• 10+ aastat kogemust
  • 500+ ettevõttega koostöö
  • 2100+ pildistatud projekti
  • 200+ tehtud fotokoolitust

KUTSU MIND PILDISTAMA VÕI KOOLITAMA

HELISTA VÕI KIRJUTA

+372 5341 4678

info@olev.ee

Looduskosmeetika tootmise pildistamine

Mitut Eestimaist kosmeetikatootjat sina tead? Mina tean nüüd ühte. Tegelikult olen mõnest ikkagi veel kuulnud, kuid nende praeguse tegevusega pole kursis.

Jüri lähedal asub hubane väike looduskosmeetika tööstus Green Nature, kus kena neiu tooteid valmistab ja välja töötab. Muidugi on seal veel töötajaid, kuid pildile jäi ainult tema. Lisaks kaalule leidub seal teisigi seadmeid, kuid need pole mõeldud kõigile vaatamiseks.

Looduskosmeetika tootmise pildistamine Foto: Olev MihkelmaaLooduskosmeetika tootmise pildistamine Foto: Olev MihkelmaaLooduskosmeetika tootmise pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Tallinna raekoja platsi panoraam

Ühel minu klientidest tekkis soov toota Tallinna vanalinna piltidega "konservkella". Idee ja kella toorik olid tal olemas, ainult fotosid ja kujundust mitte. Panime pead tööle ja leidsime lahenduse.

Kuna Tallinna raekoja platsi pilt sobib kella peale väga hästi aga oma pikkuse tõttu sinna hästi ei mahu, panin pildi otsad kokku ja sain mõnusa pallikese. Niisugust Tallinna panoraami on hea pildistada õhtul, kui päike juba Toompea taha on kadunud.

Ringpanoraamid õnnestuvad just enne koitu või peale loojangut kõige paremini. Kui päikest pole näha, tulevad värvid pilves ilmaga võrreldes paremini esile. Otsese päikesevalgusega pole mõistlik niisugust fotot teha, sest vastu valgust jääv pildi osa ei sobi teiste kaadritega kokku.

Tallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Sisekujunduse pildistamine

Palazzo tegeleb sisekujunduse täislahendustega. Pildistasin neile mõne aja eest valminud maja sisevaateid. Põhjalikult läbimõeldud ruumiplaneering moodustas päris mõnusa terviku. Ise tuba haaval sisekujundust tehes jääks selline tulemus ilmselt saavutamata.

Arhitektuuri pildistamine näib lihtne. Kinnisvaramaaklerite tööd jälgides võib selles kergesti veenduda. Neil kulub ühe objekti müügipiltide tegemiseks vaid paar minutit :). Kuna enamus kinnisvaraportaalide fotodest on samamoodi tehtud, saab niisugust meetodit normaalseks pidada ja rohkem polegi vaja vaeva näha.

Hea kvaliteediga fotod nõuavad siiski rohkem aega - keskmise suurusega maja puhul vähemalt paar-kolm tundi. Sisevaadete pildistamisel mängib ilm ja kellaaeg sama suurt rolli kui välisvaadete puhul. Parim pildistamisaeg on enamasti õhtul või hommikul mahedama valgusega. Üldjuhul sobib pilvealune ilm paremini, kuna ruumis olev valgus pääseb paremini mõjule.

Sisekujunduse pildistamine Foto: Olev MihkelmaaSisekujunduse pildistamine Foto: Olev MihkelmaaSisekujunduse pildistamine Foto: Olev MihkelmaaSisekujunduse pildistamine Foto: Olev MihkelmaaSisekujunduse pildistamine Foto: Olev MihkelmaaSisekujunduse pildistamine Foto: Olev MihkelmaaSisekujunduse pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Tootmisprotsesside pildistamine

Tegelen peamiselt Tallinna ja Pärnu kandi tööstusettevõtete pildistamisega. Osa klientidest paiknevad ka Haapsalu lähedal. Seekordne pildistamine kuulub meeldivate erandite hulka,  K.Met asub päris minu kodu lähedal Kõmsil. Lõuna-Läänemaa tööstusettevõtetest on ta ilmselt suurim ja tegeleb traadist toodete valmistamisega.

