Mis on teravussügavus

Ava on objektiivi kõige tähtsam osa peale läätsede endi. Selle abil reguleeritakse kaamerasse jõudvat valgushulka. Lisaks sellele sõltub avast ka teravussügavus.

Kui objektiiv teravustada mingisse punkti, jääb sellest ette ja taha terav ala, mida nimetatakse teravussügavuseks. Mida väiksem on avaarv, seda suurem on ava. Mida suurem on ava, seda väiksem on teravussügavus.

Lisaks sõltub teravussügavus sellest, kui kaugel sa pildistatavast objektist oled. 1 meetri kaugusele teravustades on teravussügavus väga väike. 10 meetri kaugusel on normaalobjektiiviga pildistades kogu pilt terav.

Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus. Lainurkobjektiivil on teravussügavus suurem, kui teleobjektiivil.

Maastiku pildistamisel on hea teada, et teravussügavus jaguneb 1/3 teravustamispunktist ette ja 2/3 taha (vaata joonist). Maastikul teravustab autofookus tavaliselt horisondile ja sinu lähedal olev maapind võib jääda udune. Terve pildi saad teravaks, kui autofookuse välja lülitad ja teravustad käsitsi mõnele lähemal asuvale objektile.

Peegelkaameratel on tavaliselt objektiivi lähedal nupp, millele vajutades näed reaalset teravussügavust. Tavaolekus on objektiivi ava täiesti lahti, et kaamerast läbi vaadates pilt võimalikult hele oleks, aga õiget teravussügavust siis ei näe. Kui nupule vajutades läheb pildiotsija pilt tumedamaks, oled õige nupu leidnud.

Allolevatel piltidel on näha, kuidas teravussügavus muutub avast sõltuvalt, esimesel fotol on ava 2,8 ja viimasel 22.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

TeravussügavusTeravussügavus Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F2,8 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F4 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F5,6 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F8 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F11 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F16 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F22 Foto: Olev Mihkelmaa
 

Miks ma ei soovita algajale fotograafile manuaalprogrammiga pildistamist

Manuaalprogramm


Fotokoolitustel õpetatakse sageli, et manuaalprogramm on pildistamiseks kõige õigem lahendus. Fotograafide seas on üsna levinud sama arvamus. Kasutan ka ise manuaalprogrammi, aga ainult siis, kui mul teda vaja on.

Ma ei oska täpselt öelda, mis on sellise lähenemise põhjuseks, aga algajale fotograafile pole see kindlasti parim valik. Vastsele peegelkaamera omanikule on ava ja säriaja maailm enamasti täiesti uus asi. Kui ta läheb fotokoolitusele ja saab sealt teada, et kaamera automaatika tuleb välja lülitada ning ainult enda tarkusele tuginedes kõiki parameetreid käsitsi seadistada, võrdub see tundmatus kohas vette viskamisega.

Kindlasti räägivad manuaalprogrammi soovitajad ka seda, mida ava, säriaeg ja ISO endast kujutavad. Paraku on seda infot ühe koolituse jooksul mõistmiseks natuke palju. Tihti jääb meelde ainult see, et manuaalprogrammiga pildistamine on kõige õigem. Kuna algaja fotograaf teab, et viimane on kõige õigem, siis võib ta aastaid pildistada, mõistmata ekraanil olevate arvude olemust. On suur vahe, kas muuta säriaega katseeksituse meetodil või teadlikult. Katsetades võtab ühe normaalse heledusega pildi saamine oluliselt rohkem aega, kui mõne sobiva programmi abi kasutades.

Täisautomaatne programm


Alustuseks on hea kasutada täisautomaatset programmi ja liikuda sellest samm sammult edasi poolautomaatsete programmideni (avaeelistus, särieelistus jms). Kui need on ennast ammendanud või pole nende abil võimalik soovitud pilti teha, on õige hetk manuaalprogramm (tähis M) sisse lülitada. Niisamuti nagu on õige hetk peegelkaamera ostmiseks siis, kui kompaktkaamera võimalused on ennast ammendanud.

