• 10+ aastat kogemust
  • 500+ ettevõttega koostöö
  • 2100+ pildistatud projekti
  • 200+ tehtud fotokoolitust

KUTSU MIND PILDISTAMA VÕI KOOLITAMA

HELISTA VÕI KIRJUTA

+372 5341 4678

info@olev.ee

Uisutamine Väinamerel

esmaspäev 06. veebruar 2012
Teema: Fotopank
Autor: Fotograaf Olev Mihkelmaa

Kolmapäeva õhtul sõitsin koos poistega maale, et nad vanavanematele rõõmu teeksid. Ise plaanisin natuke puhata ja tööasjadega tegeleda. Poolele teel helistas Allan, hakkas Väinamere ilusast jääst ja uisutamisest rääkima, tarvis proovima minna. Ainuke häda, et uiske pole ja uisutada ka ei oska.

Mulle tulid kohe matkauisud meelde. Helistasin Berdile, kes on  360 kraadi matkajuht. Bert ütles, et tal on uiske küll ja võib laenutada, aga Matsalu kanti jõuab alles pühapäeval. Kuna mõtlesime enda uisutamise laupäeval ette võtta, ei tahtnud see hästi klappida. Kust siis uisud saada?

Sellepärast ma linna sõita ka ei tahtnud, kuigi Pärnu Matkaspordist oleks matkauisud kenasti kätte saanud. Lihula kaubandusvõrgus võib 46 number uiskudest ainult und näha. Siiski on olemas üks väga vinge kaltsukas, kus igasugust kola leidub. Nii läksingi "Lootuse" poodi luuret tegema. Üllataval kombel ei paistnud poetädidele minu jutt müstikana ja samal päeval pidi just kaupa tulema.

Järgmisel hommikul läksingi uuesti vaatama ja väljusin poest päris korraliku hokiuiskude paariga. Kuna ka Allan oli uisuotsingutega hätta jäänud, leidsin samast kohast tallegi sobivad tritsud. Ühte kokku läks sel päeval poes kaubaks pea 20 paari uiske, millest kaks paari minu autos laupäeva ootama jäid.

Allan istuski laupäeva varahommikul Tartust bussile ja oli enne lõunat kohal. Peale külmas kangeks jäänud autoga maadlemist võtsin Allani Lihulast peale.

Koos tegime kiire otsa Noarootsi, kus Teeristi Külalistemaja pildistasin. Tagasiteel ületasime Noarootsi-Haapsalu jäätee ja jõudsime lõpuks 15:30 paiku Virtsu lähedale Kukeranda. Määrisime näod vaseliiniga sisse, sikutasime uisud jalga ja ronisime autost välja 20 kraadise pakase kätte.

Mulle oli see umbes kolmas kord uiskudel olla ja Allanile samuti. Varsti koperdasimegi kaldavallist alla jääle. Suuri kukkumisi siiski ette ei tulnud ja tegime esimesed sammud kaldast kaugemale. Terve meri oli ühtlase ja sileda kaane all, lund polnud peaaegu üldse, ainult puhas terasjää kuni Saaremaani välja. Nii kaugele me siiski ei mõelnud, ainult Kesselaid paistis ahvatlevalt lähedal. Hakkasimegi tema poole uisutama. Paar asja said siiski üsna varsti selgeks.

Kui jalad pole uiskudega harjunud, siis on natuke raske püsti püsida. Treenimata pöiad ei püsi hästi tasakaalus ja koivad hakkavad all laperdama. Kui väsimus juba tunda annab, kaob talvemõnu võrdlemisi ruttu. Ilmselt on uisud ka veidi nürid ja ei püsi hästi rajal. Lõpuks polnud see küll enam kellegi uisutamine, pigem jää peal koperdamine. Sellest ma siiski aru ei saa, kuidas uisutamine tegelikult käib. Kas tõesti on heal uisutajal niisugune tasakaal, et pöiad püsivad pidevalt õiges asendis?

Oli selle uisutamistehnikaga kuidas oli, aga vähemalt 3. kilomeetrise ringi me siiski tegime. Päike loojus just siis, kui tagasi kalda äärde jõudsime. Kesselaid jäi seekord liiga kaugele. Pikkade ja madalate matkauiskude ning suusakeppide abil oleksime kindlasti Kesse panga all käidud saanud.

Jääolud olid tõesti väga head, kes neid veel nautida tahab, peab kiirustama. Kui lumi jääle sajab, pole enam nii head libisemist.

Uisutamine Väinamerel Foto: Olev MihkelmaaUisutamine Väinamerel Foto: Olev MihkelmaaUisutamine Väinamerel Foto: Olev MihkelmaaUisutamine Väinamerel Foto: Olev MihkelmaaUisutamine Väinamerel Foto: Olev MihkelmaaUisutamine Väinamerel Foto: Olev Mihkelmaa