• 10+ aasatat kogemust
  • 500+ ettevõttega koostöö
  • 2100+ pildistatud projekti
  • 200+ tehtud fotokoolitust

KUTSU MIND PILDISTAMA

HELISTA VÕI KIRJUTA

+372 5341 4678

info@olev.ee

45 000 läbitud kilomeetrit aastas

laupäev 11. mai 2019
Teema: Fototurg

Huvitav, kuidas vaatenurk samadele asjadele aja jooksul muutub.

Hetkel elan Lihulas, kus möödus mu lapsepõlv. Lapsena tundus 54km kaugusele Haapsallu või 56km kaugusele Pärnusse minek suursündmusena, rääkimata 110km kaugusel asuvast Tallinnast.

Täna läbin neid vahemaid mitu korda nädalas, sealjuures pole üldse kuhugi minemise tunnet. Tallinn asub siinsamas, nagu läheks poodi piima järele.

Väikestviisi reisimise tunne algab Tartu, Valga või Rakvere sõidust. Saartele minek on ka rohkem nagu reis, sest vesi on vahel.

Täna läbin aastas umbes 45 000km. Seda pole väga palju, mul on olnud ka 60 000km aastaid. Läbitud kilomeetrid vähenevad, kuna oleme minu sõite optimeerinud ja püüame üheks tunniks Tallinna sõitmisi vältida.

Suured vahemaad pole probleemiks, ainult kaotatud ajast on kahju. Üks sõit pealinna võtab kokku 3-4h, selle ajaga jõuaksin arvuti taga hea hulga tööd ära teha.

Sõitmine meeldib mulle, see kuulub minu töö juurde. Tunnen ennast hästi, kui saan olla pidevalt liikumises ja uusi paiku avastada. Tõenäoliselt ei leidu Eestis ühtegi üle 500 elanikuga asulat, millest ma poleks viimase viie aasta jooksul läbi sõitnud.

Eriti naudin neid töid, mis viivad mind Eestist välja. Kolm-neli korda aastas satun ikka kuhugi kaugemale, seda võiks siiski veel rohkem ette tulla.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Hobist ärini

pühapäev 05. mai 2019
Teema: Fototurg

Hobi ja töö ühendamisest on ilmselt paljud unistanud. Mul õnnestus unistus reaalsuseks muuta. Selle sisse mahub erinevaid asju, mis tegelikult ajas muutuvad.

Päris alguses tundus mulle ainuvõimalikuna koos kaameraga maastikul ringi uidata ja vaadata, mida põnevat seal pildistamiseks leidub. Neid hetki looduses naudin ka praegu täiega ja kasutan iga võimalust loodusfotoga tegelemiseks.

Järgmisena otsisin väljundit enda kultuurihuvile ja jõudsin Kihnu. Kihnus töötades lisandus loodusele inimlik mõõde ja võimalus pildistades erilistest sündmustest osa saada ning uusi tutvusi luua.

Avastasin järjest uusi põnevaid teemasid. Peresid pildistades sain lihvida enda suhtlemisoskust. Pulmadest tuli lisaks võime suuremaid rahvahulki enda tahtmist mööda pildile sättida.

Märkamatult lisandusid loodusmaastikele linnamaastikud. Siis tulid tööstusettevõtted, toodete pildistamine, suurüritused, meditsiiniettevõtted, religioonifoto ja palju muud.

Iga uus teema, millesse sukeldun, annab mulle midagi juurde. Varem nautisin ilusaid maastikuvaateid ja looduses olemist. Täna otsin rohkem erinevaid elamusi ja uusi teadmisi, mille läbi oma töös veel paremaks saada. Iga uus avastus pakub naudingut.

Pidevas liikumises olemine ongi kõige vahvam osa minu tööst. See on algusest peale nii olnud.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Kas sa oledki ainult fotograaf, päris tööl ei käigi?

laupäev 27. aprill 2019
Teema: Fototurg

Kas sa oledki ainult fotograaf, päris tööl ei käigi?

Selliseid küsimusi kuulen ma üsna tihti ja vastan jaatavalt. Vahel on pärija väga üllatunud ja küsib uuesti, kelle juures ma siis ikka töötan. Seletan, et mul on üks väga kange ülemus, kes puhkepäevi ei anna ja on üsna järeleandmatu. Näen küsija silmis kaastunnet, kuniks ta mõistab, et ma ise olengi see ülemus. Sellele järgneb arutelu teemal "kuidas on see võimalik?"

