• 10+ aastat kogemust
  • 500+ ettevõttega koostöö
  • 2100+ pildistatud projekti
  • 200+ tehtud fotokoolitust

KUTSU MIND PILDISTAMA VÕI KOOLITAMA

HELISTA VÕI KIRJUTA

+372 5341 4678

info@olev.ee

Fotoäri ülesehitamine

esmaspäev 02. detsember 2013
Teema: Fototurg
Autor: Fotograaf Olev Mihkelmaa

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal kirjutasin olukorrast eesti fototurul nii nagu see minule on paistnud. Selle aasta kohta on mul vaid üks tähelepanek. Kui eelmistel aastatel oli turule uusi tulijaid enam Tallinnas ja Tartus, siis selle aasta jooksul on ka Pärnus fototurg elavnenud ja turule on tulnud mitmeid uusi fotograafe ja fotostuudioid. Ja vaikselt on pead tõstmas ka Haapsalu fototurg.

Sel aastal ma pikemat eesti fototuru analüüsi ei teekski. Kirjutan täna hoopis fotoäriga alustamisest toetudes enda kogemusele.

Esimene vaimustus

Protsess algab enamasti lihtsast kokkupuutest pildistamisega. Inimene teeb esimesed fotod ja satub tulemusest vaimustusse ning pildistab edasi. Pildid meeldivad ka teistele ja aja edenedes pildistaja enesekindlus kasvab. Ühel päeval, mõne nädala või aasta pärast peale esimese pildi tegemist, jõuab ta otsusele: "pildistamisega tahangi tegelema hakata".

Edasine sõltub pildistaja andekusest, investeerimisvõimest ja oskusest ennast müüa. Tean juhust, kus esimesest kokkupuutest fotograafiaga läks umbes kuu aega fotostuudio avamiseni, mis siiani edukalt tegutseb. Tavaliselt on protsess siiski pikem.

Minu kokkupuude fotograafiaga algas lapsepõlves. Päris esimese filmikaamera ostsin kutseka ajal 2000. aastal, kui sain praktika eest piisava tasu. Edasi suundusin  endisesse Sidekooli fotograafiat õppima, mille lõpetasin 2004. aastal. Oma esimese digitaalse profikaamera soetasin 2008. aastal, kui tundsin, et pildistamiseta ma edasi minna ei saa. Lubasin, et teenin investeeringu enda tööga tagasi.

Esimesed päris oma kliendid

Fotograafi esimesteks pildistatavateks on enda sõbrad ja tasust nendega enamasti ei räägita. Ühel päeval saabub esimene klient, kes pildistamisvaeva eest oma rahakotti kergendab. Vähehaaval suureneb tasustatud pildistamiste hulk. 

Oma esimesed kliendid sain Sidekooli praktikate ajal. Töö konveiermeetodil koolides õpilasi pildistades ei jätnud küll mulle sügavat muljet, kuid praktikakogemus Tallinna Linnateatris on siiani hästi meeles.

Ettevõtluse registreerimine

Alguses küsib algaja fotograaf enda töö eest üsna tagasihoidliku tasu, kuna põhisissetuleku annab talle mõni teine tegevus. Aja edenedes läheneb esimene murdepunkt. Tehnikat on vaja juurde soetada, koduleht tahab üles ehitamist, lisandub veel palju teisi kuluartikleid. Nende küsimuste haldamiseks tuleb leida raha.

Valik seisab selles, kas võtta kulutusteks raha omast taskust või tõsta tööde hinda ja puuduv raha pildistamisega teenida. Kindlasti on viimane neist parem lahendus, sest äri alustamise kulud pole väiksed ja toimiva ärimudeli loomine peaks kohe eesmärgiks olema. See loob paremad eeldused tulevikus oma tööst ära elamiseks. Võib-olla on just see hetk parim oma OÜ asutamiseks või FIE registreerimiseks.

Enne digikaamera soetamist registreerisin end 2008. aastal FIE-ks, kuna antud lahendus tundus põhitöö kõrval mõistlik. Kandsin kaamera põhivarana FIE kuludesse ja sain võimaluse enda töö eest arveid kirjutada. Saadud töötasu investeerisin kodulehe loomisse ja kandsin hoolt teiste kaasnevate kuluartiklite eest.

2010. aastal saabus minu jaoks murdepunkt, kus pildistamiste arv kasvas sedavõrd, et pidin valima, kas jätkan põhitööl ja loobun paljudest pildistamistöödest või jätkan ainult pildistamisega. Valisin viimase, lõpetasin FIE ja asutasin OÜ.

