Eesti fotograafid Facebookis

reede 25. jaanuar 2019
Teema: Fototurg

Kui me alustasime fotoäri ülesehitamist, tegime turu-uuringu fototeenuse pakkujate kohta Eesti fototurul. Facebooki fotolehed kogusid tuure ja alguses me tegime nimekirja neist siia blogisse. Facebooki fotolehti ei olnud väga palju - mäletamist mööda ca 200.

2014. aastaks oli lehti kogunenud omajagu, samas paljud olid oma fotolehed ka kustutanud, kuna entusiasm oli raugenud. Lõime facebooki lehe "Eesti fotograafid", mille meeldivate lehtede hulka sai lisada juba 400 fotolehte.

2019. aasta alguse kokkuvõttena on fotolehti kogunenud juba üle 600. Lehe paremal sektsioonis näeb neist kuni 500.

Eesti fotograafide, fotostuudiote ja hobifotograafide facebooki lehed leiad facebookist. Kui tead veel infot jagada, kirjuta "Eesti fotograafid" lehe sõnumisse. Kui oled ise turu-uuringut teinud, oleks vahva, kui infot jagad.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

 

Miks pildid ei õnnestu?

teisipäev 23. august 2016

Igas töös on alati eesmärgiks jõuda heale tulemusele. Paraku esineb ka fotograafi praktikas hetki, kus töö tulemus ei vasta tellija soovidele. Eks minulgi on olnud olukordi, kus valminud pildid ei lähe ühel või teisel põhjusel kokku sellega, mida klient ette kujutas. Kuigi see teema pole just meeldiv, aitab ebaõnnestumiste põhjuste avamine edaspidi neid paremini vältida.

Kõige suurem ohuallikas on liigne kiirustamine.

Tegelikult esineb mitut tüüpi kiirustamist. Esmalt liiga kiire ajagraafik, mis väljendub kõige paremini lauses "eile oli tarvis". Kiire tempo toob endaga kaasa vähese ettevalmistusaja, mis võib põhjustada mõlemapoolseid eksimusi töö planeerimisel. Näiteks on mõni toode alles tootmises ja ei jõua õigeks ajaks valmis. Kui pildistamisaeg on väga piiratud, tõuseb töötempo kõrgeks ja midagi olulist võib tähelepanuta jääda.

Kiirustamise teiseks põhjuseks on eelarve küsimused. Soodsama hinna pakkumiseks tuleb kusagilt kokku hoida ja paraku on selleks kohaks enamasti tööaeg. Miks ma neid ohutegureid juba töö algfaasis ei välista? Püüan seda alati teha, kuid hinnasurve tõttu pean mõnikord riskima. Töö planeerimine on pidev balansseerimine mõistliku ja ebamõistliku piiril, sest lahendus peab olema mõlemale poolele vastuvõetav.

Teine võimalik komistuskivi on seotud kommunikatsiooniga.

Edukas koostöö algab selgest lähteülesande püstitamisest. Kui klient annab mulle tööks vabad käed, püüan liikuda selles suunas, et need ei oleks enam nii vabad ja lähteülesanne saaks täpselt paika. Liiga üldsõnaline eesmärk loob erinevaid tõlgendamisvõimalusi, mille hulgast valides võin ebaõigele teele sattuda.

Enne suuremaid töid kohtun kliendiga, arutame läbi kõik pildistamise detailid ning vaatame üle võttekohad. Kõige paremad pildid valmivad siis, kui tellija pildistamise juures viibib ja aitab enda nägemust teostada.

Iga pildistamine vajab tellija ja fotograafi ühist panust ettevalmistusse, pildistamisse ja järeltöötlusse.

 

Kuidas muuta tootefoto soodsamaks?

Hea tootefoto pole just soodne, sest pildistamisele ja järeltöötlusele kulub üsna palju aega. Pildistamise eelarvest umbes poole moodustab pildistamisele kuluv aeg ja teise poole järeltöötlus. Kas on võimalik üks neist etappidest ära jätta?

Pildistamisest muidugi loobuda ei saa, aga järeltöötlust võib küll optimeerida. Otsustasime kliendiga katsetada, kas suuri tootekoguseid saab pildistada ka ilma toodet hiljem taustast eraldamata. Leidsime, et see lahendus annab märkimisväärse kokkuhoiu, kuigi järeltöötlust tuleb natuke teha.

Oluline on, et brändi kontseptsioon toetaks valitud pildikeelt, mis pole lõpuni väljapeetud ja kontrollitud. Tootedki peavad alluma valitud valguslahendusele ja jääma pildil kenad.

Kontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev MihkelmaaKontorimööbli pildistamine Foto: Olev Mihkelmaa
 

Mõttetud tootefotod

Kuidas üks toodete pildistamisega tegelev fotograaf üldse saab tootefotosid mõttetuks nimetada? Saab ikka, aga mitte sellepärast, et pildid ise oleksid mõttetud, vaid nende pildistamine on mõnikord ebamõistlikult kulukas. Seda väidet ilmestab väga hästi juuresolev foto, mille pildistasin ühele Eestis tegutsevale sülearvutite müüjale.

Ettevõtte algse kavatsuse kohaselt soovisid nad periooditi üles pildistada kõik uued sülearvutimudelid, mis müügile jõuavad. Kuigi nende kohta on enamasti võimalik saada tootjatelt fotosid, soovis ettevõte oma pildivalikut ühtlustada. Tootjate poolt pakutavad fotod on paraku erineva stiili ja kvaliteediga ning jätavad kodulehest ebaühtlase mulje.

Igast tootes tulnuks pildistada vähemalt 5 erinevat fotot, tooted taustast eraldada, neile varjud alla ehitada ja ekraanile asjakohane kujutis kleepida. Arvutite korpused on valmistatud plastikust, mis tõmbab meelsasti tolmu ligi, samuti läigib iga plastikutüüp erinevalt ja neid ei saa pildistada samasuguse valgusskeemiga.

Katsetuste käigus tuvastasin, et kogu protsessi ajamahukus ja vajadus ülimalt puhta keskkonna järele muudab pildid mõttetult kulukaks. Arvutitootjate heaks töötavatel fotograafidel on pildistamisele ja töötlusele kuluv aeg peaaegu piiranguteta, sest müüdavad kogused on ülisuured. Eesti tingimustes võib kauplus müüa vaid mõne toote ja see muudabki fotode tellimise mõttetuks.

 

Tootefotograafia kursus

neljapäev 22. jaanuar 2015

Tootefotograafia kursus on nüüd valmis! Fotokursus.ee lehel võib nüüd teiste seast ka minu kirjutatud "Tootefotograafia" kursuse leida. Materjal sai päris pikk ja põhjalik - 60 A4 lehekülje jagu teksti + fotod. Teist sellist emakeelset käsitlust pole hetkel kusagilt võtta.

Kui tahad ise tootepildistamisega tegelema hakata või soovid juba olemasolevaid teadmisi täiendada, on see kursus just sulle mõeldud. Eripakkumine minu fotoblogi lugejatele - kasuta sooduskoodi fk329-tootefoto  ja saad koolituse 10€ soodsamalt!

 

Kes on turusolkija?

kolmapäev 29. jaanuar 2014
Teema: Fototurg

Fotograafide ringkonnas ringleb väljend "turusolkija". Mida selle all mõeldakse?

Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspärasustele. Nii nagu igas sektoris, leiab ka siin kesist kvaliteeti, keskmise tasemega töid, kvaliteeti ja tippkvaliteeti. Kes on fototurul nn turusolkija?

Kas piltnik, kes pakub kesist kvaliteeti?

Ilmselt mitte. Iga tegija pildid vastavad tema oskustele. Kui keegi teeb teistest kehvemat tööd, jääb ta konkurentsis lihtsalt alla. Et üldse tööd saada, peab ta enda teenust väga soodsalt pakkuma. Selles pole veel midagi halba. Turul ongi erineva tasemega tegijaid. Paremal tasemel fotograafidele pole viletsama kvaliteediga piltnikud märkimisväärseks ohuks.

Kuna klientide kvaliteedinõuded on samuti erinevad, jääb tagasihoidlike võimetega fotograafide osaks vähenõudlike klientide teenindamine. Väikesed nõudmised tähendavad üldjuhul sama väikest tasu ja vastupidi.

Kas piltnik, kes tegeleb hinnatampimisega?

Võib-olla, kuid mitte alati. Soodsam hinnanumber peibutab kliente, kes ostavad teenuse asemel hinda. Suurem hinnasurve toimub erakliendi sektoris, kuna kaameraomanikke tegutseb seal sadade kaupa. Kindlasti on soodsama hinnaga lihtsam ka äriklientide juures edu saavutada, kuid see pole nii lihtne, kuna nõutava tasemega fotograafe pole just palju ja ettevõtetel pole mõistlik ebaõnnestumisega riskida.