Pildistamise tingis taaskord vajadus enda tehase võimekust näidata. Valminud fotod läksid messiboxi seinale ja esitlustesse. Eks tööstuseski sõltuvad tehingud emotsioonidest. Kuigi tehase poolt pakutavate toodete hind mängib tähtsaimat rolli, otsustavad tellimuse üle ikkagi tavalised inimesed.

Klient tahab kindel olla, et tellitud kaup on kvaliteetne ja saab õigeks ajaks valmis. Head fotod lisavad oma panuse tehase mainekujundusse ja aitavad usaldusväärsust paremini esile tuua. Korrektselt ettevalmistatud infomaterjal annab tellijale signaali, et kogu tootmisprotsess on sama korrektselt korraldatud.

Tootmisprotsesside pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTootmisprotsesside pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTootmisprotsesside pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTootmisprotsesside pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTootmisprotsesside pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTootmisprotsesside pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Timbeco majatehas

Suvel pildistasin Timbeco majatehast Saku lähedal. Tehas toodab puitmaju ja müüb neid Euroopas ning Jaapanis.

Mulle, kui logistikavõhikule tundus Jaapani turul tegutsemine paraja müstikana. Peale selle tausta kuulamist tundub see isegi päris loogiline. Nimelt pakib Timbeco oma majad merekonteineritesse ja saadab ida poole. Siit itta suunduva konteineri eest tuleb vastassuunaga võrreldes kuni 6 korda vähem maksta.

Pildistamine oli seotud uue kodulehe valmimisega ja pidi näitama tehase tehnoloogilist võimekust. 

Fotod tehasest Foto: Olev MihkelmaaFotod tehasest Foto: Olev MihkelmaaFotod tehasest Foto: Olev MihkelmaaFotod tehasest Foto: Olev MihkelmaaFotod tehasest Foto: Olev MihkelmaaFotod tehasest Foto: Olev Mihkelmaa
 

Kes on turusolkija?

kolmapäev 29. jaanuar 2014
Teema: Fototurg

Fotograafide ringkonnas ringleb väljend "turusolkija". Mida selle all mõeldakse?

Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspärasustele. Nii nagu igas sektoris, leiab ka siin kesist kvaliteeti, keskmise tasemega töid, kvaliteeti ja tippkvaliteeti. Kes on fototurul nn turusolkija?

Kas piltnik, kes pakub kesist kvaliteeti?

Ilmselt mitte. Iga tegija pildid vastavad tema oskustele. Kui keegi teeb teistest kehvemat tööd, jääb ta konkurentsis lihtsalt alla. Et üldse tööd saada, peab ta enda teenust väga soodsalt pakkuma. Selles pole veel midagi halba. Turul ongi erineva tasemega tegijaid. Paremal tasemel fotograafidele pole viletsama kvaliteediga piltnikud märkimisväärseks ohuks.

Kuna klientide kvaliteedinõuded on samuti erinevad, jääb tagasihoidlike võimetega fotograafide osaks vähenõudlike klientide teenindamine. Väikesed nõudmised tähendavad üldjuhul sama väikest tasu ja vastupidi.

Kas piltnik, kes tegeleb hinnatampimisega?

Võib-olla, kuid mitte alati. Soodsam hinnanumber peibutab kliente, kes ostavad teenuse asemel hinda. Suurem hinnasurve toimub erakliendi sektoris, kuna kaameraomanikke tegutseb seal sadade kaupa. Kindlasti on soodsama hinnaga lihtsam ka äriklientide juures edu saavutada, kuid see pole nii lihtne, kuna nõutava tasemega fotograafe pole just palju ja ettevõtetel pole mõistlik ebaõnnestumisega riskida.

