9. müüt: Kui kellestki ilusat pilti teha, tuleb tema asend täpselt paika sättida

Osaliselt on selle müüdi juured kauges minevikus. Vanaemade, vanaisade piltidel seisavad inimesed sirgelt või istuvad stabiilses poosis. Käed ja jalad on kenasti paika seatud. Ajastu stiil oli selline. Peamine põhjus peitub aga kasutusel olnud fotomaterjali madalas tundlikkuses ja sellest tulenevas pikas säriajas. Pildistatav lihtsalt pidi paar sekundit paigal püsima, kui tahtis teravalt pildile jääda.

Täpsemat paika sättimist saab teha kogenud modellidega, kui foto seda nõuab. Ka siis ei ole modell nagu mannekeen poeaknal, kelle käsi ja jalgu fotograaf sentimeeter haaval paika väänab. Tulemus saavutatakse pildistamisprotsessi käigus asendeid muutes ja vajadusel ka midagi paika seades.  

Tavalise portree juures on oluline loomulikkus. Kõige loomulikumad fotod tulevad siis, kui pildistatav ennast vabalt tunneb. Inimest sundimatus olekus tabada pole väga lihtne. Piisab sellest, kui kaamera tõstad ja kõik objektiivi ees olevad kodanikud võtavad mõne krampliku poosi. Kui peale seda hakkad neil iga juuksekarva või sõrmeotsa täpselt paika sättima, saavutad soovitud poosi, inimene ise on aga kaduma läinud.

Kui inimese olemuse tabamine on sulle olune, püüa pildistatav kaamera ees olemise krambist vabastada. Tema asendil pole seejuures suurt tähtsust.

Loe veel: