks selle skeemiga on praktikas 2 võimalust: 1) too pildistamise hind alla ja teeninda rohkem kliente või 2) tee palju-palju paremaid pilte, saa kuulsaks ja tõsta siis hinda (ära unusta, et kvaliteedi hindajateks on kliendid, kelle silm fotode hindamiseks ei pruugi olla sama, mis Sinul. Ja ikkagi võistled sa odavpakkujate kõrval).

Artiklis on mainitud, et odavpakkumisi saavad teha ainult need, kellele pildistamisega leib lauale ei tule. Tahaks siinkohal tuua välja veel ühe võimaluse, kuidas "odavpakkumisega" konkurentsis püsida ja leib lauale tuua - tuleb  pakkuda pildistamisele lisaväärtusi.

Lisaväärtused on paberpildid, fotokapad, fotolõuendid, eriviimistlusega ja raamitud pildid. Nendega on võimalik fotograafil teenida märkmisväärset lisa, samas võib pildistamise üldhinna jätta "konkurentsivõimeliseks".

Mina olen jõudnud punkti, kus pildistamine on fotostuudio sissetulekutest umbes 35%, ülejäänu on lisapiltide müük, fotokapad, fotolõuendid ja eritööd. Praktiliselt iga klient tellib pildistamispaketile lisaks VÄHEMALT sama suure summa ulatuses lisapilte, enamasti rohkemgi. Et selline lisade müümine toimida saaks, valmistasin koos programmeerijaga oma stuudio tarbeks tellimiskeskkonna - www.pildipood.ee. Praeguseks kasutab seda programmi lisaks minule juba üle 40 fotograafi üle Eesti, kes selle vahendusel oma pilditellimusi klientide käest vastu võtavad. Ja selline ärimudel töötab. Palju paremini kui "30 pilti plaadile ja head aega..."

Pildipood.ee on tasuta kasutamiseks, küsi endale kasutaja: ajalak@gmail.com.

Kui soovid teemat omalt poolt kommenteerida, kirjuta info@olev.ee.

 

Pärnu üleujutus

reede 29. juuli 2011
Teema: Fotopank

Eile käisin Pärnus Ammende Villas pildistamas. Saime õues pildid kenasti tehtud ja läksime terrassile. Siis jõudis eemal kõmistanud äike kohale. Tal oli paduvihm ka kaasaas.

Ootasin pikalt saju vähenemist ja läksin peale seda kesklinna tagasi. Mitmed tänavad olid kenasti vett täis ja kuiva jalaga neist üle ei saanud. Kõige uhkem vaatepilt avanes bussijaamas, kus ootas jalakäijaid põlvini ulatuv vesi. Bussid lükkasid enda ees veevalli. Mõned uljad autojuhid olid veemõnusid nautides hoogu läinud ja mootorid ära uputanud. Selliseid õnnetuid masinaid seisis teepervel mitmeid.

Pärnu üleujutus Foto: Olev MihkelmaaPärnu üleujutus Foto: Olev MihkelmaaPärnu üleujutus Foto: Olev MihkelmaaPärnu üleujutus Foto: Olev MihkelmaaPärnu üleujutus Foto: Olev MihkelmaaPärnu üleujutus Foto: Olev Mihkelmaa
 

Ida-Virumaa fotoretk

reede 15. juuli 2011
Teema: Fotopank

Fund Ehituse palvel veetsin sel nädalal kaks päeva Jõhvis ja Sillamäel Fundi valminud objektidest referentspilte pildistades. Arhitektuurifotode pildistamine sõltub ilmast ja kellaajast. Et fotod õnnestuksid, tuleb selleks rohkem aega planeerida. Pildistamistest vabal ajal oli vahva ümbruskonnaga tutvuda ja põnevaid paiku fotopanka jäädvustada.

Reisi alustasin esmaspäeva õhtul ja jõudsin paari sõidutunni järel Purtse lossini, mis õhtuses valguses mõnules. Käisin ka Purtse hiiemäel, kuid otsustasin siiski edasi sõita ja paremat ööbimiskohta otsida. Peale väikest ekslemist leidsin Saka lähedal mõnusa paiga telkimiseks ühe vana paekarjääri kaldal. Häid ööbimiskohti leidub ka Ontika paekalda veerel, kuid minu koera ohutus oli tähtsam, kui hea vaade.