Ettevõtte käivitusfaas

Nüüd, kus pildistaja on otsustanud enda tegevust tõsiselt arendada, järgneb orav rattas jooksmise aeg. Alguses toob ettevõtte haldamine endaga kaasa palju tööd. Samas pole hetkel pildistamistööde hulk veel nii suur, et selle lisatööga tegeleda ei jõuaks.

Suurema käibe saamiseks tuleb tublisti müügitööd teha, arendada kodulehte, teha kampaaniaid ja suurendada suhtevõrgustikku. Kasvab klientide hulk, keda peab suure tähelepanuga teenindama. Mida rohkem tööd teha, seda paremini asjad edenevad, kuid korraliku palga maksmiseks ei kipu siiski vahendeid olema.

Mina alustasin fotoäriga tasa ja targu, kiirustamata. Selleks ajaks, kui alustasin OÜ-ga, oli mul olemas juba koduleht ja väike kliendibaas. Peamine põhiküsimus oli, kuidas kasvatada käivet. Et saada häid ideid, käisin päris paljudel alustava ettevõtte, müügi ja turunduse koolitustel. Minu peamiseks suunaks sai internetiturundus - alustasin blogimist, tegin facebooki fännilehe ja uuendasin kodulehe kujundust.

Ettevõtte käive

Finantsiliselt saabub mitu tõehetke. Kui mitu fotosessiooni peab fotograaf maha müüma, et saavutada piisav käive ettevõtte kasumiga tegevuses hoidmiseks? Arvestada tuleb ettevõtte püsikuludega, erakorraliste kuludega, palgafondiga, kasumiga.

Minu kogemus ütleb, et palgafond moodustab 30% mikroettevõtte eelarvest. Soovides maksta ühele töötajale keskmist palka (2012 aasta IV kvartali keskmine brutopalk oli 916€, millest töötaja saab enda kontole igakuiselt 724,93€, kuid ettevõtte kogukulu on 1227,44€), tuleb ettevõttel teenida ca 4000€ kuus.

Kui fotograaf müüb ühe fotosessiooni hinnaga 100€, siis ta peab 4000€ saamiseks müüma 40 fotosessiooni kuus. Sama kuukäibe võib saavutada muidugi ka teisi müügiartikleid müües. Parema tulemuse annab erinevate teenuseliikide ja toodete samaaegne pakkumine. Nii saab riske hajutada ja näiteks stuudiopildistamiste madalhooajal ettevõtetele pildistada.

Kas minna edasi?

Ettevõtte käivitamine tähendab 24/7 tegutsemist ja võtab endale kogu energia. Algaja fototurule siseneja tööd võivad olla ükskõik kui head, ta võib teha igasuguseid turundusnippe, kuid millegipärast ei hakka äri kohe lepase reega edasi minema.

Ühel hetkel on ettevõttega alustanu nii väsinud, et tekib küsimus, kas üldse edasi minna. Loodetud vabadus oma aja planeerimisel on saanud reaalsuseks, aga tähendab tegelikult kogu aja panustamist ettevõtlusse. Lihtsam oleks tagasi minna palgatööle, kus iga kuu laekub kindel sissetulek pangakontole ja tööpäev lõpeb kohe peale kontoriukse selja taga sulgumist.

Kõike tuleb ise hallata - vastata jooksvatele päringutele, minna kliendikohtumistele, müüa, pildistada, järeltöödelda, arveldada, hallata raamatupidamist, turundada (uuendada kodulehte, blogida, hallata facebooki fännilehte, saata uudiskirju), käia koolitustel ja sada muud pisiasja. Tuleb välja, et pildistamine moodustab kogu igapäevasest tegevusest vaid killukese.

Turu-uuringut tehes selgub, et fototurg on küllastunud. Facebookis on sadu tegutsevate fotograafide, fotostuudiote ja hobifotograafide fännilehti. Ka saab selgeks, et mõned fotograafid on ausamad kui teised. Ausat mängu mängija ei pane taskusse 100, 200, 800€ tehtud töö eest vaid märgib kõik tehingud raamatupidamises ja teenitud sajalisest jääb pärast käibemaksu mahaarvamist ning püsikulude tasumist väga tühine summa järele.

Kuidas asjad paika loksuvad

Järjekindlalt oma asja ajades, tulevad ka tulemused. Selleks tuleb julgelt katsetada ja ebaõnnest mitte heituda. Nii on võimalik edasi minna välistades need asjad, mis tulemust ei too.