Hinnatampimine sarnaneb pigem enesetapuga, kuna igal teenusel on olemas omahind ja sellest soodsamalt töötamine pole jätkusuutlik. Nii saab tegutseda vaid siis, kui pildistamine annab põhitöö kõrvalt lisasissetulekut. Niisiis saab turusolkimisega seostada vaid teadlikult alla omahinna töötamist, kuid kaugele sellega ei jõua.

Kas piltnik, kes hoiab maksudest kõrvale?

Maksudest hoidumine on kõige selgem turusolkimise meetod ja kahjuks üsna levinud. Loodetavasti jääb sellist tegevust edaspidi vähemaks, kuid arvevaba majandamine kujutab endast tõsist probleemi ja häirib ausat konkurentsi. Äriklientuuriga arveldamine käib õnneks arvete abil ja konkurents toimub õigetel alustel.

Paraku on sama probleem ka teistes sektorites, kus liigub sularaha. Üllataval kombel olen tähele pannud, et paljud teenusepakkujad justkui ei adugi, et nad raha vastu võttes ettevõtlusega tegelevad. Võib-olla on neil isegi ettevõte olemas, kuid eraklient pole veel õppinud arvet küsima ja seepärast lähevad summad vasakule.

 

Foto seinale

Neid kodusid pole vist eriti palju, mille seintel ühtegi fotot poleks. Paar perepilti on ikka vaatamiseks välja pandud. Meiegi kodu seintel leidub mitmesuguseid fotosid. Mõned neist on lihtsalt paberpildid ja seisavad magneti abil seina küljes. Teised paiknevad raamides ja kolmandad lõuendil. Millist neist erinevatest lahendustest valida?

Paberfoto

Paberfoto on printimise hinnalt kõige taskukohasem variant. Samas pole raamimata paberfotoga suurt midagi teha. Mõnda aega võib ta külmkapi küljes seista, kuid suure formaadiga fotod lähevad kergesti kortsu ning võivad määrduda. Õnneks leidub palju erinevaid raamilahendusi. 

Valida võib valmis raamide seast või lasta raamikojas fotole sobiv raam valmistada. Kui seinal ruumi jätkub, peaks raam fotost suurem olema. Vahepealse tühja ala katmiseks kasutatakse erinevat värvi paspartuusid, mis aitavad pildil veel paremini mõjule pääseda.

Suurte fotode printimisel tuleb teha eeltööd ja leida töökoda, kus seda tindiprinteritega tehakse. Laserprinter pole kaugeltki nii kvaliteetne, kui uuemad fotoprinterid.

Fotokapa

Fotokapa on mõne millimeetri paksune vahtplastist plaat, mille küljed kaetakse papiga. Hiljem kleebitakse sellele paberfoto ja pilt ongi eksponeerimiseks valmis. Suuremate piltide seinale riputamiseks pole ilmselt soodsamat lahendust.

Paraku pole fotokapa eriti püsiv materjal. Ajapikku kisub plaat kõveraks ja jätab meelde pisimadki muljumised. Kukkumise puhul on pildi nurk kohe kortsus ja töö rikutud.

Tootjad üritavad pidevalt kapat paremaks muuta tehes seda paksemaks või muutes materjali koostist. Paraku pole kapale pikka iga määratud. Teda võib ka raamida, kuid seegi pole lõplik lahendus. Sama hästi saab tavalist paberfotot raamida.

Fotoalumiinium

Fotoalumiinium on alusmaterjal nagu kapagi, millele paberfoto peale kleebitakse. Alumiiniumplaat pole vintsutuste suhtes nii tundlik ja seistes kõveraks ei tõmbu.

Ilma raamita fotode eksponeerimiseks pole paremat ja kindlamat lahendust. Puuduseks on vaid hind.