Poolautomaatsed programmid


Enda koolitustel õpetan esmalt avaeelistusprogrammiga (tähis A või Av) pildistamist, sest läbi selle on vajaduste põhist seadistamist kõige parem seletada. Tutvustan ka teisi programme ja räägin, millisel juhul on manuaalprogramm vajalik. Kõige tähtsamaks pean oludest ja soovitud pildist tulenevat mõtlemist.

Näiteks tahan pildistada linnatänavat, millel on inimesed näha, aga natuke uduselt. Kell on 12 päeval ja ilm on sombune. Kuna mul on selleks vaja kindlat säriaega, valin pildistamiseks särieelistusprogrammi (Tv või S olenevalt kaamerast). Sobiv säriaeg väikese liikumisefekti saamiseks on 1/30 sekundit (sobiva aja saab valida erinevaid säriaegu katsetades). Kuna soovin müravaba pilti, valin tundlikkuseks ISO 100. Kaamera valib ise sobiva ava. 

Niiviisi lähenedes on kindel, et pilt tuleb esimesel katsel normaalse heledusega. Kui kaamera valitud ava mulle ei meeldi, seadistan edasi, kuni leian sobiva ava, säri ja ISO kombinatsiooni. Manuaalprogrammiga pildistamist alustades kulub aga tubli annus energiat ja aega, et üldse midagi välja tuleks.

Alustavale pildistajale peaks kaameraga mässamine kõigepealt lõbu pakkuma, küll kõik tehnilised peensused saavad aja jooksul selgeks.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

 

Arvutused säriaja, ava ja ISO-ga

Fotograafia pole midagi muud kui füüsika. Vähemalt selle poole pealt, mis puudutab pildi mälukaardile saamist. Telefoniga pildistades ei paista see kusagilt välja. Peegelkaamera kasutaja peaks sellest siiski natuke teadma. Kaamera seadistamise põhilised küsimused keerlevad ümber ava, säri ja ISO.

Ava, säri, ISO


Ava
– on see auk, kust valgus kaamera sisse pääseb. Tavaliselt ehitavad kaamerameistrid selle augu ümber objektiivi. Ava suurust saab muuta vastavalt olukorrale. Ava tähiseks on F.

Säri  - ehk säriaeg märgib seda, kui palju aega kaamera pildistamisele kulutab. Sellest sõltub muuhulgas, kas pilt tuleb udune või selge.

ISO  - tähistab kaamera sensori tundlikust. Kui valgust on palju, piisab madalast tundlikkusest. Pimedas on vaja tundlikust suurendada, et pilt välja tuleks. ISO kallale minnakse tavaliselt siis, kui ava ja säriga mängimine enam ei aita.

Ava, säri ja ISO on omavahel seotud. Kui muudad üht, pead muutma ka teist, et valgus samaks jääks. Slaididel on kirjas kõigi kolme komponendi täisarvud, mis valguse seisukohalt on võrdsed.

Kui muuta ava 2,8 pealt 4 peale, on see valguse seisukohast täpselt sama, kui säriaja muutmine 1/250 pealt 1/500 peale. Ka ISO muutmine ISO200 pealt ISO100 peale annab täpselt sama efekti. Kõigil juhtudel väheneb sensorisse jõudev valgus poole võrra. 

Et sellest paremini aru saada, kujuta ette klaasi, mis on vaja vett täis valada. Täis veeklaas on nagu õnnestunud foto. Ava on täpselt sama nagu pudeli ava, millest vett klaasi valad.  Kui valad suure avaga pudelist, saab klaas kiiremini täis. Pisikese avaga pudelist valades kulub klaasi täitmiseks rohkem aega. Säriaeg on nagu vee valamise aeg. Valada tuleb nii kaua, kui klaas täis saab. Väikese avaga pudeli puhul kulub aega rohkem, suure ava korral saab klaas kiiremini täis. ISO on sarnane klaasi suurusega. Kui me ei jõua oodata, millal liitrine õllekann (100 ISO) täis saab, võime võtta 100ml klaasikese, mis saab kümme korda kiiremini täis (1000 ISO). Paraku on meil nüüd kümme korda vähem jooki, ehk oluliselt kehvema kvaliteediga pilt.