Ma olen iseenda tööandja ja kellegi teise käest palka ei saa. Õnneks pole ma mikroettevõttes üksi – abikaasa töötab koos minuga. Ta aitab mind korrektses ja kiires kliendisuhtluses, pakkumiste koostamises, turunduses. Sageli arvatakse, et minu blogitekste või infokirju koostab ka tema. Nii see siiski pole, tekstid on minu kirjutatud. Pildistamise ja fototöötlusega tegelen samuti ise. Pere-ettevõttes tuleb üksteist iga päev toetada ja igal hetkel koostööd teha.

Ega vabakutselise fotograafi elule palju alternatiive polegi, kui soovin valitud erialal tegutseda. „Päris“ fotograafe töötab ajakirjanduses. Mõned on leidnud koha muuseumis, kinnisvarabüroode hingekirjas või reklaaminduses. Ülejäänud tegutsevad vabakutselistena enda ettevõtete alt, neist omakorda paljud töötavad samal ajal mõnel muul erialal.

Tõesti, ma töötangi ainult vabakutselise fotograafina.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Kuidas minust sai fotograaf?

pühapäev 14. aprill 2019
Teema: Fototurg

Ma olen kümme aastat töötanud fotograafina.

Tegelikult oleks minust pidanud saama autoremondilukksepp. Kutsekooli ajal õnnestus mul saada praktikale Soome, stipendiumi eest ostsin kaamera. Pidasin ennast väga andekaks fotograafiks, vedasin kaamera töökottagi kaasa. Täna on neid esimesi pilte väga lõbus vaadata. Samal ajal tekkis kindel plaan fotograafiks õppida. Mingi ime läbi saingi sisse Tallinna Sidekooli.

Peale lõpetamist tuli minu pildistamistesse paus. Töötasin mitmel muul erialal, võtsin vaid harva kaamera kätte. Sisimas oli mul soov fotograafiaga edasi tegeleda.

Ühel hetkel ma lihtsalt ei saanud enam teisiti, kui ostsin uue kaamera ja hakkasin taas pildistama.

Alguses jäädvustasin loodust ja ei tahtnud kuuldagi inimeste või toodete pildistamisest. Lugu läks siiski teisiti. Minust kujunes pulma- ja perefotograaf. Lõpetasin palgatööl käimise, alustasin fotoäriga.

Täna pildistan ainult ettevõtetele. Naudin iga päeva, mis toob uusi põnevaid projekte. Saan enda oskuseid aina uutes olukordades rakendada, töötada erinevate inimestega ja külastada paiku, mille olemasolust mul aimugi polnud.

Pildistamine on peaaegu parim osa minu tööst. Veel toredam on saada õnnelike klientide kirju, kes saavad piltide abil oma turunduse uuele tasemele viia.

Mulle meeldib fotograafi töö!

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Eesti fotograafid Facebookis

reede 25. jaanuar 2019
Teema: Fototurg

Kui me alustasime fotoäri ülesehitamist, tegime turu-uuringu fototeenuse pakkujate kohta Eesti fototurul. Facebooki fotolehed kogusid tuure ja alguses me tegime nimekirja neist siia blogisse. Facebooki fotolehti ei olnud väga palju - mäletamist mööda ca 200.

2014. aastaks oli lehti kogunenud omajagu, samas paljud olid oma fotolehed ka kustutanud, kuna entusiasm oli raugenud. Lõime facebooki lehe "Eesti fotograafid", mille meeldivate lehtede hulka sai lisada juba 400 fotolehte.

2019. aasta alguse kokkuvõttena on fotolehti kogunenud juba üle 600. Lehe paremal sektsioonis näeb neist kuni 500.

Eesti fotograafide, fotostuudiote ja hobifotograafide facebooki lehed leiad facebookist. Kui tead veel infot jagada, kirjuta "Eesti fotograafid" lehe sõnumisse. Kui oled ise turu-uuringut teinud, oleks vahva, kui infot jagad.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

 

Miks pildid ei õnnestu?

teisipäev 23. august 2016

Igas töös on alati eesmärgiks jõuda heale tulemusele. Paraku esineb ka fotograafi praktikas hetki, kus töö tulemus ei vasta tellija soovidele. Eks minulgi on olnud olukordi, kus valminud pildid ei lähe ühel või teisel põhjusel kokku sellega, mida klient ette kujutas. Kuigi see teema pole just meeldiv, aitab ebaõnnestumiste põhjuste avamine edaspidi neid paremini vältida.