Fotoakrüül

Akrüülklaas erineb eelmistest materjalidest selle poolest, et foto kleebitakse tema tagaküljele. Kuna pilt paistab läbi klaasi, on ta välismõjude eest väga hästi kaitstud ja pildilt võib julgelt tolmu pühkida.

Akrüülile vormistatud pilt näeb väga kena välja ja on ka kõige eksklusiivsema hinnaga. Kuna suur pilt kaalub päris palju, tuleb tema seinale kinnitamiseks tõsisemad lahendused leida. Ühest kipsikruvist jääb väheks.

Fotolõuend

Lõuend on minu lemmik, kuna muudab foto maalile sarnaseks ja olemuselt pehmemaks. Lõuend pingutatakse puidust raamile. Pildi servad kaarduvad lõuendi alusraami taha. Lõuend pole väga tugev, kuid talub väntsutamist kapast paremini.

Kui foto on veidike ebaterav, tasub ta just lõuendile printida. Siis pole väikest ebateravust nii hästi näha.

Fototapeet

Tapeet sobib hästi kujunduselemendiks. Terve seinapinna katmiseks võib kasutada mitmesuguseid loodusvaateid või mustreid. Ühe suure perepildi seina suuruseks tegemine võib hiljem häirima hakata. Terava pildi saamiseks tuleb kasutada suure resolutsiooniga fotofaili. Väikese faili puhul jääb pilt ebaterav.

Kui otsid pilti seinale, siis valiku leiad minu fotopangast.

 

Polaaröö

neljapäev 23. jaanuar 2014

Kuna selle talve alguses lund just liiga palju polnud, otsustasin ise põhja poole valget maad vaatama sõita. Teele asusin esimesel jaanuaril koos sõbra Paavoga. 

Laevale minnes näitas termomeeter kahte soojakraadi. Helsingisse jõudsime üheksa paiku õhtul ja otsustasime enne ööbimist nii kaua sõita, kuni lume piirini jõuame. Paraku püsis auto termomeeter jonnakalt kahe soojakraadi juures ja langes alles kell kolm öösel miinuspoolele.

Järgmisel päeval jõudsime Kuusamo lähedale Riisitundurile. Tavaliselt saab praegusel aastaajal seal lumme mattunud puid imetleda. Pikalt püsinud sulailm oli paraku sealgi oma töö teinud. Väiksema lumekihiga puud sain ikkagi pildile.

Edasi põhja suundudes muutusid teed samuti põhjamaisteks - see tähendab jäist ja üsna konarlikku sõidurada, millele puistatakse liiva vaid suurematel tõusudel ja ristmikel. Eesti teedel sõitmine on selle kõrval puhas lust. Kohalikud on niisuguse teega harjunud ja kihutavad naelte klõbinal sajaga mööda.

Norra piiri lähistel juhtusime kokku saamidega, kes meid külla kutsusid. Sõitmisele vahelduseks kulus selline kultuuriprogramm ära. Tõstsime koos klaase ja rääkisime maailma asjadest. Üks saamidest istus põrandal ja joigus aeg-ajalt vestluse vahele. Võib-olla oli see üks paremaid hetki reisi jooksul - ehtne ja spontaanne joigumine on päris eriline.

Meie võõrustaja osutus põdrakasvatajaks, kes õhtu edenedes teatas, et tegelikult on just tema Finnmargi maakonna kõige suurem põdrakasvataja. Teistel võib ju rohkem põtru olla, kuid teist nii pikka ja rasket meest polevat ühtegi. Põdrakasvataja tüdruksõber tegeles muusika ja kunstiga. Lahkudes saime tema plaadi kaasa.

Järgmisel päeval jäi päike horisondi taha. Lumised väljad pakkusid oma kontrastidega huvitavaid vaateid. Pika jääraja sõidu järel jõudsime maailma põhjapoolsemasse linna Hammerfesti ja veetsime seal mõned päevad. Virmalistega nii hästi ei vedanud, kui minu sügisese reisi ajal. Parimat pildistamismõnu pakkus linna panoraam. Seda võtet on tuhanded piltnikud enne mind teinud, kuid mõned kohad on lihtsalt nii erilised, et neid tuleb pildistada.

