Miks ma ei soovita algajale fotograafile manuaalprogrammiga pildistamist

Fotokoolitustel õpetatakse sageli, et manuaalprogramm on pildistamiseks kõige õigem lahendus. Fotograafide seas on üsna levinud sama arvamus. Kasutan ka ise manuaalprogrammi, aga ainult siis, kui mul teda vaja on.

Ma ei oska täpselt öelda, mis on sellise lähenemise põhjuseks, aga algajale fotograafile pole see kindlasti parim valik. Vastsele peegelkaamera omanikule on ava ja säriaja maailm enamasti täiesti uus asi. Kui ta läheb fotokoolitusele ja saab sealt teada, et kaamera automaatika tuleb välja lülitada ning ainult enda tarkusele tuginedes kõiki parameetreid käsitsi seadistada, võrdub see tundmatus kohas vetteviskamisega.

Kindlasti räägivad manuaalprogrammi soovitajad ka seda, mida ava, säriaeg ja ISO endast kujutavad. Paraku on seda infot ühe koolituse jooksul mõistmiseks natuke palju. Tihti jääb meelde ainult see, et manuaalprogrammiga pildistamine on kõige õigem. Kuna algaja fotograaf teab, et viimane on kõige õigem, siis võib ta aastaid pildistada mõistmata ekraanil olevate arvude olemust. On suur vahe, kas muuta säriaega katseeksitusmeetodil või teadlikult. Katsetades võtab ühe normaalse heledusega pildi saamine oluliselt rohkem aega, kui mõne sobiva programmi abi kasutades.

Alustuseks on hea kasutada täisautomaatset programmi ja liikuda sellest samm sammult edasi poolautomaatsete programmideni (avaeelistus, särieelistus jms). Kui need on ennast ammendanud või pole nende abil võimalik soovitud pilti teha, on õige hetk manuaalprogramm (tähis M) sisse lülitada. Niisamuti nagu on õige hetk peegelkaamera ostmiseks siis, kui kompaktkaamera võimalused on ennast ammendanud.

Enda koolitustel õpetan esmalt avaeelistusprogrammiga (tähis A või Av) pildistamist, sest läbi selle on vajaduste põhist seadistamist kõige parem seletada. Tutvustan ka teisi programme ja räägin, millisel juhul on manuaalprogramm vajalik. Kõige tähtsamaks pean oludest ja soovitud pildist tulenevat mõtlemist.

Näiteks tahan pildistada linnatänavat, millel on inimesed näha, aga natuke uduselt. Kell on 12 päeval ja ilm on sombune. Kuna mul on selleks vaja kindlat säriaega, valin pildistamiseks särieelistusprogrammi (Tv või S olenevalt kaamerast). Sobiv säriaeg väikese liikumisefekti saamiseks on 1/30 sekundit (sobiva aja saab valida erinevaid säriaegu katsetades). Kuna soovin müravaba pilti, valin tundlikkuseks ISO 100. Kaamera valib ise sobiva ava. 

Niiviisi lähenedes on kindel, et pilt tuleb esimesel katsel normaalse heledusega. Kui kaamera valitud ava mulle ei meeldi, seadistan edasi, kuni leian sobiva ava, säri ja ISO kombinatsiooni. Manuaalprogrammiga pildistamist alustades kulub aga tubli annus energiat ja aega, et üldse midagi välja tuleks.

Alustavale pildistajale peaks kaameraga mässamine kõigepealt lõbu pakkuma, küll kõik tehnilised peenusesed saavad aja jooksul selgeks.