Öö möödus kenasti, mina magasin telgis, koer auto tagaistmel. Oleksin ta telkigi võtnud aga ujumisest märg ja sopane koer pole suurem asi telgikaaslane. Hommikul enne kuute hakkas kostma kõuemürinat ja üle Kohtla-Järve tuhamägede lähenesid prisked äikesepilved.

Vihm jõudiski kohale ja alustas sadamist, mis kestis lõunani. Sajuga koos jõudsin Jõhvi ja pildistasin uue Jõhvi kohtumaja sisevaateid. Välispildid jäid paremat ilma ootama.

Et kehakinnitust leida, sõitsin bussiterminali juurde. Parkisin auto väikesesse järve, mis parkimisplatsil laiutas ja tundsin rõõmu matkasaabastest, mille sääred just parajalt pikad olid, et kuiva jalaga kaldale sain. Linlastel oli uute järvedega omajagu muret. Kõige kehvemas seisus olid bussijuhid, kes järves seisvaid busse ahastusega vaatasid. Õnneks sadu vähenes ja järv hakkas kanalisatisooni kaudu linnast lahkuma.

Tühjale kõhule pakkus rõõmu turu väravas asuv mõnusa olemisega valgevene köök, kus üsna suupärast guljašši pakuti. Hiljem nimetas üks kohalik taksojuht seda paika sööklaks aga tühja temaga. Kõhu sain täis. Käisin ka turul, kuid selle märg ja veidi räpane olek mind ostma ei kutsunud.

Ilm paranes ja asusin uuesti pildistama. Jõhvi kohtumajaga valmis saanud, astusin üle tee Kersti Võlu koolituskeskusesse ja talletasin ka selle futuristliku hoone mälukaardile. Selleks päevaks sai töö tehtud.

Kuna kell asus alles lõunas, astusin läbi Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumist ja kolasin selle territooriumil ringi. Maa all olin juba varem käinud ja ei hakanud sinna uuesti ronima, kuigi üks osa minust oleks seda väga tahtnud. Pildistamiseks sobib siiski paremini, kui pole vaja teiste külastajatega sammu pidada.

Järgmiseks võtsin ette jalutuskäigu Ontika paekalda all. Saka asula lähistel pääseb üsna mõistlikku teed pidi rannale. Autoga ma viimast lõiku läbida ei soovita, kuigi leidus ka selliseid uljaspäid, kes selle tee tavaliste autodega ette olid võtnud. 

Klindialune mets ja rannariba on vahvad, kohati jääb mulje nagu polekski tegemist koduse idaregiooniga vaid mõne troopilise saare kaljuse rannikuga. Kallast pidi võib matkata Toilani või veel kaugemale. Kindlasti saaks sellest väärt fotomatk. Liikumist segavad vaid kallasrajale langenud puud, millest üleronimine on tülikas. Seetõttu jäi ka minu matk plaanitust veidi lühemaks.

Liikusime koos koeraga paar kilomeetrit mööda kitsast rannariba, kuhu suured lained randusid. Vahel õnnestus laineid üle kavaldada ja mõnest märjast kohast kuiva jalaga läbi lipsata. Jõudsime varingu kohani, kus suur tükk pangaserva oli lahti murdunud. Sellest paigast ootab suurem panoraampilt kõvakettal kokku monteerimist. Kuna ööbimisvarustus oli autosse jäänud, keerasime seal otsa ümber ja tulime tagasi.

Alustasin sõitu ida poole, et Sillamäe lähedal mõni hea ööbimiskoht leida. Panga servapidi Toilasse kulgev tee pakub mõnusaid vaateid ja ka natuke närvikõdi. Panga serv algab paiguti otse tee äärast, asfaldi servalt.

