Suvine rännak läbi Eesti. 8 peatus Risti veetorn

Risti on üks paljudest asulatest, mis annab oma olemasolust märku vaid maanteeäärsete siltidega. Suur liikus on asulast välja viidud, mööda sõites pole ühtki maja näha. Tegelikult jääb vaid mõnesaja meetri kaugusele mõnus väike alev tööstushoonete, raudteejaama ja eramajadega. Samasugune paik on ka Lihula, kus ise elan.

Selline asend on teeületuse neis asulates palju turvalisemaks muutnud. Samas on transiidist tulenevalt elu vähemaks jäänud. Taludki ehitati varem ikka tee äärde. Täna võib imestada, miks pole teepervedes maju. Tegelikult on majad ikka teede ääres, neid teid aga ei kasutata enam. Tasub vaid tähelepanelikult kaarti uurida, kui leiad igale suuremale maanteele lisaks ajaloolise külavahetee suuremate linnade vahel.

Kõige paremini teatakse ilmselt Piibe maanteed. Samas on olemas alternatiivsed teed Tallina ja Pärnu, samuti Tallinna ja Virtsu vahel. Enamasti kulgeb vana maantee praeguse trassi all, siis teeb ootamatu jõnksu küla vahele või kulgeb väärikate kõrtsihoonete eest. Leidub ka lõike, kust vana tee on uuele täiteks veetud, väikese otsimise järel pole teeaset siiski raske leida.

Nojah, aga Ristil on suur ja uhke veetorn renoveeritud ja ootab imetlejaid. Pildistamiseks oli mulle appi tulnud kohalike noorte seltskond. Koostöö laabus ja andis häid tulemusi. Isegi ettepanek veekraani otsas kõõluda, leidis kohe teostamist.

Ristilt sain mitmeid vahvaid pilte ja suundusin tagasi koju, et mõne päeva pärast saartele liikuda.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Risti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti veetorn Foto: Olev MihkelmaaRisti raudteejaam Foto: Olev MihkelmaaRisti raudteejaam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Milline on ideaalne fotograaf?

laupäev 01. juuni 2019
Teema: Fototurg

Milline on ideaalne fotograaf?

Fotograaf peab olema väga hea suhtleja. Mitte ainult hea vestluspartner, vaid oskuslik projektijuht, kes tahab klienti kuulata ja tema ideid edasi arendada. Samuti on vaja juhi oskuseid, eriti suurte grupipiltide ja peresessioonide pildistamisel.

Edu saavutamiseks tuleb igale päringule kiiresti reageerida ja töödega ajakavas püsida. Kõigepealt tuleb süveneda kliendi vajadustesse ja tegutseda neist lähtuvalt. Enda isiklikke huve võib arendada peale seda, kui kõigi kliendi soovidega on arvestatud ja projekt ei kaldu eesmärgist kõrvale.

Fotograaf peab oskama jutustada lugusid. Perepiltidel tuleb rääkida perelugu, ettevõtte fotodel ettevõtte lugu. Kui fotograaf teab, mida ta tahab piltidega edasi anda, saab iga foto mõtte ja sisu. Ilma selleta jääb pilt nõrgaks ja ei suuda vaatajat kõnetada.

Lugude jutustamine sõnas ja pildis on ta enda turunduse kõige tähtsam osa. Kui fotograaf oskab jutustada enda tööst ja sellega vaatajaid inspireerida, oskab ta ka teiste ideid edasi anda.

Fotograafil peavad olema tehnilised oskused ja vajalik varustus tööde teostamiseks. See on nii elementaarne, et ei tasu peaaegu mainimist. Fotograaf peab tehniliselt oma tööga hakkama saama. See on baasoskus, ilma milleta pole edu loota, kuid ainult sellest eduks ei piisa.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Hotelli fotod Brüsselis

Standard tellis minult taaskord hotellide pildistamisi erinevates pealinnades. Seekordse projekti esimeseks objektiks sai Radisson Blu Royal Hotel Brüsselis. Et linnas veidi ringi vaadata ja portfooliot täiendada, lendasin kohale päev varem. Linna muljetest räägin edaspidi, kui pildid valmis jõuan.