Kõige suurem ohuallikas on liigne kiirustamine.

Tegelikult esineb mitut tüüpi kiirustamist. Esmalt liiga kiire ajagraafik, mis väljendub kõige paremini lauses "eile oli tarvis". Kiire tempo toob endaga kaasa vähese ettevalmistusaja, mis võib põhjustada mõlemapoolseid eksimusi töö planeerimisel. Näiteks on mõni toode alles tootmises ja ei jõua õigeks ajaks valmis. Kui pildistamisaeg on väga piiratud, tõuseb töötempo kõrgeks ja midagi olulist võib tähelepanuta jääda.

Kiirustamise teiseks põhjuseks on eelarve küsimused. Soodsama hinna pakkumiseks tuleb kusagilt kokku hoida ja paraku on selleks kohaks enamasti tööaeg. Miks ma neid ohutegureid juba töö algfaasis ei välista? Püüan seda alati teha, kuid hinnasurve tõttu pean mõnikord riskima. Töö planeerimine on pidev balansseerimine mõistliku ja ebamõistliku piiril, sest lahendus peab olema mõlemale poolele vastuvõetav.

Teine võimalik komistuskivi on seotud kommunikatsiooniga.

Edukas koostöö algab selgest lähteülesande püstitamisest. Kui klient annab mulle tööks vabad käed, püüan liikuda selles suunas, et need ei oleks enam nii vabad ja lähteülesanne saaks täpselt paika. Liiga üldsõnaline eesmärk loob erinevaid tõlgendamisvõimalusi, mille hulgast valides võin ebaõigele teele sattuda.

Enne suuremaid töid kohtun kliendiga, arutame läbi kõik pildistamise detailid ning vaatame üle võttekohad. Kõige paremad pildid valmivad siis, kui tellija pildistamise juures viibib ja aitab enda nägemust teostada.

Iga pildistamine vajab tellija ja fotograafi ühist panust ettevalmistusse, pildistamisse ja järeltöötlusse.

 

Kuidas muuta tootefoto soodsamaks?

Hea tootefoto pole just soodne, sest pildistamisele ja järeltöötlusele kulub üsna palju aega. Pildistamise eelarvest umbes poole moodustab pildistamisele kuluv aeg ja teise poole järeltöötlus. Kas on võimalik üks neist etappidest ära jätta?

Pildistamisest muidugi loobuda ei saa, aga järeltöötlust võib küll optimeerida. Otsustasime kliendiga katsetada, kas suuri tootekoguseid saab pildistada ka ilma toodet hiljem taustast eraldamata. Leidsime, et see lahendus annab märkimisväärse kokkuhoiu, kuigi järeltöötlust tuleb natuke teha.

Oluline on, et brändi kontseptsioon toetaks valitud pildikeelt, mis pole lõpuni väljapeetud ja kontrollitud. Tootedki peavad alluma valitud valguslahendusele ja jääma pildil kenad.

Kontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Mõttetud tootefotod

Kuidas üks toodete pildistamisega tegelev fotograaf üldse saab tootefotosid mõttetuks nimetada? Saab ikka, aga mitte sellepärast, et pildid ise oleksid mõttetud, vaid nende pildistamine on mõnikord ebamõistlikult kulukas. Seda väidet ilmestab väga hästi juuresolev foto, mille pildistasin ühele Eestis tegutsevale sülearvutite müüjale.

Ettevõtte algse kavatsuse kohaselt soovisid nad periooditi üles pildistada kõik uued sülearvutimudelid, mis müügile jõuavad. Kuigi nende kohta on enamasti võimalik saada tootjatelt fotosid, soovis ettevõte oma pildivalikut ühtlustada. Tootjate poolt pakutavad fotod on paraku erineva stiili ja kvaliteediga ning jätavad kodulehest ebaühtlase mulje.

Igast tootes tulnuks pildistada vähemalt 5 erinevat fotot, tooted taustast eraldada, neile varjud alla ehitada ja ekraanile asjakohane kujutis kleepida. Arvutite korpused on valmistatud plastikust, mis tõmbab meelsasti tolmu ligi, samuti läigib iga plastikutüüp erinevalt ja neid ei saa pildistada samasuguse valgusskeemiga.

