
Ühel hommikul jõudsin Tallinna sadamas hulpiva katamaraani pardale, kus pulmakülalised noorpaari ootasid. Kui peategelased pardale jõudsid, sõitsime pulmaseltskonnaga suurte reisilaevade vahelt merele.
Ilm oli kena ja soe, päike kumas läbi pilvede ja andis mahedat valgust. Ainuke häda oli tuulega, või siis tema puudumisega. Natuke ta siiski puhus laevukest, mis liikus vaikselt edasi. Vedelesime laevatekil ja kulgesime Tallinna lahest välja suuremale veele. Tuul otsustas mujale puhuma minna ja edasi liikusime mootorite jõul.
Väikesest sadamast võtsime peale preestri, kes keset merd ilusa laulatuse korraldas. Peale õnnitlusi ja ühispilti seadsime suuna Prangli saarele ja külastasime sealset muuseumi ning kabelit. Puust kabel seisis peaaegu mererannal ja nägi väga vahva välja.
Uuesti merele jõudes kulgesime pikalt mootorite jõul ja lasime õhtupäikesel nahka praadida. Ühel hetkel loojus päike merre ja suveöö hiilis üle väikeste laineharjade. Tallinna lahe alguses oli jälle natuke tuult, mille abil edasi liikusime. Lõpuks hakkas ka sadamakai paistma. Enne keskööd olime taas kuival maal.
Pere on varem minu juures stuudios pildistamas käinud, lisasin ka need pildid blogisse. Fotograafina on mulle oluline järjepidevus. Alati on suur rõõm samu inimesi uuesti pildistada ja nende lugu piltidele talletada.
Aitäh Madli ja Rivo ilusa merepulma eest!