 

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

 

Telefoni, kompaktkaamera ja peegelkaamera erinevused

Jätkuvalt on väga popp omada peegelkaamerat, mis paistab olema igaühel, kes vähegi pildistada tahab. Teiseks valikuks jääb kompaktkaamera või hübriidkaamera, mille kõrvale on tänaseks väga jõuliselt tõusnud telefoniga pildistamine. Milline pildimasin siis valida tuleks?

Kontseptsioon


Kompaktkaamera
on mõeldud kasutajale, kes pildistamisest suurt midagi ei jaga ja oskab vaid enam-vähem õige suuna valida ning nupule vajutada. Kõige muu eest kannab fotokas ise hoolt ja üritab olukorrast keskmiselt rahuldava kaadri kokku mätsida. Igapäevaelus pole rohkemat vajagi.

Telefonikaamera eesmärgid on sarnased kampaktkaamera omadega, kuid nende teostamiseks on väga vähe mänguruumi, sest telefoni korpusesse mahtuv kaamera peab olema eriliselt väike.

Peegelkaamera omanik teab ise, mida ta pildil näha tahab ja oskab selle ka enda fotoaparaadile õige seadistamise abil selgeks teha. Fotokaamera aitab enda mõõtmissüsteemiga fotograafi tegemistele kaasa ja ütleb talle, millised valgusolud hetkel valitsevad. Kui pilt välja ei tule, on põhjuseks pildistaja vähesed teadmised või fotoaparaadi võimete ülehindamine.

Kuhugi peegelkaamera ja kompaktkaamera vahele sobitavad ennast hübriidkaamerad, mis üritavad ühendada taskukaamera väiksust ja kergust ning peegelkaamera jõudlust. Paljudele nad meeldivad, mulle mitte eriti. Hübriidi fännid ütlevad, et selles kaameratüübis ongi tulevik ja peegelkaamera on määratud väljasuremisele. Täna on mul veel raske neid uskuda, esimesed märgid siiski viitavad sellele.

Reaalsus pole muidugi nii must-valge ja kaameratüüpide vahele jääb palju erinevaid halltoone. Parimad kompaktkaamerad ja hübriidkaamerad ei jää kvaliteedilt kuidagi alla kodukasutaja peegelkaameratele ja mõnes nüansis ületavad neid. Samuti on laiatarbe peegelkaameratel olemas täisautomaatne seadistus, mis kõik toimingud pildistaja eest ära teeb.

Konstruktsioon


Kompaktkaameral, hübriidil ja telefonikaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile. Ekraanilt saab vaadata, milline pilt välja tuleb.

Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel, mis suunab valguse pildiotsijasse. Kui sealt sisse vaadata, näeb täpselt seda, mis läbi objektiivi paistab ja pildile jääb. Tavaolukorras pole see kuigi oluline omadus, sest kodukasutaja on harjunud pildistamise ajal ekraani vaatama ja ei vajagi alternatiivset lahendust. Tegelikult peitub just selles peamine eelis.

Objektiivid


Peegel- ja hübriidkaamerate objektiivid on vahetatavad, kompaktkaameratel mitte. Telefonidele käivad külge erinevad lisaobjektiivid, mida võiks pigem mänguasjadeks nimetada.

Kõige rohkem objektiive toodetakse peegelkaameratele, kasutajal on rohkem valikuvõimalusi. Teisalt saab neist võimalustest igavene nuhtlus rahakotile, sest alati on midagi juurde vaja ja see miski ei maksa vähe. Seebikatele ettekruvitud objektiivid on suure suumiga ja teevad selle juures üsna häid pilte. Isegi objektiivi stabilisaatorid on uskumatule head.

Hübriidkaameratel vahetatavate objektiivide valik on peegelkaamerate omast oluliselt väiksem.

Millist kaameratüüpi valida?


Igapäevaelus tuleb ette üsna vähe olukordi, kus hea kompaktkaamera hakkama ei saa. Kui soovid, leiad tema menüüst täpselt samad funktsioonid nagu peegelkaameral. Kõik on lihtne, loogiline ja kasutajasõbralik. Pole vaja eraldi fotokotti ega muud varustust kaasas tassida. Pistad karbi taskusse ja ongi pildimure lahendatud.