Radissoni keti hotellid on klassikaliselt soliidsed ja suurejoonelised. Seekordne hotell paistis silma avara aatriumiga, mis ilmselt oli kunagi sisehoov. Arhitektuuriline lahendus sarnanes Helsingi Hilton Strand´iga, kuigi seal ei paikne toad ümber sisehoovi.

Praegune trend hotellide sisekujunduses tundub soosivat pigem tumedaid toone ja hämarat valgust. Brüsseli hotellis paistavad piltidelt heledad toonid, samas jääb kohapeal mulje hämarast toast. Ilmselt on selle põhjuseks Standardi puidust seinapaneelid ning üsna nõrgad peidetud valgustid. Hotellikülastaja tunneb end sellises keskkonnas kindlasti mugavalt. Fotograafi seisukohast on tegemist eriti nõudliku keskkonnaga, sest valguse heledus ruumi erinevates osades erineb väga suures ulatuses.

Valminud pildid on hea näide fotodest, mis koosnevad 12 erineva heledusega kaadrist ja vajavad peale pildistamist ja kokkusulatamist põhjalikku järeltöötlust. See on üks neist töödest, mida koduste vahenditega järele teha ei saa.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Vaata veel:

Radisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev MihkelmaaRadisson Blu Royal Hotel Brüsselis Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 7 peatus Vormsi tuletorn

Haapsalu raudteejaamas oleksin ehk rohkemgi aega veetnud, kuid pidin minema Vormsi laevale.

Saarel ootas pildistamist Saxby tuletorn, mis sarnaneb väga Kihnu majakale. Nad ongi pärit Inglismaa tehasest Porter & Co. Vormsi torn jääb vaid kõrguses 4. meetriga Kihnule alla. Sama tüüpi tuletorne püstitati Eestisse tegelikult 3 - Virtsu majakas hävis paraku 1917. aastal.

Malmplaatidest majakaid leidub Eestis palju. Nende püstitamine käis nagu Lego kokkupanek ja kujunes kivitornide ehitamisest palju soodsamaks. Selles sarjas räägin veel kolmest.

Vormsis ootasid mind modellid, koos sõitsime saare teise serva. Õhtu oli päikeseline ja soe ning kerge pilvitusega. Parim ilm pildistamiseks. Pildistasin tunnikese - ilma modellideta ja koos modellidega. Vastavalt kokkuleppele kasutan pigem selja tagant või üldplaanis pildistatud fotosid, sest nii oli perega kokku lepitud.

Esialgu plaanisin ööks saarele jääda. Kujunes siiski teisiti - peale lühikest madallendu astusin kaatri pardalt Rohuküla sadamakaile. Selline asjade käik sobis mulle väga hästi. Sain veel sadamas ja Haapsaluski mõned päikeseloojangu vaated pildistada. Hommikul ootas juba Risti veetorn.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Vormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaVormsi tuletorn Foto: Olev MihkelmaaPraam Rohuküla sadamas Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu promenaad Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu promenaad Foto: Olev Mihkelmaa
 

Milline on minu ideaalne klient?

laupäev 25. mai 2019
Teema: Fototurg

Milline on minu ideaalne klient?

Parima kliendi kõige tähtsam omadus on valmidus koostööks. Iga pildistamine kujutab endast koostööprojekti, mille õnnestumisesse peavad panustama mõlemad osapooled.

Leidub töid, kus läheb vaja tellija vahetut kohalolekut. Samuti pildistamisi, kus oleme õige raja juba aastatega sisse tallanud, piisab põhiliste detailide ületäpsustamisest - seegi on koostöö.

