Sügisene õppereis Itaaliasse

Suvi kulub mul enamasti suure sebimise peale. September jätkub samas vaimus. Oktoober on see-eest juba rahulikum ja saan ette võtta traditsiooniks saanud õppereisi. Samahästi võib seda ka pildipanga täiendamise reisiks nimetada.

Varem olen käinud korduvalt Rootsis, Soomes ja Norras. Viimasel ajal kisub mind rohkem Kesk-Euroopa poole. Võtan nädala vabaks ja lihtsalt lähen maid avastama ja pildistama. Paistab nagu oleks lõbureis, aga tegelikult pole see nii. Kuna minu ambitsioonid ei piirdu Eestiga, pean end kohalike oludega kurssi viima. Samal ajal kogun pildipanga ja portfoolio jaoks materjali.

Kui vähegi võimalik, reisin enda autoga. Ühest küljest väga tülikas valik, sest vähemalt esimese hooga tuleb hea hulk maad lihtsalt läbi kulgeda. Teisalt saan nautida täielikku valikuvabadust sihtkoha ja kulgemise tempo osas.

Reisi planeerin jooksu pealt ilmakaardi järgi. Sihtkohta võin igal hetkel muuta, halva ilma korral peangi seda tegema. Teele asudes tean vaid seda, millal pean tagasi olema. Lendamine tähendaks vähemalt osalist ettemääratust, isegi rendiauto kasutamise korral.

Eelmisel sügisel sattusin uuesti Põhja-Itaaliasse, sest Veneetsia ei andnud mulle rahu. Otse sinna sõita olnuks liialt igav, seepärast tegin tiiru läbi Põhja-Poola ja peatusin Copernicu sünnilinnas Torunis.

Tegin väikese põike Berliini. Kihutasin läbi öise Saksamaa ja Šveitsi Liechtensteini. Alles mägedes võtsin aja veidike maha ja turnisin mäenõlvadel. Vaatasin ringi alpikülades, tiirutasin serpentiinidel ja ületasin lõpuks üsna üksildase mäekuru Itaalia piiril.

Õhtuks jõudsin Veneetsiasse ja võtsin hotellis koha sisse. Hotelliga vedas mul tõsiselt. Saabusin Hotel Marconi üsna hilisel tunnil, suur fotokott õlal ja statiiv näpu otsas. Küllap vastuvõtus aimati minu huvisid ja anti üks kahest suurepärase vaatega toast, mille rõdule sain statiivi üles seada.

Toa aknast avanes miljonivaade suurele kanalile ja Rialto sillale. Päikesetõusuks muutus miljonivaade kahe miljoni vaateks, tõusev päike valas kanali äärsed villad punaka valgusega üle.

Juba ainult selle kümne minuti imelise valguse eest tasus kogu reis ennast kuhjaga ära.

Päeva veetsin linnas ringi kolades. San Marco väljak, mis õhtul oli olnud vaikne ja inimtühi, kubises jälle turistidest. Õnneks pühkis tõusuvesi suuremalt osalt väljakult turistid minema. Mis nii viga pildistada.

Õhtupoolikul tegin pikema sõidu Buranole, mis paistab silma oma värviliste majade poolest. Kui mõni majaomanik soovib enda kodu fassaadi värvida, peab ta tooni linnavalitsuses kooskõlastama. Valida saab vaid mõne tooni vahel, mis sobivad naabermajadega kõige paremini.

Huvilisi jagus sinnagi. Veneetsias endas tundub turistide hulk sügisel üsna talutav. Suvel on neid kindlasti kordades rohkem. Buranole viiv veebuss täitus sadamas pilgeni. Kohalikke võis sõitjatest olla umbes 1/5. Paratamatult tekkis küsimus, kuidas linn sellist turistide hulka taluda suudab. Ühest servast kindlasti suudab, teisest jällegi mitte väga hästi. 

Saarel viibides jäin isegi mõtlikuks, kui nägin kahte aasia turisti kohalike pesunööride taustal üksteisest ohjeldamatult pilte klõpsimas. Samas kõrval seisis suitsetades kohalik vanadaam ja heitis pildistajatele poole ükskõikseid, kuid samas põlglikke pilke. Kusagil kolmandal korrusel tõmmati aken demonstratiivse pauguga kinni. See pidi olema mõeldud mulle, kes ma oma statiivi kõrval seistes asiaatide lahkumist ootasin.

Samas käib elu ikka omasoodu ja Itaalia poisikesed mängivad siingi igal võimalusel jalgpalli. Astu aga paar sammu turistide sipelgaradadest kõrvale ja näedki igapäevast elu.

Õhtud on soojad ja päevad päikeselised.

Ööd on aga võluvad ja värviküllased.

Õhtuhämaruses viis rong mind jälle mandrile, kuhu auto olin jätnud. Keskööks ületasin alpides Austria piiri.

Täiskuu valgustas mägesid ja sundis vaadet pikemalt imetlema. Ühel avaramal serpentiinikäärul seadsin kaameragi üles. Paistab, et olen siiski harjunud rohkem päeval pildistama, seepärast tuli piltki päris päevane välja.

Järgmisel hommikul üritasin Großglockneri kuruületust, paraku polnud see suverehvidega lubatud. Kulgesin läbi Tiroli mägiteedel ja nautisin mäetippudesse takerdunud pilvi.

Siinkohal tervitused minu õpetajale Rain Tirulile, kes on Tiroliga alati hingesugulust tundnud.

Väikese põikena astusin läbi Saltzpurgist, et heita pilk „Heliseva Muusika“ võttepaikadele. See oligi viimane päris sihtpunkt, millest kodutee algas.

Üks unistus jäi paraku selgi korral täitmata. See on üsna pisike ja veidi tobegi - tahan oma käega puu otsast apelsine korjata. Hoidsin juba eelmise reisi ajal külavaheteedel silmad lahti. Mõnda puud isegi nägin ilusate kollaste viljade all lookas. Kahjuks kasvasid nad aia taga või küünitasid oma oksi üle väravate kõnniteedele. No ei olnud mul julgust päise päeva ajal apelsiniraksu minna. Sel reisin kordus sama lugu.

Väikeseks lohutuseks leidsin mõne pargipuu alt kreeka pähkleid ja paar hurmaad sattusid ka pihku. Itaaliast lahkumise hetkeks oli juba üsna meeleheitel ja peaaegu kõigeks valmis. Läbi öiste külakeste Austria poole liikudes hoidsin silmad hoolega lahti. Märkasingi paari puud punaste viljadega. Paraku osutusid needki hurmaadeks. Alpid aina lähenesid ja kõrgus merepinnast kasvas iga kilomeetriga, paraku vähenesid minu võimalused vähemalt sama kiiresti.

Siis nägin ühes hoovis pisikest apelsinipuud, mõned kenad viljad okstel rippumas. Otsustasin riskida ja end üle aia küünitades vähemalt ükski neist kätte saada. Tegin väikese tiiru ja peatasin auto teisel pool tänavat. Paotasin autoukse ja valmistusin sööstuks. Jõudsin teha mõned arglikud sammud, kui hoovis pistis terve kari väikeseid koeranähvitsaid raevukalt lõugama. Putkasin autosse ja põgenesin häbiga. Vat sulle armastust kolme apelsini vastu.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kui soovid mind pildistama kutsuda, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

Fotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev MihkelmaaFotoreis Itaaliasse Foto: Olev Mihkelmaa