Hammerfest on golfi hoovuse tõttu talvel ka kõige soojem linn Norras. Tagasitee alguses oli mere ääres sula, kuid juba 50 kilomeetri järel Sennalandi platool valitses 18 kraadine külm ja paks udu, mis silmapiiri ära kaotas. Pidasime ühel mäeharjal kinni ja nautisime müstilist valget pimedust.

1600 kilomeetrine tagasitee möödus tavapärases igavuses. Soome on tõeliselt pirakas maa ja suurema osa ajast paistab autoaknast ainult võsa :)


Loe veel:

Polaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev Mihkelmaa
 

Fotod tehasest

Mõne aja eest käisin PKC kaablitehases. Pildistasin eelkõige töötajaid nende tegevuste juures, lisaks jäädvustasin mõned sisevaated. Ühest küljest oli pildistamise eesmärgiks näidata tehase erinevaid võimekusi, teisalt rahulolevaid töötajaid.

Minu jaoks on tööstuse- ja tehnoloogiafotost eraldi pildistamisteema kujunenud. Pildistan tehaseid üsna sageli, kuid enamus neist piltides pole avalikkusele esitlemiseks mõeldud. Mõnikord lähevad pildid tehase klientidele suunatud materjalidesse või on hoopis asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud.

Minu silmis on Eestist väike aga tubli tööstusriik kujunemas. Pealtnäha ilmetutes tööstushoonetes leidub väga põnevaid "salalaboreid", mille erilise sisu tõttu pole võimalik nende pilte avalikult levitada. PKC puhul sain selleks siiski loa.

See blogi on pühendatud neile, kes lapsena värvilist traati kogusid :)

Foto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev MihkelmaaFoto tehasest ja töötajatest Foto: Olev Mihkelmaa
 

Fotoäri ülesehitamine

esmaspäev 02. detsember 2013
Teema: Fototurg

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal kirjutasin olukorrast eesti fototurul nii nagu see minule on paistnud. Selle aasta kohta on mul vaid üks tähelepanek. Kui eelmistel aastatel oli turule uusi tulijaid enam Tallinnas ja Tartus, siis selle aasta jooksul on ka Pärnus fototurg elavnenud ja turule on tulnud mitmeid uusi fotograafe ja fotostuudioid. Ja vaikselt on pead tõstmas ka Haapsalu fototurg.

Sel aastal ma pikemat eesti fototuru analüüsi ei teekski. Kirjutan täna hoopis fotoäriga alustamisest toetudes enda kogemusele.

Esimene vaimustus

Protsess algab enamasti lihtsast kokkupuutest pildistamisega. Inimene teeb esimesed fotod ja satub tulemusest vaimustusse ning pildistab edasi. Pildid meeldivad ka teistele ja aja edenedes pildistaja enesekindlus kasvab. Ühel päeval, mõne nädala või aasta pärast peale esimese pildi tegemist, jõuab ta otsusele: "pildistamisega tahangi tegelema hakata".

Edasine sõltub pildistaja andekusest, investeerimisvõimest ja oskusest ennast müüa. Tean juhust, kus esimesest kokkupuutest fotograafiaga läks umbes kuu aega fotostuudio avamiseni, mis siiani edukalt tegutseb. Tavaliselt on protsess siiski pikem.

Minu kokkupuude fotograafiaga algas lapsepõlves. Päris esimese filmikaamera ostsin kutseka ajal 2000. aastal, kui sain praktika eest piisava tasu. Edasi suundusin  endisesse Sidekooli fotograafiat õppima, mille lõpetasin 2004. aastal. Oma esimese digitaalse profikaamera soetasin 2008. aastal, kui tundsin, et pildistamiseta ma edasi minna ei saa. Lubasin, et teenin investeeringu enda tööga tagasi.

