Suvine rännak läbi Eesti. 10 peatus Pikk Maja Kärdlas

teisipäev 09. juuli 2019

Käinast sõitsin edasi Kärdlasse möödudes Tubala küla meeste paigaldatud vaiast, mis kogu Hiiumaad merepõhjas kinni hoiab. Ilma selle vaiata ei võiks keegi kindel olla, kust hiidlaste maad praegu otsima peaks. Nojah, aga Hiiumaa pealinnas on üks pikk maja ja selle sees muuseum, kus mind oodati.

Kärdla Pikk Maja on põnev paik, mis tegelikult kuulub hävinud tööstuspärandi ehk Kärdla kalevivabriku juurde. Kunagist uhket tehast saab vaadata maketilt. Pikas Majas endas paiknes tehase kontor. Säilinud on veel mõned töölistemajad vabrikuväljaku paremas servas.

Muuseum annab aimu, kuidas Kärdla tehase asulana arenes ja vähe haaval linnaks muutus. Tehas võimaldas töölistele linnalist eluviisi ja paremat äraelamist. Nii hakkasidki teised hiidlased Kärdla rahvast kohvilähkriteks hüüdma, kuna linnaprouadel kohvijoomise peen komme kangesti meeltmööda oli.

Muuseas, parim hiiu käsitöö ja kohalike toodete pood asub ka samas majas, mine julgesti vaatama. Mina sõidan nüüd edasi tuletorne vaatama.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Pikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev MihkelmaaPikk Maja Kärdlas, Hiiumaa muuseum Foto: Olev Mihkelmaa
 

Laulu- ja tantsupeost

laupäev 06. juuli 2019
Teema: Fotopank

Eile vaatasin tantsupeo etendust. Täna olen laulupeol, vaatan varsti kahte vanemat poega mudilaskooli ridades mööda marssimas ja tunnen ennast uhke isana.

Laulu- ja tantsupidu on mulle väga oluline. Miks? Lihtsalt on.

Tegelikult ei saagi nii küsida. Samamoodi ei saa küsida, miks on minu vanemad mulle olulised või miks ma armastan oma kodumaad. Vanemad on olulised, sest nad on minu vanemad. Kodumaa on oluline, sest ta on minu kodumaa.

Laulu- ja tantsupidu on oluline, sest see on minu pidu. Minu ja veel tuhandete teiste eestlaste pidu, kelle vanemad on siin sündinud ja õppinud oma vanematelt, kuidas kodumaad armastada.

Minu jaoks on see juba õige mitmes pidu. Esinejana pole ma lauluväljakule või staadionile jõudnud, siiski pääsesin kahe aasta eest noorte peol nii tantsumurule kui laulukaare alla fotograafi ja laste saatjana.

Igaüks peab ikka jääma sellesse rolli, kuhu ta kõige paremini sobib hoolimata faktist, et vares kuulub laululindude hulka ja karud õpetatakse tantsima. Lastega koos kogu peotralli läbi tehes sain kõigest väga vahetult osa ja tõesti nautisin iga hetke.

Sel aastal olen peol perega, kaamerakott loomulikult õlal. Kindlasti tuleb edaspidi neidki aastaid, mil jälle rohkem pildistan, seniks aga vaata pilte eelmisest noorte peost.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Vaata veel:

 

Kas tahad Riia linna näha?

teisipäev 02. juuli 2019

Karjapoistel olevat olnud nooremate kulul naljatlemiseks "mäng". Küsitud mõne jõnglase käest, kes maailma kavalust veel ei tundnud: "Kas tahad Riia linna näha?" Kui too jaatavalt vastas, kästud tal peadpidi kotti ronida ja hakatud väikestviisi ihunuhtlust andma. Seejuures küsitud: "Kas Riia linn juba paistab?" Nüpeldatud senikaua, kui hakkas "paistma".

Minu kodu juurest hakkab Riia linn paistma umbes kolme tunni järel, kui oma auto ringteelt Brīvības gatvele keeran. Päevast Riiat olen teab mitmel korral näha saanud, varahommikust aga mitte. Nii alustasingi seekord teekonda õhtul, puhkasin enne Koiva jõe ületamist ja sain auto viie paiku hommikul Daugava kaldale pargitud.

