Mis on teravussügavus

Ava on objektiivi kõige tähtsam osa. Selle abil reguleeritakse kaamerasse jõudvat valgushulka. Lisaks sellele sõltub avast ka teravussügavus.

Kui objektiiv teravustada mingisse punkti, jääb sellest ette ja taha terav ala, mida nimetatakse teravussügavuseks. Mida väiksem on avaarv, seda suurem on ava. Mida suurem on ava, seda väiksem on teravussügavus.

Lisaks sellele sõltub teravussügavus sellest, kui kaugel sa pildistatavast objektist oled. 1 meetri kaugusele teravustades on teravussügavus väga väike. 10 meetri kaugusel on normaalobjektiiviga pildistades kogu pilt terav.

Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus. Lainurkobjektiivil on teravussügavus suurem, kui teleobjektiivil.

Maastiku pildistamisel on hea teada, et teravussügavus jaguneb 1/3 teravustamispunktist ette ja 2/3 taha (vaata joonist). Maastikul teravustab autofookus tavaliselt horisondile ja sinu lähedal olev maapind jääb udune. Terve pildi saad teravaks, kui autofookuse lülitad välja ja teravustad käsitsi mõnele lähemal asuvale objektile.

Peegelkaameratel on tavaliselt objektiivi lähedal nupp, millele vajutades näed reaalset teravussügavust. Tavaolekus on objektiivi ava täiesti lahti, et kaamerast läbi vaadates pilt võimalikult hele oleks, aga õiget teravussügavust siis ei näe. Kui nupule vajutades läheb pildiotsija pilt tumedamaks, oled õige nupu leidnud.

Allolevatel piltidel on näha, kuidas teravussügavus muutub avast sõltuvalt, esimesel fotol on ava 2,8 ja viimasel 22.