Hinnatampimine sarnaneb pigem enesetapuga, kuna igal teenusel on olemas omahind ja sellest soodsamalt töötamine pole jätkusuutlik. Nii saab tegutseda vaid siis, kui pildistamine annab põhitöö kõrvalt lisasissetulekut. Niisiis saab turusolkimisega seostada vaid teadlikult alla omahinna töötamist, kuid kaugele sellega ei jõua.

Kas piltnik, kes hoiab maksudest kõrvale?

Maksudest hoidumine on kõige selgem turusolkimise meetod ja kahjuks üsna levinud. Loodetavasti jääb sellist tegevust edaspidi vähemaks, kuid arvevaba majandamine kujutab endast tõsist probleemi ja häirib ausat konkurentsi. Äriklientuuriga arveldamine käib õnneks arvete abil ja konkurents toimub õigetel alustel.

Paraku on sama probleem ka teistes sektorites, kus liigub sularaha. Üllataval kombel olen tähele pannud, et paljud teenusepakkujad justkui ei adugi, et nad raha vastu võttes ettevõtlusega tegelevad. Võib-olla on neil isegi ettevõte olemas, kuid eraklient pole veel õppinud arvet küsima ja seepärast lähevad summad vasakule.

 

Fotoäri ülesehitamine

esmaspäev 02. detsember 2013
Teema: Fototurg

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal kirjutasin olukorrast eesti fototurul nii nagu see minule on paistnud. Selle aasta kohta on mul vaid üks tähelepanek. Kui eelmistel aastatel oli turule uusi tulijaid enam Tallinnas ja Tartus, siis selle aasta jooksul on ka Pärnus fototurg elavnenud ja turule on tulnud mitmeid uusi fotograafe ja fotostuudioid. Ja vaikselt on pead tõstmas ka Haapsalu fototurg.

Sel aastal ma pikemat eesti fototuru analüüsi ei teekski. Kirjutan täna hoopis fotoäriga alustamisest toetudes enda kogemusele.

Esimene vaimustus

Protsess algab enamasti lihtsast kokkupuutest pildistamisega. Inimene teeb esimesed fotod ja satub tulemusest vaimustusse ning pildistab edasi. Pildid meeldivad ka teistele ja aja edenedes pildistaja enesekindlus kasvab. Ühel päeval, mõne nädala või aasta pärast peale esimese pildi tegemist, jõuab ta otsusele: "pildistamisega tahangi tegelema hakata".

Edasine sõltub pildistaja andekusest, investeerimisvõimest ja oskusest ennast müüa. Tean juhust, kus esimesest kokkupuutest fotograafiaga läks umbes kuu aega fotostuudio avamiseni, mis siiani edukalt tegutseb. Tavaliselt on protsess siiski pikem.

Minu kokkupuude fotograafiaga algas lapsepõlves. Päris esimese filmikaamera ostsin kutseka ajal 2000. aastal, kui sain praktika eest piisava tasu. Edasi suundusin  endisesse Sidekooli fotograafiat õppima, mille lõpetasin 2004. aastal. Oma esimese digitaalse profikaamera soetasin 2008. aastal, kui tundsin, et pildistamiseta ma edasi minna ei saa. Lubasin, et teenin investeeringu enda tööga tagasi.

Esimesed päris oma kliendid

Fotograafi esimesteks pildistatavateks on enda sõbrad ja tasust nendega enamasti ei räägita. Ühel päeval saabub esimene klient, kes pildistamisvaeva eest oma rahakotti kergendab. Vähehaaval suureneb tasustatud pildistamiste hulk. 

Oma esimesed kliendid sain Sidekooli praktikate ajal. Töö konveiermeetodil koolides õpilasi pildistades ei jätnud küll mulle sügavat muljet, kuid praktikakogemus Tallinna Linnateatris on siiani hästi meeles.

Ettevõtluse registreerimine

Alguses küsib algaja fotograaf enda töö eest üsna tagasihoidliku tasu, kuna põhisissetuleku annab talle mõni teine tegevus. Aja edenedes läheneb esimene murdepunkt. Tehnikat on vaja juurde soetada, koduleht tahab üles ehitamist, lisandub veel palju teisi kuluartikleid. Nende küsimuste haldamiseks tuleb leida raha.

Valik seisab selles, kas võtta kulutusteks raha omast taskust või tõsta tööde hinda ja puuduv raha pildistamisega teenida. Kindlasti on viimane neist parem lahendus, sest äri alustamise kulud pole väiksed ja toimiva ärimudeli loomine peaks kohe eesmärgiks olema. See loob paremad eeldused tulevikus oma tööst ära elamiseks. Võib-olla on just see hetk parim oma OÜ asutamiseks või FIE registreerimiseks.