Vahel eeldavad tellijad, et fotograaf teeb kogu töö iseseisvalt. Ka nii saab töö valmis, kuid tulemus võib tellija soovidest erineda.

Mul käib alati väike jõnks selgroost läbi, kui tellija ütleb, kuidas ta mind täielikult usaldab. Loomulikult olen meelitatud, kuid ootan usalduse asemel koostööd.

Armastan kliente, kes jõuavad minuni, kuna neile meeldivad minu fotod. See on kõige parem garantii teineteise mõistmisele ja heale töötulemusele.

Igal fotograafil on veidi erinev käekiri ja viis tööle läheneda. Kui minu eelmised tööd vastavad sellele, mida klient minult ootab, võin kergesti vajaliku tulemuse saavutada.

Hea klient teab täpselt, mida ta vajab ja otsib optimaalset lahendust tulemuse saavutamiseks. Projektid võivad takerduda, kui kliendile pole selge, kui palju ja milliseid fotosid ta vajab. Parimal juhul valmib mul täpselt õige kogus pilte, mis vastavad igas mõttes kliendi ootustele.

 

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Suvine rännak läbi Eesti. 6 peatus Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum

Järgmist pildistamise tsüklit alustasin Eesti kõige uhkemast raudteejaamast Haapsalus.

Pildistamise mõttes on see paik mulle väga tuttav. Haapsalus pulmi pildistades soovib noorpaar ikka kas või korraks perroonilt läbi astuda ja mõne romantilise pildi jäädvustada. Sel nädalalgi on mul ees üks pulma-aastapäeva pildistamine just Haapsalu raudteejaamas - kohas, kus pildistasime ka pulmapäeval viis aastat tagasi.

Ei teagi, kumb paik Haapsalus on romantilisem, kas kuursaali lähedane promenaad või raudteejaam.

Seekordsest pildistamisest kujunes improvisatsioon. Vaatasime koos muuseumitöötajaga ringi ja püüdsime leida võimalikult häid detaile. Hiljem liikusin iseseisvalt väliekspositsioonis ja otsisin kõige atraktiivsemat vaadet kogu muuseumialale.

Kunagi sai vaataja kõige võimsama elamuse mere äärest, rööpaseadja majakese juurest. Tänaseks paiknevad vedurid teisiti, seda head vaadet enam pole.

Kogu Tsaari Venemaa raudteede nullkilomeeter asub jätkuvalt omal kohal, sellest punktist hakati kunagi kõiki raudteekilomeetreid lugema. Täna peab selleta läbi ajama, rööpad lõpevadki umbes kilomeetrise kõndimise järel otsa. Haapsalu inimestel paistab olevat kindel tahtmine rööpad uuesti maha panna.

Riisiperest Turbani saab uus raudtee varsti maha. Käisin seda isegi vaatamas ja sõitsin kogu kunagise trassi rattaga läbi. Hetkel on seal ikka parajalt pikk tükk teed läbi tühjuse.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Raudtee- ja Sidemuuseum Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 5 peatus Sindi Muuseum

Kas sina elad asulas, mis on tekkinud tänu tööstusele? Vaevalt Sindi rahvaski sellele iga päev mõtleb. 1200 töölisega kalevivabriku alal asuvad nüüd teised ettevõtted. Tänaseks pole enam kuulsat Sindi paisugi. Õnneks jõudsin ta veel enne lammutamist üles pildistada. Kunagise tehase territoorium on külastajatele suletud. Varem olnust annab hea ülevaate Sindi Muuseum.

Sinti jõudsin plaanitust veidi varem ja sain ukse taga natuke oodata. Varsti saabusidki modellidest perekond ja muuseumi perenaine. Esiotsa jäin päris nõutuks, mida perega peale hakata. Kaalusin seda ja teist, panin lapsed maja trepile istuma. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui kaaluma hakata.