Väga täpselt tuleb endale selgeks teha enda ettevõtte ärimudel. Näiteks vabakutselise fotograafi ärimudel erineb väga palju fotostuudio ärimudelist. Üsna keeruline on algaja ettevõtja jaoks turu segmenteerimine, kellele oma toodet või teenust soovitakse pakkuda. Alguses võib olla tunne, et kõik võivad olla minu ettevõtte kliendid. Tegelikult see nii ei ole.

Suur eelis on fotograafidel, kes suudavad enda käibe täis müüa ühe teenuseliigiga, nt pulmafotograafiaga. Kuid päris alguses ühest teenuseliigist täit aastakäivet pole võimalik saada. Pulmahooaeg on tipus ikkagi suvel, muul ajal väga palju pulmi ei tehta. Kuidas teha müüki madalhooajal (st ülejäänud üheksal kuul)? Olla ainult pulmafotograaf on võimalik põhitöö kõrvalt nii nagu mõned teenivad suvel pulmaisana lisa. Katsetada tuleb erinevate teenuseliikidega - mis müüb ja mis ei müü.

Avatud silmavaade annab ettevõtjale suure eelise. Katsetada tasub ka neid fotograafiaharusid, mis alguses köitvad ei tundu. Erakliendiga töötamine võib olla kõige lihtsam, kuid seal valitseb kõige tihedam konkurents. Äriklientuuriga tegelevaid fotograafe on palju vähem, kuna seal käib arveldamine ülekannetega ja dokumenteeritult. Töö kvaliteedinõuded on äriklientidel kõrgemad, samuti eeldab firmadega töötamine väga täpset, kiiret ja konkreetset infovahetust.

Väga oluline on enda hinnakirja väljatöötamine. Selleks tuleb teha turu-uuringut teiste fotograafide hinnatasemete kohta ja leida enda jaoks siis õiged numbrid. Kõige odavamaid hindu pole mõtet määrata, sest alati leidub veel odavamaid teenusepakkujaid. Kui töötad ühe hinnakirja järgi, siis on see sobilik teatud kliendisegmendile. Kui tõstad hinda, siis ole valmis loobuma osast kliendibaasist, kuid samas on võimalus juurde võita maksujõulisem klient.

Hinna tõus peab käima käsikäes tööde kvaliteedi tõusuga. Paremate piltide tegemiseks on vaja rohkem aega, paremat tehnikat ja suuremaid kogemusi.
Seega tõusevad koos hinnaga ka pildi tegemise kulud.

Mina saan aru, et hinnaga pole mõtet turul konkureerida, soodustusi pakkudes ja hinna tampimisega kaasa minnes kaugele ei jõua. Suurim fotograafi trump on tema tööde ja klientide portfoolio. Kui ettevõtja teab oma positsiooni turul ning oskab hindu sellest lähtuvalt reguleerida, on lihtsam edukat müüki teha ja tööde hulka optimaalsena hoida.

Käivitusfaasi lõpp

Ettevõtte käivitusfaasiks kulub 2-5 aastat. Käivitusfaasi võib lõppenuks lugeda, kui käive on stabiilne, olemas on (püsi)kliendibaas ja töögraafikus on töid mitme kuu jagu ees.

Minu fotoäri käivitusfaas kujunes 4. aasta pikkuseks (2008-2012). Alustasin aeglaselt ja kiirustamata. Üheks põhjuseks oli samaaegne pereloomine, meie perre sündis viie aasta jooksul kolm poega, kes vajavad jätkuvalt väga suurt tähelepanu. Hetkel tegelen ettevõtte efektiivsuse suurendamisega. Tegevuste optimeerimise abil on võimalik palju aega kokku hoida ja samas käivet suurendada.

Nagu olin lubanud, teenisin digikaamerasse tehtud investeeringu kenasti tagasi. Täna teen ma broneeringuid oma töökalendrisse juba aasta jagu ette, üsna täpselt tean ma oma suuremaid töid ja tegemisi kvartali jagu ette, kuid sageli tuleb töögraafikusse sisse pildistamisi ka järgmiseks päevaks. Tööde kõrgperiood on suvel ja detsembris. Madalhooajaks võib lugeda septembri ja veebruari.

Lõpetuseks

Fotograafia on loovtegevus. Loomeinimese jaoks on kõige tähtsam tema looming ja võimalus luua. Ettevõtlusega kaasnevad ka igasugused muud väljakutsed, mis pole loomeinimesele kõige südamelähedasemad, nt raamatupidamine ja müük. Tegelikult annab just kunstikaugete valdkondade hea toimimine võimaluse loomingule keskenduda.

Oma loometegevusest elatumise köögipool erineb tublisti sellest, mida alustav fotograaf ette aimata oskab. Midagi ületamatut selles siiski pole. Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.

Loe veel: