• 10+ aasatat kogemust
  • 500+ ettevõttega koostöö
  • 2100+ pildistatud projekti
  • 200+ tehtud fotokoolitust

KUTSU MIND PILDISTAMA

HELISTA VÕI KIRJUTA

+372 5341 4678

info@olev.ee

Kutsu mind pildistama!

kolmapäev 11. märts 2020
Teema: Fototurg

Ma olen viimased kümme aastat töötanud vabakutselise fotograafina.

Pakun fototeenust ettevõtetele, kes vajavad pilte toodetest, teenustest, töötajatest, hoonetest, tootmisest, sündmustest.

Minu peamisteks tööülesanneteks on kliendi vajaduste ja persoona mõistmine, pildistamine, töötlemine ja piltide tähtajaks üleandmine.

Kui sa tead kedagi, kes võiks olla huvitatud minu fototeenustest, palun jaga temaga minu kontakti.

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

Arhitektuurifotograafi suurim unistus!

kolmapäev 11. märts 2020
Teema: Fototurg

Oled jõudnud mõnda hunnitusse kohta - Veneetsia suure kanali sillale, Pisa katedraali juurde või oled seadnud oma statiivi püsti Püha Peetruse väljakule. Kuldne õhtupäike on just õigel kõrgusel ja paistab hoonetele ideaalse nurga all. Taevast katab imeõhuke pilvekiht, mis muudab valguse pehmeks, merevaigusarnaseks. Lisaks ujuvad taevas mõned mõnusad rünkpilved. Jumalik hetk pildistamiseks, aga ...

... kõik kohad on turiste täis, nad ronivad su kaamera ette ja varjavad kogu ilusa vaate oma selfipulkadega. Jube ebameeldiv olukord. Muudkui ootad õiget hetke ja kui selline peakski saabuma, on just päike pilve taha kadunud või äikesetorm alanud.

Küll tahaks praegu Itaalias olla ja kõiki neid kauneid paiku uhkes üksinduses pildistada.


Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

Matuste pildistamine

kolmapäev 04. märts 2020
Teema: Fototurg

Kas siis keegi enam matuseid pildistab? Jah pildistab ikka. Minagi pildistan matuseid.

Matusele fotograafi tellimise komme on tõesti aja jooksul taandunud. Eriti võrreldes 30.-40. aasta taguse ajaga, kus olidki olemas puhtalt matusefotograafid. Neil professionaalidel oli väljaarendatud kindel süsteem. Olen kuulnud väljendit „matus 12. kaadriga“. Kui nad tõesti 12. kaadriga hakkama said, mahtus 36. kaadrilisele filmilindile 3 matust. Praegugi leidub fotograafe, kes olulise osa oma ajast matustele pühendavad.

Miks sel kurval sündmusel võiks jätkuvalt pildistada? Matusepildid on väga suure genealoogilise väärtusega. Sugupuud uurides selgub sageli kibe tõde - parim või ainus pilt mõnest sugulasest pärineb matustelt. Juubelile ei pruugi kõik tulla, lähedase ärasaatmisele tullakse peaaegu alati.

Peied kujutavad endast mingis osas suguvõsakokkutulekut. Vesteldakse, tuletatakse lahkunut meede ja räägitakse ühistest mälestustest. Ollakse rõõmsad kohtumise üle ja lubatakse külla tulla või kokkutulek korraldada. Paraku kohtutakse kõige tõenäolisemalt järgmistel peiedel. Just sellepärast tulebki jäädvustada vähemalt grupipilt ja võimalust mööda kõigist osalejatest portreepildid noppida, kui meeleolu seda vähegi võimaldab.

Lahkunu enda või matuste pildistamine pole mulle probleemiks. Tegelikult peitub ärasaatmise tseremoonias märkimisväärne hulk ilu ja puhtaid tundeid - armastust, kurbust, leina, vahel ka andestamist. Seda kõike läbi kaamera jälgides saan ka ise protsessist osa ja aitan läbi piltide kellegi mälestust hoida.

Postmortal photography otsinguna kasutades võib aga leida hoopis isesuguse pildimaterjali. Eelmise sajandi alguses on olnud periood, kus pildistati lahkunuid nagu nad oleksid elavad. Teema tasub uurimist, kui närvid seda lubavad. Piltide hulgas on väga lummavaid kaadreid.


Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

Kas sa kasutad LinkedIni?

neljapäev 20. veebruar 2020
Teema: Fototurg

Lisa mind kontaktiks

www.linkedin.com/in/olevmihkelmaa

 

15x hinnavahe

kolmapäev 19. veebruar 2020
Teema: Fototurg

Fotoäris võib olla hinnavahe 15. kordne. Sama teenust pakutakse väga erineva tasu eest. Millest see tuleb? Teenusepakkujate taust on erinev.

Kõige soodsamat teenust pakuvad hobifotograafid, kes käivad põhitööl ja teenivad pildistades lisaraha. Palgalisana teeb iga teenitud euro tuju heaks. Paraku peavad nad jätkama põhitööl käimist, sest fotograafiast saadavast tulust jääb kõikide kulude katmiseks väheks.

Keskmist hinnataset pakuvad enamasti vabakutselised fotograafid nagu mina. Pildistamine peab katma kõik nende kulud palgast tehnikani. Mitmed neist püüavad hinnas konkureerida hobifotograafidega, kuid põlevad mõne aastaga läbi ja lähevad palgatööle tagasi. Teised hoiavad kõrgemat hinnataset, mis lähtub arvutustest ja võimaldab jätkusuutlikult tegutseda.

Kõrgeimat hinda pakuvad fotograafid, kes on vastava positsiooni endale välja võidelnud, ja agentuurid. Agentuuridel on lisaks fotograafi kulule katta ka palju muid kulusid ja omanikele ettevõtlustulu teenida. Tippfotograafid on jõudnud tasemini, kus nõudlus, maine, kvaliteet ja klientide profiil võimaldavad neil kõrgeimat hinnataset hoida.

Kas rohkem makstes saab klient parema tulemuse? Üldjoontes jah, kuigi kõik sõltub asjaoludest. Suurema tasu eest on fotograafil võimalik teha rohkem tööd ja põhjalikult projekti süveneda.


Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

MIKS

teisipäev 11. veebruar 2020
Teema: Fototurg

Miks ma teen fotograafi ja koolitaja tööd?

Esiteks, fotograafia on mu suur kirg. Ilma selleta ei kujuta ma ennast ette. Mulle meeldib pildistada ja aidata ettevõtetel turunduse jaoks fotosid luua. Mulle meeldib jäädvustada tooteid, teenuseid, hooneid, tööstust, inimesi ja viibida sündmuste keskmes. Enda suhtlemis- ning tähelepanuvajadust silmas pidades aitan fotodega samal ajal üritus- ja konverentsiturundusele viimase lihvi anda.

Teiseks, ma saan pildistamisega perele leiva lauale tuua ja ühendada töö pereeluga. Töötades iseenda alluvuses, saame minu graafikut vabalt planeerida. Minu pildistamised ja töötlusajad planeerime enamasti pere elurütmi järgi. See sobib meie pere vajadustega, kus kasvab neli last. Olen väga vähestelt pere tähtsündmustelt puudunud ja saanud lapsi peaaegu alati vajalikesse kohtadesse toimetada või saatjana kaasa minna. Minu töö sobib meie elustiiliga, seda võib julgelt nimetada elustiiliäriks.


Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

Aitäh sulle soovituse eest!

neljapäev 06. veebruar 2020
Teema: Fototurg

Üha suurem osa minu meilile jõudvatest päringutest algavad sõnadega “Sain teie kontakti x käest”. Soovitusturundus töötab praegu minu kasuks rohkem, kui kunagi varem.

Alguses suunasime kogu energia internetiturundusse. Tegime kodulehe, optimeerisime sisu erinevatele otsingusõnadele ja panustasime SEOle nii palju, kui oskasime. Nii tulid esimesed kliendid väljastpoolt sõpruskonda.

Esinduslikku portfooliot siis veel polnud, kõik tööd jõudsid blogisse ja aitasid uusi kliente tuua. Blogiturundus töötas mõnda aega väga hästi, praeguseks on selle roll teisenenud.

Iga aastaga on mul aina rohkem püsikliente, kellega koostöö sujub. Mõne kliendiga töötan juba 10 aastat. Püsiklendiks saamisel on väga oluline roll kontaktisikutel. Pigem ongi minu kliendiks inimene, kellega ma ettevõttes suhtlen. Uude töökohta liikudes võtab ta mind sageli kaasa ja koostöö jätkub.

Uued kliendid jõuavad väga tihti minu juurde läbi soovituste. Olen kellelegi pildistanud, ta on tööga rahule jäänud ja annab mu kontakti edasi.

Ja siis on mul veel fännklubi, kellele mu tööd meeldivad, nad hoiavad minu tegemistel silma peal ja soovitavad mind kõigile, kes pildistamist või fotokoolitust vajavad.

Tänan kõiki, kes mu töid armastavad ja kes mind on soovitanud! Tänu teile saan teha seda, mida armastan.