Hommikune melu polnud veel alanud. Ainult jõelaeva kapten võttis roolikambris hommikueinet ja jõel lähenes seltskond aerulaudadel. Vaatlesin üle sileda vee rahvusraamatukogu hoonet, mis on päris hästi õnnestunud. Veidi vasakult paistis kunagine röögatus ringhäälingukompleks, saare teises otsas asuvat teletorni polnud eriti näha. Rongid kihutasid üle raudteesilla, linn hakkas vähehaaval ärkama.

Turu juures jäid lauatajad mulle jälle kord ette, lisades pildile veidi elu, nad olid ilmselt kanaliringile suundumas. Minu suur lemmik, turg ise polnud veel avatud, Bussijaamas liikusid Eesti bussijuhid, jalakäijate tunnelis kohtasin aga Edward von Lõngust. Noh tegelikult ikka tema suurepärast tööd, mida saab telefoniäpi abil elavaks muuta. See vist oligi kogu jalutuskäigu tippsündmus.

Vanalinnas külastasin vabaduse sammast, millele paistis valgus valelt poolt, seepärast pildistasin hoopis Laima kella hommikuses tühjuses. Kogemata leidsin veel "Hea rüütli" kuju ning ühe koloneli, kes istus maja nurgal õllevaadi seljas.

Siis avati esimene toidukauplus, soetasin kotitäie head-paremat ja võtsin Daugava kaldal hommikueinet. Oli mõnus jalutuskäik enne tööpäeva algust.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Vaata veel:

Riia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev MihkelmaaRiia fotod Foto: Olev Mihkelmaa
 

Brüssel

teisipäev 02. juuli 2019

Minu Brüsselis käik oli seotud hotelli pildistamisega. Lennuks valisin eelneva päeva hommiku, et saaksin linnaga tutvuda ja portfooliot täiendada.

Brüssel pole kuigi suur linn, erinevalt mõnest teisest Euroopa pealinnast, mille haaramisega võib kergesti hätta jääda. Ühe päevaga õnnestus mul vanalinnaga tuttavaks saada ja teha tiir Atomiumi juurde. Oleksin võinud rohkemgi jõuda, süvenemise huvides valisin väiksema programmi.

Minu jalutuskäigud viisid mitmel korral kullasäralisele raekoja platsile. Kindlasti on see väljak oma uhke raekojaga üks kaunimaid. Raekoda ise troonib uhkelt kõigi teiste hoonete üle, pannes turiste imetlevaid päid kuklasse ajama. Melu vaibub väljakul ehk ainult varastel hommikutundidel, ülejäänud osal päevast pole pildistamiseks inimtühja hetke loota.

Vastukaaluks vanalinnale kõrguvad sealsamas suured europilvelõhkujad tuhandete ametnikega. Büroohooneid ümbritseb korrastatud linnaruum, mis võib lõppeda kui lõigatult, asendudes võsastunud pargiga. Kõikvõimalik kirju seltskond pesitseb sealsamas ja veedab oma sisutühju päevi õhtusse. Nii suured kontrastid tundusid mulle üllatavad, Euroopa pealinnas poleks ma sellist muljet oodanud.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Vaata veel:

Brüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev MihkelmaaBrüsseli fotod Foto: Olev Mihkelmaa
 

Düsgraafiast

laupäev 29. juuni 2019
Teema: Fototurg

Kas oled kuulnud düsgraafiast või tead kedagi, kes õigekirjaga igapäevaselt vaeva näeb ja imelikke vigu teeb? Minu jaoks on see igapäevane teema, millega tegelema pean, sest ma lihtsalt ei erista häälikupikkuseid ja teen teisigi huvitavaid vigu.

E-maili saates pean teksti mitu korda üle lugema, ega ma siis ka kõiki vigu üles ei leia. Vahel loen teksti sõnahaaval tagurpidises järjestuses, nii tulevad eksimused paremini välja.

Väga olulised tekstid pean enne ärasaatmist kontrollida andma. Blogitekstid vaatab Merle alati enne avaldamist üle. Ega temagi kõiki vigu enam ei näe, ajapikku on ta minu eripäraga harjunud ja ei märka kõike, vahel teeb isegi sarnaseid eksimusi. Nii et kui leiate mõnes minu tekstis vea, võite selle põhjuse kergesti tuvastada.