Kindlasti ei vasta tõele laialt levinud arvamus: "peegelkaamera teeb ilusamaid pilte". Pilte teeb ikkagi pildistaja, mitte fotokaamera. Hea fototehnika loob eeldused paremate piltide saamiseks, kuid enamik peegelkaamera omanikke ei oska kõiki tema võimalusi kasutada. Seetõttu lähevad tuliuue peegelkaamera omaniku pildid hoopis viletsamaks. Tuleb palju pildistada ja uusi teadmisi omandada, et selle ostu väärtus fotodel näha oleks.

5 head põhjust


Kui sa oskad leida 5 head põhjendust, miks sul on peegelkaamerat vaja, siis vali peegelkaamera. Muul juhul pole see mõistlik investeering.

Mõned põhjused peegelkaamera valikuks:

  • Minu kompaktkaamera tehnilised võimalused pole piisavad.
  • Soovin näha täpselt seda, mida pildistan.
  • Fotokaamera peab reageerima kohe, kui päästikule vajutan.
  • Vajan kiiremat sarivõtet.
  • Tahan kasutada erinevaid objektiive.
  • Mulle meeldib väike teravussügavus.
  • Soovin head töökindlust ekstreemsetes oludes.
  • Vajan ülikiireid ja väga pikki säriaegu.
  • Tahan kõiki seadeid ise määrata.
  • Minu reisikott on liiga kerge.
  • Minu rahakott on liiga raske.

Kui soovid tõeliselt head kompaktkaamerat, mis liigselt ruumi ei võta, siis võta.

Aus ülestunnistus


Enamuse enda pere pilte teen telefoniga, kõige parem kaamera on see, mis vajalikul hetkel käeulatusse satub.


Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

 

Tootefotograafia kursus

neljapäev 22. jaanuar 2015

Tootefotograafia kursus on nüüd valmis! Fotokursus.ee lehel võib nüüd teiste seast ka minu kirjutatud "Tootefotograafia" kursuse leida. Materjal sai päris pikk ja põhjalik - 60 A4 lehekülje jagu teksti + fotod. Teist sellist emakeelset käsitlust pole hetkel kusagilt võtta.

Kui tahad ise tootepildistamisega tegelema hakata või soovid juba olemasolevaid teadmisi täiendada, on see kursus just sulle mõeldud. Eripakkumine minu fotoblogi lugejatele - kasuta sooduskoodi fk329-tootefoto  ja saad koolituse 10€ soodsamalt!

 

Tallinna raekoja platsi panoraam

Ühel minu klientidest tekkis soov toota Tallinna vanalinna piltidega "konservkella". Idee ja kella toorik olid tal olemas, ainult fotosid ja kujundust mitte. Panime pead tööle ja leidsime lahenduse.

Kuna Tallinna raekoja platsi pilt sobib kella peale väga hästi aga oma pikkuse tõttu sinna hästi ei mahu, panin pildi otsad kokku ja sain mõnusa pallikese. Niisugust Tallinna panoraami on hea pildistada õhtul, kui päike juba Toompea taha on kadunud.

Ringpanoraamid õnnestuvad just enne koitu või peale loojangut kõige paremini. Kui päikest pole näha, tulevad värvid pilves ilmaga võrreldes paremini esile. Otsese päikesevalgusega pole mõistlik niisugust fotot teha, sest vastu valgust jääv pildi osa ei sobi teiste kaadritega kokku.

Tallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Peegelkaamera algajale

Kui sa oled otsustanud peegelkaamera ostu kasuks isegi siis, kui oled läbi lugenud kompaktkaamera ja peegelkaamera erinevused ja kompaktkaamera eelised, soovitan sul lähtuda järgmistest asjaoludest.

Profikaamera puhul on tegemist töövahendiga, mis peab igas olukorras vastu pidama ja pildi korrektselt salvestama. Hobikasutajatele mõeldud peegelkaamerad on vastupidavad, kuid pole siiski igapäevaseks tööks mõeldud. Tehniliselt näitajatelt pole odavamatel kaameratel midagi viga ja nendega saab väikeste trikkide abil peaaegu kõike teha, mida profikaamera võimaldab. Videofunktsiooni puudumine on vist ainus asi, mida ei saa imiteerida.