Toilas heitsin pilgu kaardile ja pidasin mõistlikuks Sinimägedes telkida. Kohale jõudsin peale loojangut ja leidsin eest tõelise õigeusukalmistu. Ööbida otsustasin siiski veidi eemal. Põrguaugumäe jalamil on mõnus puhkekoht, kus saab lõket teha ja telkida. Panin seal oma väikese telgi püsti, keetsin suppi ja keerasin magama. Koer tegi ennast tiigis mudaseks ja pidi jälle autos magama. Auto tagaistmele see muidugi hästi ei mõjunud, kuigi iste oli kattega kaetud.

Magasin ennast kenasti välja, keetsin Tai kastmega kiirnuudleid ja läksin Sillamäe kutsekooli pildistama. Töö sai tehtud ja järgmise pildistamiseni oli 6 tundi aega, kuni päike ennast õigeks keerab. Läksin Sillamäed avastama ja vaimustusin jällegi sealsest puhtast stalinistlikust arhitektuurist. Teist nii kena linnasüdant on Eestist raske leida. Kui see kõik veel korras oleks...

Suundusin edasi Toilase ja veetsin pärastlõuna Oru pargis jalutades. Sealgi on palju pildistamisväärset. Pühajõgi, Hõbeallikas, park, tiigid ja palju muud. Sügisel on seal kirjeldamatult ilus sügisvärvide karneval.

Viimasena pildistasin Jõhvi uut lasteaeda, millel väidetavalt ühtegi nurka pole, kuigi tegelikult ikkagi on :) Vastu õhtut seadsin suuna tagasi Tallinna poole, tegin väikse peatuse tuuleveskite juures viljapõllul ja saigi tore reis otsa.

Kindlasti tuleb mõni osa sellest fotoretkest põhjalikumalt kordamisele, võibolla juba sel sügisel. Kas tahad kaasa tulla?

Ida-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev Mihkelmaa
 

Kas fotograafile peaks tema töö eest tasuma?

Minu poole on pöördutud huvitavate fototöö projektidega, kuid kahjuks olen pidanud neist ära ütlema, kuna töötasu pole nende eest ette nähtud. Kuivõrd on fotograafi töö väärt tasustamist?

Et saada omal alal profitasemele, tuleb õppimisele ja enesearendamisele pühendada rohkelt tunde. Suurepärane klaverimängija veedab enamuse oma lapsepõlvest klaveri taga, tipptasemel baleriin veedab loendamatuid treeningtunde peegli ees, kõrgtasemel tootedisainer veedab unetuid öid laua taga skitseerides. Nii on ka profifotograaf pühendanud sadu ja sadu tunde aina pildistades ja pildistades.

Fotograaf õpib tundma ilmastiku- ja valgusolusid loodust jälgides, stuudiovalguse seadmist, kadreerimist, kompositsiooni, inimestega suhtlemise saladusi. Lisaks fotokaamera tundmaõppimisele pühendab ta väga palju aega arvuti taga fotosid töödeldes ja erinevaid fototöötlusprogramme tundma õppides.

Kas tead, kui palju kulub fotograafil aega järeltöötlusele? Et ühte head fotot saada, tuleb teha nii mõnedki klõpsud, millest saab teha parima valiku. Järeltöötlusele kulub topelt sama palju aega, kui pildistamisele endale.

Keegi ütles, et kui sa sellist hinda oma fototöö eest küsid, siis saad sa küll endale euroopa keskmist palka maksta! Fotokauge inimene ei tea, et foto omahind kujuneb paljudest erinevatest teguritest.

Foto omahinna baasarvutusel tuleb lähtuda fototehnika maksumusest, selle amortisatsioonist, pildistamisele kulunud ajast, transpordikulust, järeltöötluse ajast. Lisaks on tegevfotograafil kulud kontoritehnikale - nii arvutile, printerile kui kontoritarvetele. Kui fotod salvestada plaadile ja saata kliendile, siis sisaldab omahind ka DVD- ja postikulu, fotode väljaprintide puhul ka fotolaborikulu.

Vaid  osa fotograafi töötunnist läheb otseselt fotograafi palgafondi, et teha väljamakse palga näol. Kes kunagi on tegelenud ettevõtlusega teab, et firma palgaarvestusel tuleb riigile tasuda ka sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, pensionimaks ja tulumaks.

