Ida-Virumaa fotoretk

reede 15. juuli 2011
Teema: Fotopank
Autor: Fotograaf Olev Mihkelmaa

Fund Ehituse palvel veetsin sel nädalal kaks päeva Jõhvis ja Sillamäel Fundi valminud objektidest referentspilte pildistades. Arhitektuurifotode pildistamine sõltub ilmast ja kellaajast. Et fotod õnnestuksid, tuleb selleks rohkem aega planeerida. Pildistamistest vabal ajal oli vahva ümbruskonnaga tutvuda ja põnevaid paiku fotopanka jäädvustada.

Reisi alustasin esmaspäeva õhtul ja jõudsin paari sõidutunni järel Purtse lossini, mis õhtuses valguses mõnules. Käisin ka Purtse hiiemäel, kuid otsustasin siiski edasi sõita ja paremat ööbimiskohta otsida. Peale väikest ekslemist leidsin Saka lähedal mõnusa paiga telkimiseks ühe vana paekarjääri kaldal. Häid ööbimiskohti leidub ka Ontika paekalda veerel, kuid minu koera ohutus oli tähtsam, kui hea vaade.

Öö möödus kenasti, mina magasin telgis, koer auto tagaistmel. Oleksin ta telkigi võtnud aga ujumisest märg ja sopane koer pole suurem asi telgikaaslane. Hommikul enne kuute hakkas kostma kõuemürinat ja üle Kohtla-Järve tuhamägede lähenesid prisked äikesepilved.

Vihm jõudiski kohale ja alustas sadamist, mis kestis lõunani. Sajuga koos jõudsin Jõhvi ja pildistasin uue Jõhvi kohtumaja sisevaateid. Välispildid jäid paremat ilma ootama.

Et kehakinnitust leida, sõitsin bussiterminali juurde. Parkisin auto väikesesse järve, mis parkimisplatsil laiutas ja tundsin rõõmu matkasaabastest, mille sääred just parajalt pikad olid, et kuiva jalaga kaldale sain. Linlastel oli uute järvedega omajagu muret. Kõige kehvemas seisus olid bussijuhid, kes järves seisvaid busse ahastusega vaatasid. Õnneks sadu vähenes ja järv hakkas kanalisatisooni kaudu linnast lahkuma.

Tühjale kõhule pakkus rõõmu turu väravas asuv mõnusa olemisega valgevene köök, kus üsna suupärast guljašši pakuti. Hiljem nimetas üks kohalik taksojuht seda paika sööklaks aga tühja temaga. Kõhu sain täis. Käisin ka turul, kuid selle märg ja veidi räpane olek mind ostma ei kutsunud.

Ilm paranes ja asusin uuesti pildistama. Jõhvi kohtumajaga valmis saanud, astusin üle tee Kersti Võlu koolituskeskusesse ja talletasin ka selle futuristliku hoone mälukaardile. Selleks päevaks sai töö tehtud.

Kuna kell asus alles lõunas, astusin läbi Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumist ja kolasin selle territooriumil ringi. Maa all olin juba varem käinud ja ei hakanud sinna uuesti ronima, kuigi üks osa minust oleks seda väga tahtnud. Pildistamiseks sobib siiski paremini, kui pole vaja teiste külastajatega sammu pidada.

Järgmiseks võtsin ette jalutuskäigu Ontika paekalda all. Saka asula lähistel pääseb üsna mõistlikku teed pidi rannale. Autoga ma viimast lõiku läbida ei soovita, kuigi leidus ka selliseid uljaspäid, kes selle tee tavaliste autodega ette olid võtnud. 

Klindialune mets ja rannariba on vahvad, kohati jääb mulje nagu polekski tegemist koduse idaregiooniga vaid mõne troopilise saare kaljuse rannikuga. Kallast pidi võib matkata Toilani või veel kaugemale. Kindlasti saaks sellest väärt fotomatk. Liikumist segavad vaid kallasrajale langenud puud, millest üleronimine on tülikas. Seetõttu jäi ka minu matk plaanitust veidi lühemaks.

Liikusime koos koeraga paar kilomeetrit mööda kitsast rannariba, kuhu suured lained randusid. Vahel õnnestus laineid üle kavaldada ja mõnest märjast kohast kuiva jalaga läbi lipsata. Jõudsime varingu kohani, kus suur tükk pangaserva oli lahti murdunud. Sellest paigast ootab suurem panoraampilt kõvakettal kokku monteerimist. Kuna ööbimisvarustus oli autosse jäänud, keerasime seal otsa ümber ja tulime tagasi.

Alustasin sõitu ida poole, et Sillamäe lähedal mõni hea ööbimiskoht leida. Panga servapidi Toilasse kulgev tee pakub mõnusaid vaateid ja ka natuke närvikõdi. Panga serv algab paiguti otse tee äärast, asfaldi servalt.

Toilas heitsin pilgu kaardile ja pidasin mõistlikuks Sinimägedes telkida. Kohale jõudsin peale loojangut ja leidsin eest tõelise õigeusukalmistu. Ööbida otsustasin siiski veidi eemal. Põrguaugumäe jalamil on mõnus puhkekoht, kus saab lõket teha ja telkida. Panin seal oma väikese telgi püsti, keetsin suppi ja keerasin magama. Koer tegi ennast tiigis mudaseks ja pidi jälle autos magama. Auto tagaistmele see muidugi hästi ei mõjunud, kuigi iste oli kattega kaetud.

Magasin ennast kenasti välja, keetsin Tai kastmega kiirnuudleid ja läksin Sillamäe kutsekooli pildistama. Töö sai tehtud ja järgmise pildistamiseni oli 6 tundi aega, kuni päike ennast õigeks keerab. Läksin Sillamäed avastama ja vaimustusin jällegi sealsest puhtast stalinistlikust arhitektuurist. Teist nii kena linnasüdant on Eestist raske leida. Kui see kõik veel korras oleks...

Suundusin edasi Toilase ja veetsin pärastlõuna Oru pargis jalutades. Sealgi on palju pildistamisväärset. Pühajõgi, Hõbeallikas, park, tiigid ja palju muud. Sügisel on seal kirjeldamatult ilus sügisvärvide karneval.

Viimasena pildistasin Jõhvi uut lasteaeda, millel väidetavalt ühtegi nurka pole, kuigi tegelikult ikkagi on :) Vastu õhtut seadsin suuna tagasi Tallinna poole, tegin väikse peatuse tuuleveskite juures viljapõllul ja saigi tore reis otsa.

Kindlasti tuleb mõni osa sellest fotoretkest põhjalikumalt kordamisele, võibolla juba sel sügisel. Kas tahad kaasa tulla?

Ida-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev MihkelmaaIda-Virumaa Foto: Olev Mihkelmaa