Kihnu jääs

pühapäev 13. märts 2011
Teema: Fotopank, Kihnu

Kolmapäeval Pärnus toimetades jäi mul järgmise pildistamiseni 3 tundi vaba aega. Kihnus käisin viimati aasta lõpus ja kripeldus oli juba ammu hinges. Üle jää läks saarele jõudmine libedalt ja sain tunnikese kohapeal olla. Muuseumis jõudsin tassi kohvi rüübata ja enda Kihnu fotonäituse pildid sinna hoiule jätta.

Rüsijää kuhjad majaka juures sain ka kenasti pildile. Nende pildistamine oligi sõidu peamine eesmärk.

Rüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaRüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaRüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaRüsijää Kihnu majaka juures Foto: Olev MihkelmaaMunalaid-Kihnu jäätee Foto: Olev MihkelmaaMunalaid-Kihnu jäätee Foto: Olev Mihkelmaa
 

Tallinna kilukarbivaade

Ühel hallil ajal hakkas Tallinna panoraam vürtsikilude konservikarpi ehtima ja teeb seda siiani. Sellest ajast kutsutakse merelt Tallinnale avanevat vaadet kilukarbivaateks.

Ma pole põline tallinlane ja väga hea kilukarbipilt on mul siiani tegemata. Sobiv ilm, õige kellaaeg ja vaba hetk pole selle foto tarvis veel kokku juhtunud. Käisin täna luurel ja leidsin lõpuks koha, mis selle foto tegemiseks kõige paremini sobib.

Võimalikke pildistamiskohti on üsna palju:

Maarjamäe memoriaal

Kunagi põles selles paigas igavesti üks tuli, mis enam mitte ei põle. Pildistamiseks sobib hästi küngas obeliski kõrval. See on kõige lähem punkt kesklinnale, kus pildistamist proovida võid. Kõrgem koht teeb pildi huvitavamaks. 

Pirita tee äärne promenaad

Pirita tee äärne promenaad on jalutamiseks mõnus koht, pildistamiseks ka. Paremad kaadrid saad Pirita poolsest otsast. Kivine rand annab lainurgaga pildistades fotole lisaväärtust. Täispika panoraami puhul võib promenaadi kaldapiire segama hakata.

Promenaadil ja eelmainitud kommunismikünkal on panoraamil persektiiv näha. Kui viimane pole eesmärk, tasub edasi liikuda.

Pirita muul

Pirita muul on hästi ligipääsetav ja perspektiiviefekti pole. Merd ei saa väga palju pildile jätta, sest linnapoolne muul segab. Samas võib tormise ilmaga sealt väga efektseid pilte saada.

Parkla enne Viimsit

Seda vaadet armastavad paljud. Õhtusel ajal on seal alati mõned autod vaate imetlejatega. Ainult sealt saad täieliku panoraami pildistada, Pirita rannahoonest Paljassaare poolsaare tipuni. Detailsema pildi saamiseks on seal vähemalt 200 mm objektiivi vaja.

Pirita TOP SPA

Täna leidsin kõige parema pildistamiskoha spaahotelli juures. Otsisin pääsu linnapoolsele muulile ja avastasin, et sinna polegi vaja trügida. Enne muuli algust on väike teelõik rannaga risti. Meri jääb ilma segavate objektideta esiplaanile, perspektiiviefekti pole ning pildistamiskaugus on ideaaalne.

Nüüd jääb üle vaid õiget ilma oodata.

 

Kuidas pildistada ilutulestikku

Euroaastavahetusel lastakse hulgaliselt kroone taevasse ja kindlasti on paljudel soov seda pildile püüda. Hea meelega oleksin ka ise kaameraga väljas.

Kuna ilutulestik on pidevalt muutuv ja vahepeal esineb ka hoopis pimedaid hetki, pole kaamera mõõtmissüsteemist abi. Ühel koolitusel ilutulestiku teemat käsitledes teatas üks osaleja, et tema kaameral on selleks vastav programm. Kui selline programm tõesti olemas on, siis võib teda julgelt kasutada. Siiski on mõistlik enne oluliste hetkede saabumist tutvuda tema töö tulemustega, muidu võib sind halb üllatus tabada.

Kui ilutulestiku pildistamise programmi pole, vali täismanuaalne programm (tähis M). Säriaeg võiks jääda vahemikku 2 - 0,5 sekundit. Ava 4 - 8. Milline kombinatisoon kõige õigem on, selgub katsetades. Linna üldvalgus on paiguti erinev, seetõttu võib ka optimaalne ava erineda. Poolest sekundist paari sekundini jääv säriaeg jätab valguskerad mõnusalt pildile. Pikema säriga kipuvad nad liigselt segunema.

Head vana aasta lõppu!

 

Panoraamfoto pildistamine

Panoraamfotode pildistamine on üsna lihtne. Tuleb ainult mitu järjestikust kaadrit pildistada ja arvutis pildid vastava tarkvaraga kokku ühendada. Siiski on mõned asjad, mille jälgimine pildi kvaliteeti paremaks muudab.