Enne digikaamera soetamist registreerisin end 2008. aastal FIE-ks, kuna antud lahendus tundus põhitöö kõrval mõistlik. Kandsin kaamera põhivarana FIE kuludesse ja sain võimaluse enda töö eest arveid kirjutada. Saadud töötasu investeerisin kodulehe loomisse ja kandsin hoolt teiste kaasnevate kuluartiklite eest.

2010. aastal saabus minu jaoks murdepunkt, kus pildistamiste arv kasvas sedavõrd, et pidin valima, kas jätkan põhitööl ja loobun paljudest pildistamistöödest või jätkan ainult pildistamisega. Valisin viimase, lõpetasin FIE ja asutasin OÜ.

Ettevõtte käivitusfaas

Nüüd, kus pildistaja on otsustanud enda tegevust tõsiselt arendada, järgneb orav rattas jooksmise aeg. Alguses toob ettevõtte haldamine endaga kaasa palju tööd. Samas pole hetkel pildistamistööde hulk veel nii suur, et selle lisatööga tegeleda ei jõuaks.

Suurema käibe saamiseks tuleb tublisti müügitööd teha, arendada kodulehte, teha kampaaniaid ja suurendada suhtevõrgustikku. Kasvab klientide hulk, keda peab suure tähelepanuga teenindama. Mida rohkem tööd teha, seda paremini asjad edenevad, kuid korraliku palga maksmiseks ei kipu siiski vahendeid olema.

Mina alustasin fotoäriga tasa ja targu, kiirustamata. Selleks ajaks, kui alustasin OÜ-ga, oli mul olemas juba koduleht ja väike kliendibaas. Peamine põhiküsimus oli, kuidas kasvatada käivet. Et saada häid ideid, käisin päris paljudel alustava ettevõtte, müügi ja turunduse koolitustel. Minu peamiseks suunaks sai internetiturundus - alustasin blogimist, tegin facebooki fännilehe ja uuendasin kodulehe kujundust.

Ettevõtte käive

Finantsiliselt saabub mitu tõehetke. Kui mitu fotosessiooni peab fotograaf maha müüma, et saavutada piisav käive ettevõtte kasumiga tegevuses hoidmiseks? Arvestada tuleb ettevõtte püsikuludega, erakorraliste kuludega, palgafondiga, kasumiga.

Minu kogemus ütleb, et palgafond moodustab 30% mikroettevõtte eelarvest. Soovides maksta ühele töötajale keskmist palka (2012 aasta IV kvartali keskmine brutopalk oli 916€, millest töötaja saab enda kontole igakuiselt 724,93€, kuid ettevõtte kogukulu on 1227,44€), tuleb ettevõttel teenida ca 4000€ kuus.

Kui fotograaf müüb ühe fotosessiooni hinnaga 100€, siis ta peab 4000€ saamiseks müüma 40 fotosessiooni kuus. Sama kuukäibe võib saavutada muidugi ka teisi müügiartikleid müües. Parema tulemuse annab erinevate teenuseliikide ja toodete samaaegne pakkumine. Nii saab riske hajutada ja näiteks stuudiopildistamiste madalhooajal ettevõtetele pildistada.

Kas minna edasi?

Ettevõtte käivitamine tähendab 24/7 tegutsemist ja võtab endale kogu energia. Algaja fototurule siseneja tööd võivad olla ükskõik kui head, ta võib teha igasuguseid turundusnippe, kuid millegipärast ei hakka äri kohe lepase reega edasi minema.

Ühel hetkel on ettevõttega alustanu nii väsinud, et tekib küsimus, kas üldse edasi minna. Loodetud vabadus oma aja planeerimisel on saanud reaalsuseks, aga tähendab tegelikult kogu aja panustamist ettevõtlusse. Lihtsam oleks tagasi minna palgatööle, kus iga kuu laekub kindel sissetulek pangakontole ja tööpäev lõpeb kohe peale kontoriukse selja taga sulgumist.

Kõike tuleb ise hallata - vastata jooksvatele päringutele, minna kliendikohtumistele, müüa, pildistada, järeltöödelda, arveldada, hallata raamatupidamist, turundada (uuendada kodulehte, blogida, hallata facebooki fännilehte, saata uudiskirju), käia koolitustel ja sada muud pisiasja. Tuleb välja, et pildistamine moodustab kogu igapäevasest tegevusest vaid killukese.