Kas düsgraafia segab minu igapäevaelu? Ikka segab, kuigi otseselt ei takista. Koolis sain eesti keelega kurja vaeva näha. Ükskord hakkas õpetaja peaaegu nutma, kui etteütluse vigade paranduse pealkirjaks „Vikate parantus“ kirjutasin. Sellest hoolimata sain valitud koolid lõpetatud. Eriala valikul pidin enda eripära muidugi meeles pidama. Tõlkijaks või filoloogiks õppimine poleks kõne alla tulnud.

Pildistamist düsgraafia muidugi ei sega, võibolla annab juurdegi. Tasakaalu mõttes saan ehk just sellepärast pildistamisega paremini hakkama.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Arhitektuurifotod Nord Projektile

Sel kevadel pildistasin Nord Projekti objekte. Kokku jõudsin külastada 15 erinevat hoonet, mis on nende projekteerijate käe all valminud.

Suuremate projektide puhul koostan kõigepealt objektide kaardi, millele kannan parimad pildistamise kellaajad. Kaardi abil planeerin enda liikumise logistika. Kõigepealt vaatan, millisel kellaajal objekti fassaadile valgus langeb, siis püüan leida kõige optimaalseima pildistamise järjekorra ning liikumisteed ühe maja juurest teiseni.

Mida rohkem on objekte, seda efektiivsem saan enda töös olla. Parimatel päevadel jõuan külastada kuni kümme pildistamispaika. Graafikus tekivad alati väikesed nihked, millega oskan juba arvestada. Vahel tuleb mõnd objekti siiski korduvalt külastada ja erineva valgusega fotosid saada. Põhjaliku eeltöö korral tuleb korduvkülastusi siiski väga harva ette.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Vaata veel:

Arhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev MihkelmaaArhitektuurifotod Foto: Olev Mihkelmaa
 

Robootikast

pühapäev 23. juuni 2019
Teema: Fototurg

Kas sul on lapsepõlveunistusi, mida on praegu võimalik täita? Kindlasti on. Minul on ka. Kõiki unistusi ei jõua ma kokku lugeda.

Robotitega mängimine on üks nendest. Lapsena joonistasin vineertahvlitele robotite juhtimispulte. Roboteid ma muidugi ei näinud, ega neid tänasel kujul olemaski polnud.

2016 sügisel läks mu esimene poeg kooli, samal ajal sattusime Haapsallu Robotexi promoüritusele. Ka Lihula kooli direktor oli kohal ja võttis vastu 4 Edisoni haridusrobotit, mida kool pidi kasutama hakkama.

Meie vestluses selgus, et roboteid on veel, kuid need seisavad ja koguvad tolmu, pole kedagi juhendajaks võtta. Üks asi viis teiseni, minust sai ootamatult robootikaringi juhendaja. Käisin koolitustel ja mässasin ringitundides koos lastega roboteid ehitada ja programmeerida. Samal aastal jõudsime Robotexile ja Võru Roboti Tsõõrile. Tulid ka esimesed tunnustused.

Ühel hetkel avastasin ennast öösiti roboteid ehitamas ja sellesse aina rohkem aega panustamas. Kõik oli iseenesest väga vahva, aga pildistamine kippus unarusse jääma. Praktilistel põhjustel võtsin vastu otsuse endist kurssi hoida ja andsin ringijuhendamise üle.

Nüüd on meil kodus oma robotid ja väike 4 lapsega robootikaring, mis toimib ilma minu suurema sekkumiseta. Küllap tuleb roboteid varsti juurdegi. Elagu robootika!


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Hotelli pildistamine Riias

AC Hotel by Marriott Riga asub kesklinna lähedal võrdlemisi vaiksel tänaval. Suur hotellimürakas mitmesaja toaga. Praegu sinna veel ei pääse, värskenduskuuri läbinud majja saab tube broneerida alates juulist.

Seda juhtub harva, et saan pildistada veel avamata hotelli. Kõik materjalid säravad puhtusest. Kasutusjälgede peitmiseks pole mingit vajadust. Ruumide sisseseadegi pole veel täiesti paigas. Teenindajad alles paigaldavad kohvikanne ja käterätikuid.