Erinevus tuleb välja alles ekstreemsetes olukordades, samuti on oluline vahe akude vastupidavuses. Pisikesse akusse lihtsalt mahub vähem energiat ja terveks tööpäevaks  jääb seda väheks. Abi on varuakust ja patareitallast, kuid profikaamerate suured akud peavad vabalt terve tööpäeva vastu ja energiat jääb ülegi.

Peegelkaamerat soetades loodetakse enamasti just tubastes oludes ilusamaid fotosid saada. Paraku pole kompaktkaamera ja peegelkaamera sisse ehitatud välkudel mingit vahet. Tõeliste profikaamerate üheks tunnuseks on just sisseehitatud välgu puudumine. Uue kvaliteedi annab hoopis lisavälgu kasutamine, mille valgust saab vabalt suunata. Paraku ületab selliste välklampide hind tublisti odavamate peegelkaamerate oma.

Peegelkaamera objektiivid

Peegelkaamerate peamine eelis seisneb vahetatavates objektiivides. Iga objekti jaoks on olemas spetsiaalne objektiiv, mis just vastavas olukorras parima tulemuse annab. Universaalseid asju pole teadupärast olemas, seepärast soovitan võimalusel alati vältida universaalseid objektiive. Oma esimest kaamerat ostma minnes on üsna suur oht õnge minna ja müüja poolt soovitatud "kõigeks sobiva" torujupiga poest lahkuda.

Valida tuleks võimalikult väikese suumivahemikuga objektiiv, näiteks 18-55mm, 24-70mm, 70-200mm. Objektiiv numbritega 18-200mm pane heaga riiulile tagasi, kui rahakott vähegi midagi paremat võimaldab. Erinevaid objektiive on väga palju, toon mõned näited:

  • lainurkobjektiiv (näiteks 16-35mm) sobib tavaliste perepiltide tegemiseks ja muuks igapäevafotograafias;

  • teleobjektiiv (näiteks 70-200mm) võimaldab kaugemal asuvaid objekte pildistada;

  • makroobjektiiv (näiteks 70mm) teravustab väga lähedale ja sobib lillede, putukate pildistamiseks.

Statiiv

Hea müügimees oskab peegelkaamera ostjale ka statiivi kaasa müüa. Tegelikult on see päris hea mõte, kuna just hämarates paikades pakub kolmjalg head tuge. Pikkadel säriaegadel käest pildistades tuleksid kõik pildid udused. Õues pildistamiseks on parim aeg just õhtul või varahommikul.

Loe veel:

 

Töövarjupäev

neljapäev 22. november 2012
Teema: Fotokursus

Täna, 22. novembril 2012 leidis aset üle-eestiline töövarjupäev. Seoses sellega käisid minu töid ja tegemisi uudistamas kaks noort fotograafia huvilist, kelleks olid Geily ja Reiko.  Alguses tutvusid nad pilditöötlemisega ning töötlesime koos tulevasi Lihula postkaarte. Hiljem käisime Lihula linnuses pildistamas. Töövarjupäeva võtame kokku blogipostitusega.

Geily: Tänane päev oli minu jaoks väga põnev. Sain tutvuda fotograafi tööga ja teada, kuidas tehakse postkaarte, millest ma ennem ei teadnud mitte midagi. Lihula linnuses sai ka pildistamas käidud, kus me saime Olevilt mõningaid näpunäiteid ja lisateadmisi. Pärast vaatasime pildid üle ja töötlesime neid natukene põnevamateks. See esmakordne päev olla kellegile töövari jääb mulle kindlasti kauaks-kauaks meelde ! :)

Reiko: Sain lisateadmisi professionaalse piltniku argipäevast ning natuke aimu sellest, mis on selle ametiga kaasnevad plussid ja miinused. Lisaks oli meeldiv saada õpetussõnu pildistamise kohta.

Geily ja Reiko leidsid minu kontaktid google kaudu, kirjutasid mulle ja nii me kokku saimegi. Geily õpib Keila kooli 11. klassis ja Reiko Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi lõpuklassis. Mõlemad jõudsid minu Lihula kodukontorisse kell 11 ja hetkel on nad tagasiteel - Reiko Kilingi-Nõmme ja Geily Keilasse.