Turu-uuringut tehes selgub, et fototurg on küllastunud. Facebookis on sadu tegutsevate fotograafide, fotostuudiote ja hobifotograafide fännilehti. Ka saab selgeks, et mõned fotograafid on ausamad kui teised. Ausat mängu mängija ei pane taskusse 100, 200, 800€ tehtud töö eest vaid märgib kõik tehingud raamatupidamises ja teenitud sajalisest jääb pärast käibemaksu mahaarvamist ning püsikulude tasumist väga tühine summa järele.

Kuidas asjad paika loksuvad

Järjekindlalt oma asja ajades, tulevad ka tulemused. Selleks tuleb julgelt katsetada ja ebaõnnest mitte heituda. Nii on võimalik edasi minna välistades need asjad, mis tulemust ei too.

Väga täpselt tuleb endale selgeks teha enda ettevõtte ärimudel. Näiteks vabakutselise fotograafi ärimudel erineb väga palju fotostuudio ärimudelist. Üsna keeruline on algaja ettevõtja jaoks turu segmenteerimine, kellele oma toodet või teenust soovitakse pakkuda. Alguses võib olla tunne, et kõik võivad olla minu ettevõtte kliendid. Tegelikult see nii ei ole.

Suur eelis on fotograafidel, kes suudavad enda käibe täis müüa ühe teenuseliigiga, nt pulmafotograafiaga. Kuid päris alguses ühest teenuseliigist täit aastakäivet pole võimalik saada. Pulmahooaeg on tipus ikkagi suvel, muul ajal väga palju pulmi ei tehta. Kuidas teha müüki madalhooajal (st ülejäänud üheksal kuul)? Olla ainult pulmafotograaf on võimalik põhitöö kõrvalt nii nagu mõned teenivad suvel pulmaisana lisa. Katsetada tuleb erinevate teenuseliikidega - mis müüb ja mis ei müü.

Avatud silmavaade annab ettevõtjale suure eelise. Katsetada tasub ka neid fotograafiaharusid, mis alguses köitvad ei tundu. Erakliendiga töötamine võib olla kõige lihtsam, kuid seal valitseb kõige tihedam konkurents. Äriklientuuriga tegelevaid fotograafe on palju vähem, kuna seal käib arveldamine ülekannetega ja dokumenteeritult. Töö kvaliteedinõuded on äriklientidel kõrgemad, samuti eeldab firmadega töötamine väga täpset, kiiret ja konkreetset infovahetust.

Väga oluline on enda hinnakirja väljatöötamine. Selleks tuleb teha turu-uuringut teiste fotograafide hinnatasemete kohta ja leida enda jaoks siis õiged numbrid. Kõige odavamaid hindu pole mõtet määrata, sest alati leidub veel odavamaid teenusepakkujaid. Kui töötad ühe hinnakirja järgi, siis on see sobilik teatud kliendisegmendile. Kui tõstad hinda, siis ole valmis loobuma osast kliendibaasist, kuid samas on võimalus juurde võita maksujõulisem klient.

Hinna tõus peab käima käsikäes tööde kvaliteedi tõusuga. Paremate piltide tegemiseks on vaja rohkem aega, paremat tehnikat ja suuremaid kogemusi.
Seega tõusevad koos hinnaga ka pildi tegemise kulud.

Mina saan aru, et hinnaga pole mõtet turul konkureerida, soodustusi pakkudes ja hinna tampimisega kaasa minnes kaugele ei jõua. Suurim fotograafi trump on tema tööde ja klientide portfoolio. Kui ettevõtja teab oma positsiooni turul ning oskab hindu sellest lähtuvalt reguleerida, on lihtsam edukat müüki teha ja tööde hulka optimaalsena hoida.

Käivitusfaasi lõpp

Ettevõtte käivitusfaasiks kulub 2-5 aastat. Käivitusfaasi võib lõppenuks lugeda, kui käive on stabiilne, olemas on (püsi)kliendibaas ja töögraafikus on töid mitme kuu jagu ees.

Minu fotoäri käivitusfaas kujunes 4. aasta pikkuseks (2008-2012). Alustasin aeglaselt ja kiirustamata. Üheks põhjuseks oli samaaegne pereloomine, meie perre sündis viie aasta jooksul kolm poega, kes vajavad jätkuvalt väga suurt tähelepanu. Hetkel tegelen ettevõtte efektiivsuse suurendamisega. Tegevuste optimeerimise abil on võimalik palju aega kokku hoida ja samas käivet suurendada.