Hiljem vaatasin näituseseruumides ringi. Uskumatu, kui kitsastes oludes töölised pidid sajand tagasi hakkama saama. Kogu elamine mahtus mõne ruutmeetrisesse tuppa, kus peale pliidi ja voodi muule kraamile ruumi ei jätkunudki. Hea veel, kui eraldi tubagi leidus. Poissmehed pidid kasarmulaadsete tingimustega leppima.

Muuseum paikneb ühes seni säilinud töölismajadest. Kunagisest asulast on säilinud 7-8 majast koosnev tänavalõik ja teisi eraldiseisvaid hooneid. Kõige uhkem on neist 1937. aastal valminud raekoda.

1900 paiku asutatud tööstusettevõtted moodustasid kui väikese omaette maailma. Tehas, kirik, elumajad, poed, klubi, söökla. Kõik vajalik pidi tehase juures asuma. Puhkealadelegi pöörati suurt tähelepanu, Sindi vanalt kaardilt on see väga hästi näha. Tööstusasulatest kuula lisaks Oliver Orro saadet.

Sindiga lõppeski esimene ring. Paari päeva pärast asun uuesti teele.

 

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Sindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi Muuseum Foto: Olev MihkelmaaSindi pais Foto: Olev MihkelmaaSindi pais Foto: Olev Mihkelmaa
 

Näilisus versus tegelikkus

laupäev 18. mai 2019
Teema: Fototurg

Istun seda teksti kirjutades lennukis, olen teel Brüsselisse pildistama. Paremat päeva ei saa ollagi - tegelen oma lemmiktööga ja saan samal ajal veidi reisida.

Sel nädalal olin koolitamas Paides, järgmisel nädalal käin korraks Riias ja Valgas, lisaks tuleb ette veel muid tegemisi. Mul on palju toredaid ja usaldavaid kliente, mõnedega töötan juba aastaid.

Inimestega vesteldes kumab mõnikord läbi arvamus, et elan lõbusat ja glamuurset elu. Lihtsalt sõidan ringi ja pildistan natuke siin ja seal. See justkui polekski päris õige töö, aga saan selle eest head tasu.

Sõbrad, teil on õigus, aga selle taga on tohutu suur hulk tööd. Suures osas sellist tööd, mis väljast vaadates kätte ei paista. Võib-olla ainult siis, kui sõidate minu kontorist öösel mööda ja mõtlete, miks Olev on tule põlema jätnud.

Samamoodi paistab, et mu abikaasa istub kodus ja ei tee midagi asjalikku. Lihtsalt naudib fotograafi abikaasa mugavat elu.

Tegelikkuses on lood pigem vastupidi. Vabakutselise fotograafina püsima jäämine eeldab pidevat turundustööd, uute suundadega kursis olemist, tegevuste analüüsi, oskuste arendamist ja teenuste müüki.

Niiviisi täie pühendumisega töötades ongi võimalik vabakutselise elu nautida ja lubada endale täpselt samasugust äraelamist, kui igal teisel palgatöötajal.

 

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

 

Suvine rännak läbi Eesti. 4 peatus Eesti Turbamuuseum Tootsis

Tootsi viib pikk sirge teelõik, tehasetorn ja korsten paistavad sel teel otse ees võimsate maamärkidena. Õieti ongi see üks ja ainus suurem tee, mis seda tööstusalevit muu maailmaga ühendab. Tootsi on kui saar keset merd. Õieti polegi Eestis teist nii terviklikku tööstusasulat, kus kogu elu käis ainult ühe tootmisettevõtte ümber.

Järgmine mulle teada olev paik asub Põhja-Lätis. Seda nimeline linnake oli samuti suur turbatöötlemiskeskus, täna võib seal näha väga terviklikku stalinistlikku arhitektuuriansamblit.