Päev oli põnev ja loodan, et noored said aimu väikeettevõtte igapäevatööst. Reiko oli ettevõtlusmaailmaga kursis ja tal on endalgi paar säravat mõtet.

Töövarjupäev Foto: Olev MihkelmaaTöövarjupäev Foto: Olev MihkelmaaTöövarjupäev Foto: Olev MihkelmaaTöövarjupäev Foto: Olev MihkelmaaTöövarjupäev Foto: Geily SinijärvTöövarjupäev Foto: Reiko TammTöövarjupäev Foto: Reiko Tamm
 

Fotokoolitus rabas

Talvel sain huvitava telefonikõne. Mees soovis enda kaasale kinkida Matsalu fotoretke ja individuaalkoolituse kinkekaardi. Eratunni toimumiskoha sooviks oli aga raba. Nii me kohtusime kingituse saajaga Matsalus. Jutu käigus selgus, et soov on pildistada hommikust udust päikesetõusu rabas.

Esialgu plaanisime hommikuse rabaretke maisse, kuid erinevatel põhjustel jõudsime Kõrvemaale alles juuni lõpus. Hommikul kell 3 kohtusime Tallinn-Narva maanteel ja sõitsime koos Suru rappa. Pildistasime Pikklauka ääres ja ronisime vaatetorni, mis asub rabalaugaste keskel. Päikesetõus oli kena, kuid udu polnud sel hommikul väga paks. 

Uduste rabahommikute pildistamise aeg on aga alles ees, augustis ja septembris on rabades ootamas maagilised vaated. Kui soovid teha midagi erilist, lähme koos rappa.

Loe veel:

Fotokoolitus rabas Foto: Olev MihkelmaaFotokoolitus rabas Foto: Olev MihkelmaaFotokoolitus rabas Foto: Olev MihkelmaaFotokoolitus rabas Foto: Olev MihkelmaaFotokoolitus rabas Foto: Olev MihkelmaaFotokoolitus rabas Foto: Olev Mihkelmaa
 

Minu esimesed makrofotod

Makroobjektiiv on minu fotokotis juba pikemat aega, kuid ühtegi päris makrofotot polnud ma enne eilset teinud, välja arvatud müntide pildistamine, mille jaoks ma selle objektiivi soetasin.

Nüüd langesid kõik soodsad asjaolud kokku - oli piisavalt aega, päike paistis kergelt läbi pilvede ja maapinnal oli juba pildistamiseks sobivaid objekte. Nii hakkasingi Loona mõisapargis ringi roomama.

Makroobjektiiv on eriline selle poolest, et võimaldab pildistada hästi lähedalt. Siis jäävad pisikesed asjad pildi peal suured. Kuna maapinnal on valgust vähe, tuleb leida sobiv tasakaal avaarvu ja säriaja vahel. Nimelt on hästi lähedalt pildistades teravussügavus väga väike.

Eriti palju nikerdamist on liikuvate objektidega. Paraku on enamus objekte liikuvad. Isegi väike tuuleõhk võib rohuliblet või lilleõit liigutada. Sitikatega on asi veel poole keerukam, sest nemad liiguvad ise ringi.

Sel korral kasutasin enamasti ava 5,6, mille juures tuli säriajaks 1/200. Tundlikkuse jätsin ISO 100 peale. Objektiiviks on 70mm makro. Siiski pidin ühe pildi saamiseks väga palju kaadreid tegema, millest lõpuks üks või kaks pilti õigest kohast teravad tulid. Koiduliblikast tegin vähemalt 40 kaadrit ja tegelikult ei saanud ühtegi päris hea teravusega pilti. 

Siiski oli selline roomamine väga mõnus kogemus, julgen kõigile soovitada!

Makrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev MihkelmaaMakrofoto Foto:Olev Mihkelmaa
 
Kuvan postitused 1 kuni 10. Kokku on postitusi 32
<< Esimesed < Eelmised 1-10 11-20 21-30 31-32 Järgmised > Viimased >>