Esimesed päris oma kliendid

Fotograafi esimesteks pildistatavateks on enda sõbrad ja tasust nendega enamasti ei räägita. Ühel päeval saabub esimene klient, kes pildistamisvaeva eest oma rahakotti kergendab. Vähehaaval suureneb tasustatud pildistamiste hulk. 

Oma esimesed kliendid sain Sidekooli praktikate ajal. Töö konveiermeetodil koolides õpilasi pildistades ei jätnud küll mulle sügavat muljet, kuid praktikakogemus Tallinna Linnateatris on siiani hästi meeles.

Ettevõtluse registreerimine

Alguses küsib algaja fotograaf enda töö eest üsna tagasihoidliku tasu, kuna põhisissetuleku annab talle mõni teine tegevus. Aja edenedes läheneb esimene murdepunkt. Tehnikat on vaja juurde soetada, koduleht tahab üles ehitamist, lisandub veel palju teisi kuluartikleid. Nende küsimuste haldamiseks tuleb leida raha.

Valik seisab selles, kas võtta kulutusteks raha omast taskust või tõsta tööde hinda ja puuduv raha pildistamisega teenida. Kindlasti on viimane neist parem lahendus, sest äri alustamise kulud pole väiksed ja toimiva ärimudeli loomine peaks kohe eesmärgiks olema. See loob paremad eeldused tulevikus oma tööst ära elamiseks. Võib-olla on just see hetk parim oma OÜ asutamiseks või FIE registreerimiseks.

Enne digikaamera soetamist registreerisin end 2008. aastal FIE-ks, kuna antud lahendus tundus põhitöö kõrval mõistlik. Kandsin kaamera põhivarana FIE kuludesse ja sain võimaluse enda töö eest arveid kirjutada. Saadud töötasu investeerisin kodulehe loomisse ja kandsin hoolt teiste kaasnevate kuluartiklite eest.

2010. aastal saabus minu jaoks murdepunkt, kus pildistamiste arv kasvas sedavõrd, et pidin valima, kas jätkan põhitööl ja loobun paljudest pildistamistöödest või jätkan ainult pildistamisega. Valisin viimase, lõpetasin FIE ja asutasin OÜ.

Ettevõtte käivitusfaas

Nüüd, kus pildistaja on otsustanud enda tegevust tõsiselt arendada, järgneb orav rattas jooksmise aeg. Alguses toob ettevõtte haldamine endaga kaasa palju tööd. Samas pole hetkel pildistamistööde hulk veel nii suur, et selle lisatööga tegeleda ei jõuaks.

Suurema käibe saamiseks tuleb tublisti müügitööd teha, arendada kodulehte, teha kampaaniaid ja suurendada suhtevõrgustikku. Kasvab klientide hulk, keda peab suure tähelepanuga teenindama. Mida rohkem tööd teha, seda paremini asjad edenevad, kuid korraliku palga maksmiseks ei kipu siiski vahendeid olema.

Mina alustasin fotoäriga tasa ja targu, kiirustamata. Selleks ajaks, kui alustasin OÜ-ga, oli mul olemas juba koduleht ja väike kliendibaas. Peamine põhiküsimus oli, kuidas kasvatada käivet. Et saada häid ideid, käisin päris paljudel alustava ettevõtte, müügi ja turunduse koolitustel. Minu peamiseks suunaks sai internetiturundus - alustasin blogimist, tegin facebooki fännilehe ja uuendasin kodulehe kujundust.

Ettevõtte käive

Finantsiliselt saabub mitu tõehetke. Kui mitu fotosessiooni peab fotograaf maha müüma, et saavutada piisav käive ettevõtte kasumiga tegevuses hoidmiseks? Arvestada tuleb ettevõtte püsikuludega, erakorraliste kuludega, palgafondiga, kasumiga.