Katsetuste käigus tuvastasin, et kogu protsessi ajamahukus ja vajadus ülimalt puhta keskkonna järele muudab pildid mõttetult kulukaks. Arvutitootjate heaks töötavatel fotograafidel on pildistamisele ja töötlusele kuluv aeg peaaegu piiranguteta, sest müüdavad kogused on ülisuured. Eesti tingimustes võib kauplus müüa vaid mõne toote ja see muudabki fotode tellimise mõttetuks.

 

Tootefotograafia kursus

neljapäev 22. jaanuar 2015

Tootefotograafia kursus on nüüd valmis! Fotokursus.ee lehel võib nüüd teiste seast ka minu kirjutatud "Tootefotograafia" kursuse leida. Materjal sai päris pikk ja põhjalik - 60 A4 lehekülje jagu teksti + fotod. Teist sellist emakeelset käsitlust pole hetkel kusagilt võtta.

Kui tahad ise tootepildistamisega tegelema hakata või soovid juba olemasolevaid teadmisi täiendada, on see kursus just sulle mõeldud. Eripakkumine minu fotoblogi lugejatele - kasuta sooduskoodi fk329-tootefoto  ja saad koolituse 10€ soodsamalt!

 

Kes on turusolkija?

kolmapäev 29. jaanuar 2014
Teema: Fototurg

Fotograafide ringkonnas ringleb väljend "turusolkija". Mida selle all mõeldakse?

Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspärasustele. Nii nagu igas sektoris, leiab ka siin kesist kvaliteeti, keskmise tasemega töid, kvaliteeti ja tippkvaliteeti. Kes on fototurul nn turusolkija?

Kas piltnik, kes pakub kesist kvaliteeti?

Ilmselt mitte. Iga tegija pildid vastavad tema oskustele. Kui keegi teeb teistest kehvemat tööd, jääb ta konkurentsis lihtsalt alla. Et üldse tööd saada, peab ta enda teenust väga soodsalt pakkuma. Selles pole veel midagi halba. Turul ongi erineva tasemega tegijaid. Paremal tasemel fotograafidele pole viletsama kvaliteediga piltnikud märkimisväärseks ohuks.

Kuna klientide kvaliteedinõuded on samuti erinevad, jääb tagasihoidlike võimetega fotograafide osaks vähenõudlike klientide teenindamine. Väikesed nõudmised tähendavad üldjuhul sama väikest tasu ja vastupidi.

Kas piltnik, kes tegeleb hinnatampimisega?

Võib-olla, kuid mitte alati. Soodsam hinnanumber peibutab kliente, kes ostavad teenuse asemel hinda. Suurem hinnasurve toimub erakliendi sektoris, kuna kaameraomanikke tegutseb seal sadade kaupa. Kindlasti on soodsama hinnaga lihtsam ka äriklientide juures edu saavutada, kuid see pole nii lihtne, kuna nõutava tasemega fotograafe pole just palju ja ettevõtetel pole mõistlik ebaõnnestumisega riskida.

Hinnatampimine sarnaneb pigem enesetapuga, kuna igal teenusel on olemas omahind ja sellest soodsamalt töötamine pole jätkusuutlik. Nii saab tegutseda vaid siis, kui pildistamine annab põhitöö kõrvalt lisasissetulekut. Niisiis saab turusolkimisega seostada vaid teadlikult alla omahinna töötamist, kuid kaugele sellega ei jõua.

Kas piltnik, kes hoiab maksudest kõrvale?

Maksudest hoidumine on kõige selgem turusolkimise meetod ja kahjuks üsna levinud. Loodetavasti jääb sellist tegevust edaspidi vähemaks, kuid arvevaba majandamine kujutab endast tõsist probleemi ja häirib ausat konkurentsi. Äriklientuuriga arveldamine käib õnneks arvete abil ja konkurents toimub õigetel alustel.

Paraku on sama probleem ka teistes sektorites, kus liigub sularaha. Üllataval kombel olen tähele pannud, et paljud teenusepakkujad justkui ei adugi, et nad raha vastu võttes ettevõtlusega tegelevad. Võib-olla on neil isegi ettevõte olemas, kuid eraklient pole veel õppinud arvet küsima ja seepärast lähevad summad vasakule.

 
Kuvan postitused 41 kuni 50. Kokku on postitusi 59