 

Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

2019 kokkuvõte

teisipäev 21. jaanuar 2020
Teema: Fototurg

2019. aastal tegin koostööd 100+ kliendiga, neist 92 olid ettevõtted, avaliku sektori asutused ja vabaühendused.

Kohtusin sadade vahvate inimestega, pildistasin põnevaid projekte, koolitasin uudishimulikke inimesi!

2019. aastal pildistasin

vahvatele inimestele

  • ristseid
  • pulmi
  • pulma-aastapäevi
  • perepilte stuudios ja looduses
  • passipilte
  • juubeleid
  • matuseid

///

ettevõtetele

  • imagofotosid isikutest ja meeskondadest brändide taga, ettevõtete hoonetest, kontoritest, koosolekust, masinapargist, pakutavatest kursustest

  • töötajate portreefotosid ja grupipilte

  • tootefotosid mööblist, valgustitest, linnamööblist, ustest, varuosadest, spordijoogist, materjali näidistest, veejahutitest, kõnekabiinidest

  • Amazoni tootefotosid ennustuskaartidest, täiskasvanu mänguasjast, tuulekellast, köiest, kohvist, mängumajast, ukselingi ümbrisest, tööriistast, madratsikattest, laste tekist

  • referentsfotosid arhitektidele, projekteerijatele, sisekujundajatele, arendajatele, ehitajatele, tootjatele hoonetest

  • kinnisvarafotosid uusarendustest, müüki minevatest korteritest, üürikorteritest, külaliskorteritest

  • hotelli fotosid tubadest, restoranidest, lobbyst, spast, hoonetest, teenustest

  • tööstusfotosid seadmetest, protsessidest, töötajatest töökeskkonnas, ladudest

  • konverentse, Lihula Lillkirja Festivali, sündmuseid sarikapidudest, juubelitest, tänupidudest, ettevõtete ja nende töötajate laste jõulupidudest, aastapidudest

///


Lisaks

  • aitasin ettevõtete fotobriife koostada

  • tegin koolitusi tootefotode pildistamisest ja fotograafia põhitõdedest, tegin ühe fotoretke, pidasin Vatla Fotoringi, andsin individuaalkoolitusi

  • müüsin pildipanga fotosid

  • tegin jõulukaarte

  • müüsin kinkekaarte individuaalkoolitustele

///

Oli tegus aasta! Kohtume 2020!

Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

 

Loe veel:

 

Turundusfotost

laupäev 04. jaanuar 2020
Teema: Fototurg

2019. aasta jooksul avaldasin lühikesi postitusi. Üks läbivatest teemadest oli turundusfoto.

Brändingu fotograafia

Milline on sinu ettevõtte bränd ja millest ta koosneb?

Kõigepealt ilmselt logo. Paljudel juhtudel võibki jutt siinkohal lõppeda. Tegelikult peaks kõigepealt rääkima ettevõtte kontseptsioonist ja äriideest, millest tuleneb visuaalne stiil. Logo on selle keskpunkt ja ettevõtte väärtuste kõige otsesem väljendus. Kõik, mis tuleb peale kaubamärgi visualiseerimist, peab sellest lähtuma - kodulehe kujundusest, esitlusslaidide ja arveblankettide kujunduseni.

Loomulikult peab stiili diktaadile alluma ka kogu fotomaterjal. Tugeva brändiga ettevõtte tunnus minu jaoks on enne pildistamist postkasti potsatav stiiliraamat või photobrief. Mulle on see kui vundament või statiiv, millele enda ideed ja kaamera toetada. Ma näen, mida mult oodatakse ja oskan sellele ehitada kogu pildistamise üksikasjad. Tean, mida pean tegema ja klient saab seda, mida ta soovib.

Kuhu jääb siis loominguvabadus? Loomingu ja vabadusega on kõik korras. Brändifotode pildistamist võib võrrelda sisekujundaja tööga. Majaidee on juba valmis, võib-olla seinadki püsti. Kujundajal tuleb vaid ruum enda ideedega täita. Jõudsid ehitada maja, sisusta see õige ja väärika mööbliga.

Fotod ongi ettevõtte sisekujundus, mis loob klientidele, töötajatele ja partneritele pildi sinu ettevõttest.

Turunduseelarvest

Iga ettevõte hoolitseb enda töötaja töövahendite eest. Turundusjuhil on oma töölaud, arvuti, mobiiltelefon ja kohvitass. Sealt edasi tekivad erinevused. Kas turundusjuhil on ka turunduseelarve? Loogiliselt võttes, peaks olema. Tegelikkuses kohtan sageli ilma eelarveta turundajaid. Isegi sellistes ettevõtetes, kelle kvartalikäibed ulatuvad miljonitesse.