Minu kogemus ütleb, et palgafond moodustab 30% mikroettevõtte eelarvest. Soovides maksta ühele töötajale keskmist palka (2012 aasta IV kvartali keskmine brutopalk oli 916€, millest töötaja saab enda kontole igakuiselt 724,93€, kuid ettevõtte kogukulu on 1227,44€), tuleb ettevõttel teenida ca 4000€ kuus.

Kui fotograaf müüb ühe fotosessiooni hinnaga 100€, siis ta peab 4000€ saamiseks müüma 40 fotosessiooni kuus. Sama kuukäibe võib saavutada muidugi ka teisi müügiartikleid müües. Parema tulemuse annab erinevate teenuseliikide ja toodete samaaegne pakkumine. Nii saab riske hajutada ja näiteks stuudiopildistamiste madalhooajal ettevõtetele pildistada.

Kas minna edasi?

Ettevõtte käivitamine tähendab 24/7 tegutsemist ja võtab endale kogu energia. Algaja fototurule siseneja tööd võivad olla ükskõik kui head, ta võib teha igasuguseid turundusnippe, kuid millegipärast ei hakka äri kohe lepase reega edasi minema.

Ühel hetkel on ettevõttega alustanu nii väsinud, et tekib küsimus, kas üldse edasi minna. Loodetud vabadus oma aja planeerimisel on saanud reaalsuseks, aga tähendab tegelikult kogu aja panustamist ettevõtlusse. Lihtsam oleks tagasi minna palgatööle, kus iga kuu laekub kindel sissetulek pangakontole ja tööpäev lõpeb kohe peale kontoriukse selja taga sulgumist.

Kõike tuleb ise hallata - vastata jooksvatele päringutele, minna kliendikohtumistele, müüa, pildistada, järeltöödelda, arveldada, hallata raamatupidamist, turundada (uuendada kodulehte, blogida, hallata facebooki fännilehte, saata uudiskirju), käia koolitustel ja sada muud pisiasja. Tuleb välja, et pildistamine moodustab kogu igapäevasest tegevusest vaid killukese.

Turu-uuringut tehes selgub, et fototurg on küllastunud. Facebookis on sadu tegutsevate fotograafide, fotostuudiote ja hobifotograafide fännilehti. Ka saab selgeks, et mõned fotograafid on ausamad kui teised. Ausat mängu mängija ei pane taskusse 100, 200, 800€ tehtud töö eest vaid märgib kõik tehingud raamatupidamises ja teenitud sajalisest jääb pärast käibemaksu mahaarvamist ning püsikulude tasumist väga tühine summa järele.

Kuidas asjad paika loksuvad

Järjekindlalt oma asja ajades, tulevad ka tulemused. Selleks tuleb julgelt katsetada ja ebaõnnest mitte heituda. Nii on võimalik edasi minna välistades need asjad, mis tulemust ei too.

Väga täpselt tuleb endale selgeks teha enda ettevõtte ärimudel. Näiteks vabakutselise fotograafi ärimudel erineb väga palju fotostuudio ärimudelist. Üsna keeruline on algaja ettevõtja jaoks turu segmenteerimine, kellele oma toodet või teenust soovitakse pakkuda. Alguses võib olla tunne, et kõik võivad olla minu ettevõtte kliendid. Tegelikult see nii ei ole.

Suur eelis on fotograafidel, kes suudavad enda käibe täis müüa ühe teenuseliigiga, nt pulmafotograafiaga. Kuid päris alguses ühest teenuseliigist täit aastakäivet pole võimalik saada. Pulmahooaeg on tipus ikkagi suvel, muul ajal väga palju pulmi ei tehta. Kuidas teha müüki madalhooajal (st ülejäänud üheksal kuul)? Olla ainult pulmafotograaf on võimalik põhitöö kõrvalt nii nagu mõned teenivad suvel pulmaisana lisa. Katsetada tuleb erinevate teenuseliikidega - mis müüb ja mis ei müü.