Kindlasti peaks fotokaamera olema statiivil. Nii ei teki pildistaja asendi muutumisest põhjustatud fotode erinevust. Hea on kasutada vastavat abivahendit kaamerale, mis nihutab statiivikinnitusel kaamera veidi tahapoole, et nodaalpunk jääks fotokaamera pööramise teljega kohakuti. Enamasti pole see probleem, sest tarkvara oskab väiksemad moonutused ise kõrvaldada.

Pigem on keeruline leida väga head programmi panoraamide ehitamiseks. Tasuta tarkvara on enamasti kesise võimekusega ja paljud tasulised programmid on üsna aeglased. Ka Photoshopiga kaasasolev rakendus pole kõige parem.

Tänu Peeter Sirge õpetustele olen jõudnud siiani parima panoraamfotode tarkvarani PTgui. Programm on võimalusterohke ja ei koorma liigselt arvutit.

Peeter on üks paremaid panoraamimeistreid, keda ma tean. Tema 2x4 meetrisele kangale prinditud sfäärilised panoraamid jätavad sügava mulje.

Tallinna Raekoja platsi panoraamfoto, Tallinna öine vanalinna panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna Viru väravate panoraamfoto, Tallinna vanalinna panoraam Foto: Olev MihkelmaaNigula raba panoraamfoto, Looduspanoraam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Kuidas pildistada tähistaevast

Astrofotograafiast ma siinkohal rääkima ei hakka. Selleks kasutatav tehnoloogia erineb oluliselt sellest, mida tavafotograafia võimaldab.

Sellist pilti, kus on tähed peal, pole keeruline teha. Tuleb vaid arvestada, et maa pöörlemise tõttu tekivad punktikeste asemel fotole jooned. Ainsana jääb päris teravalt pildile üks väike täht põhjanaela kõrval, kuna temale on suunatud maa telgjoon.

Kodukootud astrofoto tegemiseks on vaja selget öötaevast, statiivi ja kaugpäästikut. Kaameral tuleb üles leida selline seadistus, mis võimaldab katiku nii kauaks avatuks jätta, kui see vajalik on. Üks võimalik tähistus sellele seadele on bulb. Selle juures on säriaeg nii pikk, kui kaua päästikunuppu all hoitakse. Mõnedel kaameratel avab üks vajutus katiku ja teine vajutus päästikule sulgeb katiku.

Säriajad on väga pikad:
esimesel fotol 224 sekundit (2,7 min), ava 2,8, ISO 400;
teisel fotol 1001 sekundit (16,7 min), ava 2,8, ISO 100;
kolmandal fotol 1723 sekundit (28,7 min), ava 4, ISO 100.

Kui sooviksin veel pikemaid tähejutte, valiksin ISO 100 juures ava 5,6, millega pikeneks vajalik säriaeg umbes 1 tunnini. Ava 8 juures 2 h ja ava 11 juures 4 h.  Ülipikkadel säriaegadel võib avalduda säriaja pikenemise efekt, mille tõttu on vajalik kasutada pikemat säriaega, kui arvutused ette näevad. Ise pole ma seda efekti väga märgatavalt kogenud.

Tähistaeva pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTähistaeva pildistamine Foto: Olev MihkelmaaTähistaeva pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Fotod Nigula rabast

Praegu on sügisvärvid oma haripunktis ja kõige õigem aeg väikeseks rabamatkaks.

Kuidas pildistada udu?

Esimesena on muidugi udu ennast vaja. Selleks tuleb jälgida ilmaolusid. Kõige parem udu tekib päikesetõusul või -loojangul kõrgrõhkkonna ajal, kui temperatuur kiiresti muutub. Jälgi ilmateadet ja vali sobiv pildistamisaeg.
Udu võib väga äkki tekkida ja kaduda ning mõne hetke pärast uuesti välja ilmuda.

Pildistamisel katseta erinevaid särikompensatsiooni seadeid. Udu vajab enamasti kerget alasäri, siis tuleb ta paremini esile. Hämaral ajal pildistamiseks kindlat reeglit pole, pigem on vaja iga kord uuesti katsetada.

Kindlasti on vaja statiivi. Tundlikkus ISO100 ja avaarv 8 või 11.

Loe veel:

Nigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev MihkelmaaNigula raba Foto: Olev Mihkelmaa
 

Teol on kiire

Kõndisin hämarikus mööda teed ja nägin, ilus viinamäetigu läheb ees. Jooksin talle järele ja tegin pilti.

Kuidas pildistada tigu?

Kui valgust on väga vähe, piisab ka teo liikumiskiirusest, et liikumisefekt pildile saada. Maapinna lähedalt pildistamiseks kasutan statiivi abi. Makroobjektiiv on taoliste fotode jaoks kõige sobivam, kuid antud juhul ajab ka Canoni 70-200 mm toru asja ära. Pildistamiseks kasutan avaeelistuse programmi (Av või A - tootjati erinev tähistus). Tundlikkuse sean 100 ISO ning valin kinnise ava, et säriaeg jääks 3-8 sekundi vahele. Sellel fotol on sobivaks ava 10. Kasutan peegli eellukustust ja kaugpäästikut või iseavajat. Seda pilti ei saa ilma viimaseta teha, näpuga päästikule vajutades tuleb pilt udune.