Olen muidugi teinud fotoalal ka vabatahtlikku tööd, kuid selles on alati minu enda huvid mängus olnud. Näiteks hetkel panustan enda piltidega kodulehe matsalu.net tegevusse, kuna olen Matsalu kandist pärit ja soovin tutvustada, kui kaunis Matsalu on. Ka olen panustanud oma aega mõnda teisse huviäratavasse projekti just niipalju, kui selleks tol hetkel aega ja võimalusi on.

Kui tegemist on kellegi enda eraprojektiga, mis pakub vaid temale endale huvi ja ta ootab mind kaasa lööma selles, siis teen seda heal meelel, kuid kokkulepitud tasu eest.

Kuidas sulle meeldiks, kui keegi sulle ütleks: "Tee tööd, kuid palka mul sulle selle eest maksta pole!"?

 

Minu fotokott

kolmapäev 16. märts 2011
Teema: Fotokursus

Vaatasin enda fotokotti ja leidsin, et sinna on aja jooksul palju erinevat kraami kogunenud. Mõned asjad on pidevalt kasutuses, teisi on vaid erandjuhul vaja.

Vasakult paremale ridade kaupa liikudes on minu väiksema koti sisu järgmine:

  • kamm :) väga vajalik asi
  • pipragaas siiani pole vaja läinud, aga parem, kui ta on olemas
  • mälupulk igapäevaselt kasutuses
  • telefonilaadija reisil väga vajalik ja alati käepärast
  • matt klaas teise rastriga variant, vahel on tast kasu
  • kirjutusvahendid
  • visiitkaardid
  • leterman väga vajalik abimees
  • suupill mängida ma ei oska, kuid see ei loe
  • optika puhastuspaberid põhivarustuse lahutamatu osa
  • välgu patareid kasutan akusid, kuid varulahendus peab käepärast olema
  • kaardilugeja on abiks, kui kaamera ja arvuti ühendamiseks aega pole
  • vesilood kaamera loodimiseks panoraamide pildistamisel
  • objetiivi kate asendamiseks teise kadumise korral
  • väike külmarohi pakasega võib vaja minna :) siiani puutumata
  • USB kaabel kaamera ja arvuti ühendamiseks
  • fotokaamera 16-35 mm objektiiviga
  • programmeeritav päästik öövõtete ja HDR-i jaoks
  • välklamp
  • objektiiv 70-200 mm
  • sensori puhastusvahendid
  • akude laadija ja varuakud

Need 22 eset on mul alati kaasas. Mitmetel juhtudel kasutan lisaks seljakotti, kuhu mahub varukaamera, sülearvuti, adapterid, laadijad ja muu lisavavarustus.

 

 

Kihnu jääs

pühapäev 13. märts 2011
Teema: Fotopank, Kihnu

Kolmapäeval Pärnus toimetades jäi mul järgmise pildistamiseni 3 tundi vaba aega. Kihnus käisin viimati aasta lõpus ja kripeldus oli juba ammu hinges. Üle jää läks saarele jõudmine libedalt ja sain tunnikese kohapeal olla. Muuseumis jõudsin tassi kohvi rüübata ja enda Kihnu fotonäituse pildid sinna hoiule jätta.

Rüsijää kuhjad majaka juures sain ka kenasti pildile. Nende pildistamine oligi sõidu peamine eesmärk.

Rüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaRüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaRüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaRüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaMunalaid-Kihnu jäätee Foto: Olev MihkelmaaMunalaid-Kihnu jäätee Foto: Olev Mihkelmaa
 

Tallinna kilukarbivaade

Ühel hallil ajal hakkas Tallinna panoraam vürtsikilude konservikarpi ehtima ja teeb seda siiani. Sellest ajast kutsutakse merelt Tallinnale avanevat vaadet kilukarbivaateks.

Ma pole põline tallinlane ja väga hea kilukarbipilt on mul siiani tegemata. Sobiv ilm, õige kellaaeg ja vaba hetk pole selle foto tarvis veel kokku juhtunud. Käisin täna luurel ja leidsin lõpuks koha, mis selle foto tegemiseks kõige paremini sobib.