Avatud silmavaade annab ettevõtjale suure eelise. Katsetada tasub ka neid fotograafiaharusid, mis alguses köitvad ei tundu. Erakliendiga töötamine võib olla kõige lihtsam, kuid seal valitseb kõige tihedam konkurents. Äriklientuuriga tegelevaid fotograafe on palju vähem, kuna seal käib arveldamine ülekannetega ja dokumenteeritult. Töö kvaliteedinõuded on äriklientidel kõrgemad, samuti eeldab firmadega töötamine väga täpset, kiiret ja konkreetset infovahetust.

Väga oluline on enda hinnakirja väljatöötamine. Selleks tuleb teha turu-uuringut teiste fotograafide hinnatasemete kohta ja leida enda jaoks siis õiged numbrid. Kõige odavamaid hindu pole mõtet määrata, sest alati leidub veel odavamaid teenusepakkujaid. Kui töötad ühe hinnakirja järgi, siis on see sobilik teatud kliendisegmendile. Kui tõstad hinda, siis ole valmis loobuma osast kliendibaasist, kuid samas on võimalus juurde võita maksujõulisem klient.

Hinna tõus peab käima käsikäes tööde kvaliteedi tõusuga. Paremate piltide tegemiseks on vaja rohkem aega, paremat tehnikat ja suuremaid kogemusi.
Seega tõusevad koos hinnaga ka pildi tegemise kulud.

Mina saan aru, et hinnaga pole mõtet turul konkureerida, soodustusi pakkudes ja hinna tampimisega kaasa minnes kaugele ei jõua. Suurim fotograafi trump on tema tööde ja klientide portfoolio. Kui ettevõtja teab oma positsiooni turul ning oskab hindu sellest lähtuvalt reguleerida, on lihtsam edukat müüki teha ja tööde hulka optimaalsena hoida.

Käivitusfaasi lõpp

Ettevõtte käivitusfaasiks kulub 2-5 aastat. Käivitusfaasi võib lõppenuks lugeda, kui käive on stabiilne, olemas on (püsi)kliendibaas ja töögraafikus on töid mitme kuu jagu ees.

Minu fotoäri käivitusfaas kujunes 4. aasta pikkuseks (2008-2012). Alustasin aeglaselt ja kiirustamata. Üheks põhjuseks oli samaaegne pereloomine, meie perre sündis viie aasta jooksul kolm poega, kes vajavad jätkuvalt väga suurt tähelepanu. Hetkel tegelen ettevõtte efektiivsuse suurendamisega. Tegevuste optimeerimise abil on võimalik palju aega kokku hoida ja samas käivet suurendada.

Nagu olin lubanud, teenisin digikaamerasse tehtud investeeringu kenasti tagasi. Täna teen ma broneeringuid oma töökalendrisse juba aasta jagu ette, üsna täpselt tean ma oma suuremaid töid ja tegemisi kvartali jagu ette, kuid sageli tuleb töögraafikusse sisse pildistamisi ka järgmiseks päevaks. Tööde kõrgperiood on suvel ja detsembris. Madalhooajaks võib lugeda septembri ja veebruari.

Lõpetuseks

Fotograafia on loovtegevus. Loomeinimese jaoks on kõige tähtsam tema looming ja võimalus luua. Ettevõtlusega kaasnevad ka igasugused muud väljakutsed, mis pole loomeinimesele kõige südamelähedasemad, nt raamatupidamine ja müük. Tegelikult annab just kunstikaugete valdkondade hea toimimine võimaluse loomingule keskenduda.

Oma loometegevusest elatumise köögipool erineb tublisti sellest, mida alustav fotograaf ette aimata oskab. Midagi ületamatut selles siiski pole. Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.

Loe veel:

 
Kuvan postitused 221 kuni 230. Kokku on postitusi 267