Nagu olin lubanud, teenisin digikaamerasse tehtud investeeringu kenasti tagasi. Täna teen ma broneeringuid oma töökalendrisse juba aasta jagu ette, üsna täpselt tean ma oma suuremaid töid ja tegemisi kvartali jagu ette, kuid sageli tuleb töögraafikusse sisse pildistamisi ka järgmiseks päevaks. Tööde kõrgperiood on suvel ja detsembris. Madalhooajaks võib lugeda septembri ja veebruari.

Lõpetuseks

Fotograafia on loovtegevus. Loomeinimese jaoks on kõige tähtsam tema looming ja võimalus luua. Ettevõtlusega kaasnevad ka igasugused muud väljakutsed, mis pole loomeinimesele kõige südamelähedasemad, nt raamatupidamine ja müük. Tegelikult annab just kunstikaugete valdkondade hea toimimine võimaluse loomingule keskenduda.

Oma loometegevusest elatumise köögipool erineb tublisti sellest, mida alustav fotograaf ette aimata oskab. Midagi ületamatut selles siiski pole. Fotograafia on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi alludes äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.

Loe veel:

 

Nädala päevik

esmaspäev 06. mai 2013
Teema: Fototurg

Eelmisel esmaspäeval sain telefonikõne Lääne Elu toimetajalt Riinalt. Ta soovis, et kirjutaksin laupäevasesse Lääne Elu paberväljaandesse enda nädala tegemistest. Lisan päeviku koos piltidega ka enda blogisse.

Laupäev, 27.04.2013
Päev Matsalus

Imeline hommik! Eelmisel päeval viisime kaks suuremat poissi (4- ja 2- aastane) maale vanavanemate juurde ja üle pika aja polnud vaja kell 7 tõusta. Kõige väiksemal, kolmekuusel pereliikmel on hea komme hiljem tõusta. Ometi sain kord voodis vedeleda.

Pärastlõunal käisin Penijõel Märdi juures ja leppisin õhtuses paadiretkes kokku. Õnneks sain Matsalu luhal liikumiseks loa.

Kell 15 jõudsin Penijõe mõisa, kust algas minu kevadine fotoretk „Linnukevad Matsalus”. Osalejad olid juba kenasti kohal. Vaatasime RMK Matsalu looduskeskuses Arne Aderi, Sven Grünbergi ja Fred Jüssi koostöös valminud suurepärast esitlust "Elu Matsalus jääst jääni" ja läksime Kloostri linnutorni suurvett pildistama. Hiljem õpetasin Kloostri metsas sinilillede pildistamist. Käisime ka Suitsu matkarajal ja tornis. Veidi enne seitset sai fotoretk läbi ja kiirustasin Märdi juurde Penijõe sadamasse.

Panime ruubale (lootsikule) väikese elektrimootori külge ja sõitsime Penijõe sadamast Kloostri luhale. Pildistasin, kuidas madalapõhjaline paat roostikus sujuvalt liikus ja päike vajus horisondi taha. Hääletu elektrimootoriga jõel kulgedes sain rahus ööhääli nautida. Üks põder sumpas luhas ja koprad lõid paadi ees lupsu. Kaldale saime päris pimedas.

Pühapäev, 28.04.2013
Päev kodukontoris

Veel üks rahulik hommik. Lõhkusin puid ja töötlesin Lihula kodukontoris pilte. Õhtul läksime maale lastele järele. Päevane tuul ja arusaamatu temperatuur olid teinud kurgu kibedaks. Öösel tohterdasin ennast ja nautisin värskelt soolatud siiga.

Esmaspäev, 29.04.2013
Päev Tallinnas

Viisin lapsed lasteaeda. Hommikupoolik möödus arvutis päringutele vastamise ja fototöötlusega. Kell 12 toimus pulmaeelne kohtumine noorpaariga. Peale seda võtsin kerge eine ja suundusin Tallinna poole. Kõigepealt külastasin Canoni esindust, kust sain oma katkisele objektiivile asenduseks teise samasuguse laenata. Kell 17 algas fotostuudios sünnipäevapidu koos fotosessiooniga, siis üks perepildistamine. Kohe kui lõpetasin läksin edasi Kreutzwaldi hotelli SPA-d pildistama. Öösel sõitsin koju.

Teisipäev, 30.04.2013
Päev Haapsalus ja Kihnus

Hommikul sõitsin Paliverre Kestvuspuidu toodetavaid mänguväljakuid jäädvustama, tee peal viisin lapsed lasteaeda. Pärast fotosessiooni plaanisin minna kohtumisele Läänema Turismi kontorisse, et suvist fotoprojekti arutada. Paraku lükkus see arutelu järgmisesse nädalasse. Kohtasin mere ääres Tarmulat, kes autoaknast ristparte jäädvustas.