Võimalikke pildistamiskohti on üsna palju:

Maarjamäe memoriaal

Kunagi põles selles paigas igavesti üks tuli, mis enam mitte ei põle. Pildistamiseks sobib hästi küngas obeliski kõrval. See on kõige lähem punkt kesklinnale, kus pildistamist proovida võid. Kõrgem koht teeb pildi huvitavamaks. 

Pirita tee äärne promenaad

Pirita tee äärne promenaad on jalutamiseks mõnus koht, pildistamiseks ka. Paremad kaadrid saad Pirita poolsest otsast. Kivine rand annab lainurgaga pildistades fotole lisaväärtust. Täispika panoraami puhul võib promenaadi kaldapiire segama hakata.

Promenaadil ja eelmainitud kommunismikünkal on panoraamil persektiiv näha. Kui viimane pole eesmärk, tasub edasi liikuda.

Pirita muul

Pirita muul on hästi ligipääsetav ja perspektiiviefekti pole. Merd ei saa väga palju pildile jätta, sest linnapoolne muul segab. Samas võib tormise ilmaga sealt väga efektseid pilte saada.

Parkla enne Viimsit

Seda vaadet armastavad paljud. Õhtusel ajal on seal alati mõned autod vaate imetlejatega. Ainult sealt saad täieliku panoraami pildistada, Pirita rannahoonest Paljassaare poolsaare tipuni. Detailsema pildi saamiseks on seal vähemalt 200 mm objektiivi vaja.

Pirita TOP SPA

Täna leidsin kõige parema pildistamiskoha spaahotelli juures. Otsisin pääsu linnapoolsele muulile ja avastasin, et sinna polegi vaja trügida. Enne muuli algust on väike teelõik rannaga risti. Meri jääb ilma segavate objektideta esiplaanile, perspektiiviefekti pole ning pildistamiskaugus on ideaaalne.

Nüüd jääb üle vaid õiget ilma oodata.

 

Kuidas külma ilmaga pildistada

Kui vaatad enda fotokaamera manuaali, leiad sealt tõenäoliselt lubatud töötemperatuurid. Tavaliselt ei ulatu seal lubatud temperatuurid miinuskraadideni. Ometi pildistavad kõik ka talvel. Midagi erilist selles pole, kuid mõned asjad on olulised.

Akud tühjenevad kiiresti

Külmaga ei pea akud pooltki nii kaua vastu, kui sooja ilmaga. Enne õue minekut lae aku täis. Tee sama ka varuakudega, kui sul neid on. Võta fotokaamera alles siis kotist välja, kui pildistama hakkad, siis seisab ta kauem soe. Kui sa parasjagu ei pildista, võid aku välja võtta ja taskusse sooja panna, ka varuakud hoia soojas.

Hingeõhk kondenseerub fotokaamerale

Kui võimalik, püüa fotokaamera peale mitte hingata. Esimesena läheb uduseks pildiotsija, kuid aur võib ka objektiivile kondenseeruda. Ole selle ärapühkimisel ettevaatlik. On ka selliseid objektiive, mille sisse niiskus koguneb. Minul on selline õnnetu toru Canon 16-35 f2,8 EX II, mis peale hingates seest uduseks tõmbab.

Nupud jäävad kangeks

Tõsise pakasega muutuvad kõik kummist detailid jäigaks, nii ka fotokaamera nuppude tihendid. See võib kaamera tööd häirida. Suure külmaga hoia fotokaamerat põues ja võta pildistamise ajaks välja. Olenevalt riietusest võib omakorda kaamera põue panek kondenseerumist põhjustada. Samuti on oht külmaga tihendeid lõhkuda.

Kui fotokaamera lakkab töötamast

Ekstreemsed olud pole tehnikavidinatele meeltmööda. Ku fotoaparaat ennast välja lülitab või muul moel tõrkuma hakkab, ei tasu teda edasi kiusata. Lülita fotokaamera välja ja kindluse mõttes võta ka aku välja. Enne kaamera toas üles soojendamist pole sisselülitamine soovitav.

