Mis on säriaeg

Pildistamiseks on vaja valgust, valguse hulk sõltub pildistamiskohast ja kellaajast. Kaamera vajab keskmise heledusega pildi tegemiseks alati sama valgushulka, kui sensori tundlikust (ISO) mitte muuta. Kaamerasse jõudva valguse hulka saab muuta objektiivi ava reguleerides (tähis F). Ainult avast siiski ei piisa, pildistamise kiirust tuleb samuti seadistada.

Põhiline moodus õige valgushulga saamiseks on pildistamise kiiruse ehk säriaja muutmine. Kui valgust on vähe, tuleb kauem pildistada ja vastupidi. Säriaja tekitamiseks on kaameral katik, mida saab vastavalt vajadusele seada näiteks kümnele sekundile või 1/1000 sekundile.

10. sekundi jooksul jõuab oluliselt rohkem toimuda, kui 1/1000 sekundiga. Seepärast kaasneb pikemate säriaegadega liikumise efekt ja kehvemates valgusoludes tehtud pildid tulevad tihti udused. Kui kaamera statiivile panna, saab pika säriaja abil põnevaid liikumisega pilte teha. Kas vesi voolab sujuvalt või on fotol tardunud, jääb sinu otsustada.

Statiivilt pildistades pole säriaja pikkus piiratud. Käest pildistades ei tohiks kasutada aeglasemat säriaega kui 1/60 sekundit. Ise püüan 1/125 sekundist mitte allapoole langeda, sellega väldin inimeste liikumisest tulenevat udusust. Spordifotode pildistamiseks sobivad säriajad algavad 1/500 sekundist ja võivad küündida 1/8000 sekundini.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

Säriaeg Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 1/250 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 2 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 1/15 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 30 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 1/125 sekundit Foto: Olev Mihkelmaa