Mõnda paika olen aastaid huviga vaadelnud ja mõelnud, et millal ma sinna sisse pääsen? Tootsi turbatööstuse hiigelhoone on nende seas vist esimene. Minu onu elas Tootsis ja töötas briketivabrikus mehaanikuna või oli rohkem inseneri moodi mees. Külastasime teda tihti, kuid tehasesse ta mind kaasa ei võtnud. Ootasin, mis ma ootasin, aga jõudsin ära oodata. Nüüd seisingi tehasehoone ukse taga, mis paraku jälle ei avanenud.

Peale minu liikusid hoone ümber mees ja naine samuti midagi oodates. Selgus, et nad ootavad mind ja soovivad pildile jääda. Õige pea ilmus nurga tagant majaperemees, asi hakkas jällegi laabuma.

Turbamuuseum loodi alles hiljuti, asjaga pole veel väga kaugele jõutud. Teisest küljest saab just praegu näha väga autentset korrastamata keskkonda. Osa tehase sisseseadest demonteeriti peale tootmise lõppu.

Küllalt palju seadmeid seisab õnneks omal kohal. Elektrijaama osa jätab väga uhke mulje, samuti tohutu kõrge katlaruum ning briketipresside saalid. Ainsa alles jäänud stantsi juurest sain ühe briketitüki endalegi pihku ja hoian seda enda töölaua sahtlis.

Võimas tehas tootis suurel hulgal jääksoojust. Kohalikud kütsid sellega isegi garaaže. Osa soojusest juhiti jahutustiikidesse, kus kõvemad mehed talviti ujumas käisid. Briketitootmine lõppes 2011. aastal.

Tehase territooriumil on alles kitsarööpmelise turbaraudtee vaguneid, vedureid ja teisi seadmeid. Endisesse kontorihoonesse valmib ekspositsioon, juba praegu leidub seal palju põnevaid esemeid. Lisaks briketile valmistas AS Tootsi kõikvõimalikku muud kraami, ka surilinu.

Siingi oleks veel kauaks uurimist. Sel korral siiski mitte, sõidan edasi Sinti.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Eesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev MihkelmaaEesti Turbamuuseum Tootsis Foto: Olev Mihkelmaa
 

Suvine rännak läbi Eesti. 3 peatus Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal

Kurgja paistis kui välja surnud, ei ühtegi hingelist liikumas. Taluhäärberi ukski seisis lukus. Vesiveski taga krõmpsutas maatõugu kari rohtu. Lõpuks ilmus suletud ukse tagant muuseumitöötaja, kes polnud fotodel poseerimisest huvitatud. Olukord paistis trööstitu.

Koht ise on mulle lapsest saati tuttav. Vändras isapoolseid sugulasi külastades tegime ikka tiiru Kurgjale. Uhke vesiveski ja veskitamm näeb praegu vähemalt sama hea välja nagu kõik teisedki hooned, mida viimasel ajal korrastatud. Kui soovid näha ehtsat Eesti suurtalu, tuleb just Kurgjale minna.

Härra Jakobson pidi olema väga võimekas mees, kui jõudis sellise suure koha üles ehitada. Ei tea, kuidas tal "Sakala" väljaandmise kõrvalt majapidamise jaoks aega jätkus. Või oli lugu hoopis vastupidi?

Päeva päästis teine kohalik proua, kes vabast päevast hoolimata, tuli oma lastelastele loomi näitama. Nii saingi modellidega pildid kätte.

Hiljem mässasin vesiveskis, püüdsin põnevatest masinatest, koludest, torudest ja ratastest neid kõige ilusamaid pildile püüda.

Päris viimasel hetkel ilmus jõekaldale seltskond kanuutajaid, meelitasin nad sillale poseerima. Ja ime küll, saingi planeeritud pildid kätte.

Ega muud, kui samas vaimus edasi minna ja auto nina Tootsi poole keerata.


Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev MihkelmaaCarl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Foto: Olev Mihkelmaa
 
Kuvan postitused 61 kuni 70. Kokku on postitusi 239