Kell 12 pildistasin abielu registreerimist Haapsalu Piiskopilinnuses. Peale ametlikku osa käisime noorpaariga promenaadil, raudteejaamas ja mujalgi ilupildisessioonil.

Peale pulma hüppasin Lihulast läbi ja võtsin suuna Munalaiu sadamasse, et 17:45 väljuvale Kihnu praamile jõuda. Sadamas oli Maie vastas, koos sõitsime Kihnu tuletorni avamisele. Seal esines Jaan Tätte, mängiti pilli, tehti tuld. Pidu kestis varavalgeni, kuid mulle tikkus uni peale ja läksin ühe paiku magama. Üle pika aja saavad nüüd turistid Kihnu tuletorni jälle külastada.

Kolmapäev, 1.05.2013
Päev Kihnus

Kihnu saarel toimus suur talgupäev. Pildistasin tulevase raamatu jaoks, kuidas Elvi kihnu vöö valmistamist õpetas. See on igavesti keeruline protsess, aga fotodega jäin rahule. Õnneks armastavad kihnlased värvilist riietust.

Õhtul läksin jälle praamile ja sõitsin koju tagasi. Enne laevale minekut vaatasin sadamas ringi ja nägin kaluripaate, millele olid juba noodad peale laaditud. Küllap lähevad nad kohe merele, kui ilm lubab. Ehk jõuan sel kevadel pildistada, kuidas nad kakuami merre panevad.

Neljapäev, 2.05.2013
Päev Pärnus

Kui hommikused toimetused tehtud, sõitsime kassiga Pärnusse. Tal oli üks varvas kunagi varem viga saanud ja tegi talle kõvasti haiget. Arstid otsustasid selle eemaldada.

Õhtul käisime Joosepiga kalal, saime kaks särge. Pärast tuli pikalt arutada, kas kala on ikka elus või mitte ning kuidas neid kahte kala viie pereliikme vahel jaotama peaks. Hiljem mängisid poisid mängu, kus särg Kaarli ära sööb. Oh seda kisa ja kilkamist! Kui lapsed magama jäid sain fotograafi palga teemalise blogi valmis kirjutada.

Reede, 3.05.2013
Puhkepäev

Võtsin vaba päeva, Penijões on särg sees! Enda püütud kala on ikka kõige mõnusam voblaks teha ja suvel õlle kõrvale võtta.

 

Fotograafi palk

"Fotograafi palk" on teema, mida otsitakse otsingumootorite kaudu. Vähemalt minu kodulehele on liiklus selle fraasi kaudu üsna tihe. Mõtlesin, et kirjutan siis natuke lähemalt sellest teemast.

Kui olin palgatöötaja, laekus mulle palk igakuiselt lepingus määratud kindlas summas. Olles ise väikeettevõtja, tuleb ka palk mul endal igakuiselt välja maksta. Nüüd vaatan aga palgakuupäeva saabumisele natuke teise pilgu läbi.

Oletame, et ettevõte soovib välja maksta ainult miinimumpalka, mis on 2013. aastal 320€ brutopalgana kuus (VV määrus nr. 6. § 1). Töötajale kannab ta sellest pangakontole 272,93€, Maksu- ja Tolliameti kontole aga 155,87€:

Kokku on palgakulu ettevõttele 428,80€. Et viimast summat ettevõtte pangakontolt välja maksta, tuleb ettevõtte kontole teenida 514,56€ kuus, kuna käibemaksukohuslasena tuleb ettevõttel tasuda ka käibemaks 20% - 85,76€.

Ettevõttel on lisaks palgakulule ka teisi kulusid. Kaupo Kikkas on need kenasti enda essees "Mis maksab saiapäts..." välja toonud. Kindlasti ei tasu unustada ka ettearvamatuid kulusid, näiteks tehnika remont, mis juhtuvad tulema just siis, kui sa neid kõige vähem ootad. NPPA (National Press Photographers Association) on isegi välja töötanud kalkulaatori fotograafi aastaeelarve arvestamiseks.

Nii tulevad mängu juba kuu eelarved, aasta eelarved, aasta aruanded, turundusplaan, äriplaan ja ettevõtte peamine eesmärk - kasumi teenimine.
Palgafondiks jääb alati mingi protsent kogukäibest, võib-olla on see suurim ettevõtte kuluartikkel, aga üle poole kogusummast küll palgafond moodustada ei tohiks.