Saan aru, et müük toimub sageli otsesuhtluse kaudu ja sõltub müügijuhtide professionaalsusest. Samas näeb juhatus vajadust turundusjuhi järele, kes saab endale laua, tooli ja arvuti, aga mitte eelarverida. Selline töötaja on sageli üsna hädas ja peab iga tegevuse jaoks eraldi vahendeid kauplema. Nutikas turundaja saab selliseski olukorras palju ära teha, kuigi suudaks palju enamat.

Miks see nii on? Mulle paistab turundusosakond B2B ettevõtetes sageli justkui kuskil serva peal olevat. Teda oleks vaja, kuid tööst tulenevat kasu pole lihtne mõõta. Midagi nad seal teevad, aga müügiosakond on ju see, kes raha sisse toob.

Hea juht, anna enda turundajale eelarve, et ta saaks varustada ennast kõigi vajalike töövahenditega. Eriti fotodega, mida kasutada kodulehel, sotsiaalmeedias, müügimaterjalides, trükistes ja esitlustes. Selleks vajalik kulu on ettevõtte käibega võrreldes märkamatu, kuid aitab kaasa nii müügis kui mainekujunduses.

Fototeenuse vajalikkusest

Fotograafia on iseäralik ärivaldkond. Jälgime pidevalt, mis fototurul toimub ja teeme enda kogemustest järeldusi.

Paljude ärisuundade kohta saab öelda, et nende tarbimine on kliendi jaoks vältimatu. Küsimus seisneb vaid selles, kellelt osta. Näiteks toiduainete, ehituse või logistika sektoris. Teoreetiliselt võib klient mitte süüa, mitte ehitada ja mitte kaupu liigutada. Valdavalt pole see siiski otstarbekas.

Teises äärmuses seisab loomeettevõtja, kes toodab kunsti ilu loomise eesmärgil. Maali võib alati ostmata jätta, ilma kõrvarõngaste ja Haapsalu sallita saab elada, ilma perefotodeta on võimalik hakkama saada.

Suure osa äriklientide jaoks seisab fotode tellimine prioriteetide nimekirja alumistel ridadel. Vahetu müügitegevus ja tootmine ise võtavad kogu energia, pildistamine tundub olevat välditav kulu. Alternatiivina pildistatakse ise või jäävad fotod lihtsalt tegemata. Edukas ettevõte paistab niigi toimivat, vähem edukal napib vahendeid piltide tellimiseks.

Loomulikult leidub neid ettevõtteid, kes fotode rolli turunduses ja müügis oluliseks peavad. Just nendega me koostööd teemegi, nemad näevad turundus-, referents- ja tootefotode vajadust. Samas mõtlen paljudele teistele, kes võiksid heade piltide abil veelgi edukamad olla, kuid pole seni osanud selles suunas mõelda.

Fotod - kõige tasuvam investeering

Fotod on kõige tasuvam investeering turundusse. Tegelikult pole turundus visuaalse materjalita võimalik. Isegi sõbralt saadud suulist soovitust läheb klient ettevõtte kodulehele kontrollima. Tekstist ei piisa, alati peab midagi vaadata olema. Välimeedias, veebireklaamis, kodulehel või trükises, igal pool ja alati.

Turundus kasutab kümneid eri tööriistu - veebilehed, internetireklaam, reklaamklipid, videod, välireklaam, trükised jm. Kui panna iga tegevus või investeering eraldi tabelireale ja lisada juurde hinnasilt - üks reklaam televisioonis, ühe kodulehe loomine, üks reklaamikampaania veebis ja veel sada muud tegevust ning üks korralik turundusfoto - leiame kindlasti just turundusfoto hinnasildilt kõige väiksema numbri. Aga facebooki reklaam on ju veel soodsam! Jah tõesti, aga facebookis pole fotota midagi peale hakata.

Peale selle, et foto on vältimatu turundustööriist, on ta ühe ühiku kohta kõige soodsam ja kõige tasuvam investeering. Alternatiiviks võiks olla video või digitaalne kujutis, kuid nende ühikuhinnad kujunevad peaaegu alati kõrgemaks.

Tihtipeale kulub turunduseelarvest peamine maht kõigele muule ja pildistamine jääb viimaseks tegevuseks. Ole nutikas, alusta hoopis turundusfotodest. Foto on kõige kättesaadavam, kõige soodsam ja kõige tasuvam turundustööriist.

Kui nähtav on sinu ettevõte?

Näita, mida sinu ettevõte suudab!