Õuest tuppa

Pildistamise lõpus pane kaamera kindlasti fotokotti ja alles siis astu tuppa või sooja autosse. Lisaks võid fototehnika kilekottidesse panna, nii väldid vee kondenseerumist. Tihedalt suletava fotokoti puhul pole see nii oluline. Lase kaameral rahulikult üles soojendeda, nii väldid võimalikke kahjustusi.

Kõiki nõuandeid järgides õnnestub miinuskraadidel pildistamine kenasti. Olen ka 25. kraadises pakases pildistanud. Kaamera muutus aeglaseks, teisi muutusi polnud. Pakane pole siiski ohutu ja nõuab fotograafilt fototehnika suhtes suuremat tähelepanelikkust. 

Loe veel:

 

Läbipaistvad inimesed fotol

Pühapäeval tegin kolmetunnise koolituse gaididele Eesti Gaidide Liidu tellimusel. Arutasime fototeemade üle ja vaatasime pilte. Alustasime fotograafiast kui hobist ja tööst. Rääkisime foto tehnilisest poolest ja erinevate objektide pildistamisest. Kõik osalejad mõtlesid kenasti kaasa.

Õpilastele jäi silma üks foto, kus inimesed olid läbipaistvad. Soovile vastu tulles tegin ka neist samasuguse pildi. Niisugust pilti on hea mõnes hämaras ruumis teha. Kaamera on statiivil, säriaeg 5 sekundit, ava ja tundlikkus vastavalt valgusoludele. Pildistamise alguses on pildistatavad kenasti paigal ja ei liiguta. Peale 2.-3. sekundi möödumist jooksevad kõik pildilt minema. Koolitusel osalenute palvel lisan pildid fotoblogisse. Head katsetamist!

Läbipaistvad inimesed fotol Foto: Olev MihkelmaaLäbipaistvad inimesed fotol Foto: Olev MihkelmaaLäbipaistvad inimesed fotol Foto: Olev Mihkelmaa
 

Kuidas saada fotograafiks

Minu postkasti jõudis ühe neiu kiri. Tema küsimuseks oli: "Kuidas saada fotograafiks ja kas selleks peab kindlasti kooli minema?". Samas oli ta kunstikooli sissesaamise osas kahtleval seisukohal. Kindlasti on veel neid noori, kes samale küsimusele vastust otsivad. Minu vastus oli järgmine:

Koolimineku mõte pole iseenesest halb. Samas ma ei arva, et see on hädavajalik. Paljud tippfotograafid pole kunagi fotograafiat õppinud. Heaks näiteks on Alari Kivisaar, kes alustas pildistamist mõned aastad tagasi ja on sellega väga kaugele jõudnud. Ja vanakooli fotograafidest näiteks vanameister Kalju Suur, kes praeguseks rohkem fotoraamatuid välja andund, kui ükski teine eesti fotograaf. Peamine on enda tahtmine ja püsivus. Ise õppides läheb ehk veidi kauem aega, aga tulemus on sama.

Alustuseks soovitan sulle mõnda algkursust, näiteks Fotoluksis või FAK-is. Kui sul on võimalik regulaarselt kusagil kohal käia, on hea valik Nõmme Noortemaja Fotoklubi - Arne Kiini juhendamise alt on mitu põlvkonda fotograafe läbi käinud. Sealne põhisuund on mustvalge foto ja käsitsi ilmutamine. Samas ongi see parim viis asja olemuseni jõuda.

Lisaks kunstikoolidele on valikus ka Tallinna Polütehnikum (endine Tallinna Sidekool), kus ise Rain Tiruli käe all õppisin. Seal on peatähelepanu tehnilistel teadmistel ja vähem kunstilisel poolel. Tehnilised teadmised on kunstilisele poolele vundamendiks.

Kui oled kaamera tööpõhimõtte endale selgeks teinud, on kõige tähtsam pildistada, pildistada ja pildistada. Lihtsalt päästikule vajutada on lihtne, kuid kasu on sellest siis, kui sa enda tegevust mõtestad. Vaata alati pildistamisolusid ja mõtle, kuidas fotokaamerat seadistada, et saada soovitud tulemus. Alles siis pildista ja vajadusel tee vigade parandusi. Parim õpetaja on praktika.

 
Kuvan postitused 201 kuni 210. Kokku on postitusi 220