Toad jätavad heleda ja koduse mulje võrreldes Radisson Blu Royal Hotel Brüsselis, mida mõne nädala eest pildistasin. Kummaline, kuidas peaaegu samasuguse heledusega materjalid võivad nii erinevalt mõjuda. Seinapaneelid olid Brüsselis tõesti veidi tumedamad. Teised kujunduselemendid aga pigem mitte. Toonide mõju ruumis on väga põnev jälgida.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Vaata veel:

Hotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev MihkelmaaHotelli pildistamine Riias Foto: Olev Mihkelmaa
 

Teatrist

laupäev 15. juuni 2019
Teema: Fototurg

Minu sügavam teatrihuvi sai alguse Tallinna Linnateater praktikast, kus Priit Greppi juhendamisel etendusi pildistasin.

Praktikakohaga kaasnes privileegina vaba sissepääs kõigile etendustele. Nii saingi kogu repertuaari üle vaadata, mõnigi kord lahkusin etenduselt väga tugeva elamusega. Kõndisin läbi öise linna nagu udupilves. Eriti selgelt mäletan Adolf Šapiro "Isad ja pojad" lavastusest saadud emotsiooni. See oli kui peapõrutus, millest toibumiseks kulus mitu päeva.

Praegu käime kahekesi või koos lastega teatris. Lasteetendusi olen lõppenud hooajal näinud 7. Kokku jõudsin külastada 14 etendust. Meie pere lemmikuteks on Estonia, Draamateater, Tallinna Linnateater, Nuku teater ja Endla.

Isiklikult armastan kõige rohkem Estoniat, tema suure trupi ja hea kvaliteedi pärast. Etendustest eelistan klassikat, eriti vene klassikat ja muidugi Tammsaaret, temast ei saa üle ega ümber. Meie hooaja lõpetaski „Noored hinged“ Nuku teatris, sel hooajal nähtutest parim etendus.

Üldiselt käime ikka vaatamas tükke, mille juures jääb ruumi arutlusteks. Poisidki küsivad peale iga etendust „Mis selle loo mõte oli?“ Kõige rohkem teebki mulle rõõmu laste teatriarmastus ja vastupidavus. Isegi nelja-aastane suudab Buratino muusikali ilma nihelemata ära vaadata.

Ootan juba põnevusega uut hooaega.

--------

Sel hooajal vaadatud etendused:

- Noored hinged NUKU teatris
- Buratino Estonias
- Vennas Draamateatris
- Kratt Estonias
- Pipi Pikksukk Estonias
- Väike Prints NUKU teatris
- Miisu NUKU teatris
- Vedelvorst Endlas
- Sipsik ja vana aja asjad Estonias
- Elias maa pealt NUKU teatris
- Krõll NUKU teatris
- Kaarnakivi perenaine Endlas
- Avameelselt abielust Endlas
- Savoy ball Estonias

--------


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Reisimisest

laupäev 08. juuni 2019
Teema: Fototurg

Reisimine on minu suur kirg, lausa füüsiline vajadus. Pikalt ühe koha peal püsida on talumatu. Fotograafi töö ise tähendab õnneks pidevas liikumises olemist. Enamasti toimetan Tallinna ümbruses ja mujal Eestis. Viimasel ajal käin aina rohkem kaugemalgi.

Tunnen suurt rõõmu iga pikema sõidu üle. Siiski on kõigis minu käimistes üks paratamatu vastuolu. Kui tahan pildistada ja portfooliot täiendada, pean reisima üksi. Neil kordadel sõidan pikki vahemaid, naudin üksi olemist ja uute põnevate paikade jäädvustamist. Kõik tundub vahva, kuid mitte täiuslik, sest sooviksin kõike nähtut oma perega jagada.

Neil kordadel, mil meie kuueliikmeline pere teele asub, on kõigil vahva ja põnev. Aga kaamera võin sellistel reisidel rahulikult koju jätta, mõnikord olengi seda täinud. Vähemalt praegu, väikeste lastega jääb pildistamisse süvenemine pigem unistuseks. Võin ju oma fotokotti ja statiivi kaasas vedada, midagi asjalikku ja tõeliselt head sünnib sellest paraku väga harva.

Nii peangi vähemalt täna valiku tegema, kas reisida üksi ja tuua koju häid pilte või reisida koos perega ja parimatest piltidest pigem loobuda, sest minu kohmitsemisi kaameraga, õige kellajaja ja valguse passimisi pole mõtet teistele pereliikmetele ooteajaks vormistada. Küllap saan aastate edenedes sellest dilemmast vabaks.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 
Kuvan postitused 51 kuni 60. Kokku on postitusi 240