Sain täna huvitava kirja enda facebooki postkasti. Algaja fotograaf pöördus minu poole küsimusega, kas ma saan teda aidata fotoalase töö leidmisega. Vabakutselise fotograafina, kellel on palju töökogemusi, praegu ei olevat tal siin absoluutselt tööd. Selline olukord pole väga üllatav.

Fotograafi töökohti on Eestis üsna piiratud hulk. Neile lisaks leidub käputäis fotograafe, kes endale ettevõtjana palka maksavad. Suurema grupi moodustavad erineval tasemel vabakutselised, kellest mõni endale ka palka maksab, kuid põhipalga annab mõni teine tegevus.

Fotograafina palga teenimisest unistades tuleb väga paljude nüanssidega arvestada. Kindlasti ei jõua teenitud eurod otsesuunas sinu taskusse puhta palgarahana. Tegelikult pole ka kolmel suvekuu igal nädalavahetusel pulmi pildistades reaalne teenitud summast ülejäänud aasta kulusid katta.

Näiteks 2012 aasta IV kvartali keskmise brutopalga 916€ maksmise jaoks peab ettevõtte igakuine palgafond olema 1227,44€. Lihtne arvutus näitab, et aastane palgafond on seejuures ettevõtjale 14729,28€. Seega tuleb ettevõttel, olles käibemaksukohuslane, teenida 17675,14€. Töötaja kontole jõuab sellest igakuiselt 724,93€.

Jah, teenitud tulu saab ettevõte maksta välja ka dividendidena. Kuid sotsiaalmaks tagab töötajale sotsiaalsed hüvitised nagu haigusrahad, pension, vanemahüvitis jne. Ja tegelikult peab ju dividendide maksmiseks ettevõte kasumis olema :)

Fotograafi palgasumma sõltub otseselt nõudlusest ja reaalsest rahast, mida ta enda tööga teenib. Professionaalsusest tulenevalt võivad tasud sarnase töö eest erineda ka nullide hulga poolest.

 

Parim hea soodne

Kodulehe märksõnade analüüsist tuleb välja üks väga huvitav kombinatsioon otsingusõnu. Kokkuvõtvalt võiks otsisõnu kokku võtta fraasiga "parim hea soodne".

Otsitakse head või parimat fotograafi, olgu siis pulmafotograafi, lastefotograafi, perefotograafi, stuudiofotograafi, portreefotograafi, loodusfotograafi, tootefotograafi; ja ka head või parimat fotostuudiot, fotosessiooni. Samuti otsitakse soodsat fotograafi, fotostuudiot, fotosessiooni. 

Kõige parema soovituse fotograafi kohta võid arvatavasti saada enda tuttavatelt, kui keegi on kasutanud mõne fotograafi teenust. Samuti jagatakse nõuandeid erinevates foorumites. Enda silm on aga kuningas - uurides erinevate fotograafide tehtud töid kodulehel, fotoblogis või facebookis, leiad kindlasti endale sobiva käekirjaga fotograafi.

Kõige huvitavamad otsingusõnade kombinatsioonid on siiski "hea ja soodne", "hea ja odav", "parim ja odavaim". Mul on tunne, et püüdes kahte äärmust kokku viia, saad tulemuseks mittemidagiütleva keskmise. Pigem võiksid keskenduda kas fotograafi tehtud töödele või siis ainult hinnale. Seades aga hinnakriteeriumi otsingu aluseks, püüa mitte eeldada kõige paremat ja kvaliteetsemat fototööd. 

Sama paralleeli saan tuua minu postkasti laekuvate päringute kohta. Ühest küljest on näiteks tootmisettevõttel häid tootefotosid vaja, et kaupa edukalt turustada. Teisalt napib vahendeid fotode tellimiseks.

Soodsama hinna pakkumine tähendab, et midagi tuleb teha vähem. Näiteks pildistada kiiremini või teha järeltöötlus vaid pealiskaudselt. Töö hinna saab nii küll soodsamaks, kuid paraku jääb ka tulemus lahjemaks. Nii saavutab ettevõte küll väikese kokkuhoiu, kuid kehvemate fotode tõttu jääb toodete müük sh eksport oodatust väiksemaks ja esialgne kokkuhoid hakkab hoopis kahjumit tootma.

 
Kuvan postitused 1 kuni 10. Kokku on postitusi 15
<< Esimesed < Eelmised 1-10 11-15 Järgmised > Viimased >>