Põhja-Norra ja Lapimaa fotoreis

Kuna suvine töögraafik on mul väga tihe, otsustasin jaanipäeva aegu natukeseks aja maha võtta ja akusid laadida. Võtsin suuna maailma lõppu, Nordkappi. Soovisin reisi tulemusena aru saada, kas oleks mõtet mingi osa oma energiast just põhjaalade pildistamisele pühendada.

Põhja-Norra loodus jättis mulle sügava mulje ja pakkus palju pildistamisvõimalusi. Fotograafia kõige olulisem reegel - võta aega - sai minu jaoks täiesti uue tähenduse. Põhja-Norra ilmastik pole kaugeltki sama stabiilne, kui meil. Igal ajahetkel võib kõik täielikult muutuda.

Sain aru, et peaaegu igale kaadrile tuleks vähemalt paar päeva planeerida oodates õiget ilma ja kellaaega. Postkaartidelt nähtud imelise päikesekaare pildistamiseks peab olema vähemalt 12 tundi stabiilset pilvitut ilma. Võib-olla tuleb sellist hetke mitu aastat oodata. Unistasin keskööpäikese teekonna pildistamisest, kuid sel korral jäid kõik ööd üsna pilviseks. Öist päikest sain jälgida hoopis Lapimaa taevas.

Nordkappi jõudes ootas ees imeline vaade koleda katkise võrkaia taga. :) Peagi muutus ilm sombuseks ja vaade kadus. Maailma lõpus seisis tõepoolest kohvik (nagu Vennaskond laulab), kus võisid ennast premeerida hõrgutiste ja vahuveiniga. :)

Polaarpäev andis võimaluse hiljem kämpingust tagasi uut kaadrit püüdma minna, kui ilm selgines. Suundusingi "öösel" maailma lõppu viivale matkarajale. Hetkeks piiluva päikese sain pildile, kuid siis hakkas vähehaaval sadama. Soe vihm muutus aina tugevamaks ja libedatel kividel turnimist polnud mõtet kauem katsetada. Pöörasin tagasi ja avastasin huvitava nähtuse - äsja vihma käes olnud külg kuivas tugeva tuule käes üsna kiiresti ära. Nii juhtus iga käänaku järel. Lõpuks pidin paduvihmale siiski alla vanduma ja autosse jõudsin läbimärjana.

Hammerfesti nimeline mõnus väikelinn kujunes minu järgmiseks peatuseks. Peale maagaasi terminali tulelontide ja klassikaliselt kaunite vaadete hakkas palju tõmmunahalisi linlasi silma. Polnud just lihtne mõista, millist mõnu nad võiks tunda seal maailma põhjapoolsemas linnas elamisest. Kas raha on tõesti nii suur motivaator?

Tagasiteel peatusin pikemalt Lapimaal, kuid kurjad lapi sääsed kiusasid mind tublisti. Rahu leidmiseks pidin paadiga järvele sõitma. Seal puhuv tuuleke ajas tüütud putukad eemale. Magamiseks ettenähtud aja veetsin hoopis järvel ahvenaid püüdes ja päikese teekonda imetledes. Vaadata oli ilus, kuid pildistada polnud suurt midagi. Pildistades saab vaid mingi fragmendi fotole jäädvustada, kuid vahel jääb sellest väheseks.

Põhja-Norrasse ja Lapimaale tasub sõita küll pildistama, kuid aega tuleks planeerida nii, et jääks võimalus pikemateks peatusteks, paigal olemiseks ja süvenemiseks. Sel korral käisin tutvumas, eks tulevikus paistab, millal tõsiselt pildistama jõuan.

Põhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Honningsvåg Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Hammerfest Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Alta Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaSoome, Oulu Foto: Olev MihkelmaaSoome, Oulu Foto: Olev MihkelmaaSoome, Turku Foto: Olev Mihkelmaa