 

Kuidas pildistada mustreid

Erinevaid mustreid pildistan ma peamiselt kahel juhul. Esmalt siis, kui mõne muu foto tegemisel jääb ka midagi sellist silma, mida mustriks võib nimetada. Teisalt otsin mustreid või huvitavaid pindu, kui midagi muud silma ei paista.

Pildistama minnes võtan peaaegu alati statiivi kaasa, välja arvatud juhul, kui kindlalt tean, et ma teda plaanis oleva foto tegemisel ei vaja ja muuks aega pole. Iga fotograaf peab oma statiivi kandma. Head mustrifotot on raske ilma statiivita teha. Kompositsiooni täpseks paika saamiseks on vajalik kaamerat vähe haaval nihutada ja peale seda ka õiget positsiooni hoida.

Sobiv pildistamisprogramm on avaeelistus (Av või A - tootjati erinev tähistus). Kuna tavaliselt pildistan üsna lähedalt, vajan suurt teravussügavust ja kasutan seetõttu keskmist või kinnist ava. Näiteks 8 või 16. Ka on mõistlik seada fotokaamera pildistatava pinna suhtes otse, et väikest teravussügavust täielikult ära kasutada. Maksimaalse kvaliteedi tagamiseks valin madala tundlikkuse ISO 100. Kuna tundlikkus on madal ja ava on suhteliselt väike, venib säriaeg pikaks (näiteks 1/30). Seetõttu võib käest pildistades pilt ebaterav tulla.

Ka peegli eellukustust ja kaugpäästikut või iseavajat tasub kasutada. Iseavaja on seadistus, mida tavaliselt kasutatakse selleks, et päästikule vajutada ja ise pildile joosta, kuid praegu vabastab ta mind sõrmega päästikule vajutamisest, mis võib pildi uduseks väristada.

Erinevaid mustrifotosid on hea sisekujunduses kasutada, enamasti on nad üsna neutraalsed, kuid muudavad interjööri mitmekesisemaks.

Mustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev MihkelmaaMustrifoto Foto: Olev Mihkelmaa
 

Kuidas pildistada tuult

Tuule pildistamise idee sain aastaid tagasi ühel loengul fotograaf Ingmar Muusikuselt. Olen selle fototeemaga mõnda aega tegelenud ja kindlasti katsetan edasi.

Nähtavaid ja kindla kujuga asju on mõnevõrra lihtsam pildile saada, kui neid, mida otseselt näha ei ole, tuul on üks viimastest. Õnneks on tema tegevust pea iga päev näha ja seda on võimalik pildistada. Peamine erinevus tavafotost on fotode ebateravus, sest tuul tähendab liikumist.

Nagu paljude teiste fotode puhul on ka siin statiiv vajalik abimees. Tuule pildistamiseks kasutan särieelistuse programmi (Tv või S - tootjati erinev tähistus) ja seadistan kaamera pikemale säriajale. Olenevalt ilmast on sobivad säriajad enamasti vahemikus 0,5 sekundist 1/15 sekundini. Tundlikkuse ehk ISO valin kõige madalama, tavaliselt 100, mõnel fotokaameral ka 50.

Merelainetes olevat tuult saab ka täisautomaatse (tähis A või roheline ruut) seadistusega tabada. Kui valgus on väga ere, ei pruugi tuult pildile saada, sest piisavalt aeglaste säriaegade kasutamine pole võimalik.

Selliste "ebateravate" piltide tegemine on muidugi maitse asi ja enamik inimesi peab neid lihtsalt ebaõnnestunud fotodeks.

Tuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev MihkelmaaTuul pildil Foto: Olev Mihkelmaa
 

Sügise värvid

Pildistatud Pärnu-Lihula maanteel 27.09.2007.

Piltidel on sügisvärvides puud, nii nagu nad sõitvas autos istudes läbi kaamerasilma paistavad. Kasutatud on võimalikult pikka säritusaega, et liikumisefekti rõhutada.

Pildistamiseks kasutan avaeelistuse programmi (Av või A -tootjati erinev tähistus). Valin kõige kinnisema ava mida objetiiv võimaldab, näiteks 22, mõnel objektiivil ka 32. Kasutan võimalikult madalat tundlikkust ISO 100 või 50, kui see fotokaameral olemas on. Teleobjektiiv teeb pildistamise lihtsamaks, aga võib ka ilma selleta.

Sellise fotokaamera seadistuse juures valib fotokaamera ise kõige pikema säriaja, vastavalt hetke valgusoludele. Tugevama liikumisefekti saavutamiseks pildistan sõidusuunaga risti. Kui sellest veel vähe on, peab autojuht kiirust lisama. Hannu Hautala rääkis kunagi 150. kilomeetrisest tunnikiirusest, aga mina sellist kihutamist ei soovita, sõbrad politseist ka mitte.

Pildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev MihkelmaaPildid autosõidul Foto: Olev Mihkelmaa
 
Kuvan postitused 31 kuni 40. Kokku on postitusi 41