Avasite uue tootmisliini, saite valmis vinge kontori, lõite täiesti ainulaadse toote. Teil on äge meeskond, kus töötavad kõige paremad spetsialistid. Asjad lähevad ülesmäge, vallutate üha uusi mäetippe ja seate sihte järgmiste ületamiseks. Ettevõte lausa pakatab positiivsest energiast ja teotahtest.

Aga kas keegi teine peale siseringi teab sellest? Teisedki soovivad näha, milliste imeliste saavutustega olete oma ettevõttes hakkama saanud. Edust tahavad kõik osa saada ja ise kaasas olla.

Kuidas partnerid ja kliendid peaksid teie saavutustest teada saama? Vaatama majandusaasta aruandest kasumi- ja kasvunumbreid? Otsima tootenimistust uusi tooteid? Nägema teie saavutusi poelettidel või messipindadel? Jah, nii on ka võimalik.

Palju parem tähelepanu ootamisest, on ise julgelt tähelepanu äratada. Rääkida julgelt kõigile enda saavutustest, andekast meeskonnast ja suurepärastest toodetest kõikjal, kus vähegi võimalik - kodulehel, sotsiaalmeedias, blogides. Lisada igale uudisele ja saavutusele suurepärased fotod, mis vastavad ettevõtte üldisele kvaliteedistandardile, väärikusele ja turunduskontseptsioonile.

Aitan teid hea meelega selliste fotode loomisel ja elan suure huviga kaasa igale uuele saavutusele, mida enda tegemistest jagada soovite.

Millal on parim aeg valminud objekti pildistada?

Millal on parim aeg valminud objekti pildistada? Eks ikka kohe peale ehitustööde lõppu. Objekt alustab vananemist kohe peale viimase ehitaja lahkumist või isegi varem. Erinevat tüüpi ehitised ja elemendid vajavad õiget käsitlemist.

Kõige kiiremat reageerimist nõuab linnamööbel, eriti prügikastid, mida tuleb pildistada vahetult peale paigaldamist. Sigarettide kustutamise jäljed ilmuvad kastiservale juba mõne päevaga.

Linnamajad eeldavad samuti kiiret pildistamist, eriti hooned, mis asuvad suurte magistraalide ääres. Fassaadile ja akendele ladestuv tänavatolm muudab majad kiiresti vähem atraktiivseks.

Samas leidub palju objekte, mida tuleb pildistada alles mitu kuud peale valmimist. Hoone saab küll valmis, kuid haljastus jõuab atraktiivsesse seisu mitme kuu või isegi poole aasta pärast. Sügisel valminud objekte pildistan vahel mitu korda. Esimese külastuse teen kohe peale valmimist. Teist korda lähen pildistama järgneval suvel.

Üle üheksa kuu ei tohiks ühegi objekti pildistamisega viivitada. Paljud fassaadimaterjalid kaotavad oma esmase värskuse väga lühikese aja jooksul. Kergelt sammaldunud, paksu tolmuga kaetud või niiskuse poolt töödeldud pinnad valminud tööde esitlemiseks pole parimad visiitkaardid.

Interjööripiltide suhtes on aja mõju üsna sarnane.

Seepärast vaatame püsiklientidega iga natukese aja tagant objektide valmimise ajakava ja planeerime pildistamised pikemaks ajaks ette.

Kuidas pildistada hotelli?

Suvel võttis minuga ühendust Hotell Pärnu juht ja soovis uue kodulehe tarbeks värskeid fotosid. Enne pakkumise tegemist küsisin endalt ja ka temalt: "Kuidas pildistada hotelli?" Mina fotograafina peaksin muidugi teadma, kuidas hotelli pildistada - tuleb võtta kaamera, kohale minna ja teha võimalikult kvaliteetsed pildid. Praktikas pole lugu tegelikult nii.

Enne töö alustamist pidin leidma vastused mitmetele küsimustele:

  • Milline on hotelli turunduskontseptisoon?
  • Kes nende hotelli kõige enam külastavad?
  • Millist klientuuri nad rohkem näha soovivad?
  • Milles seisnevad hotelli peamised väärtused ja eelised?
  • Kuidas tellija fotosid kasutada soovib?

Arutlesime nende küsimuste üle päris põhjalikult ja leidsime mitmeid lähtepunkte. Praegu moodustab klientide enamuse vanem generatsioon Soomest ja mujalt, kuid lähitulevikus võib eeldada kliendiprofiili muutumist. Hotell asub kesklinnas, logistiliselt väga heas paigas, sobib pigem linnapuhkust eelistavale kliendile ja ärikliendile. Erinevalt enamikest linnahotellidest on igal toal suurepärase vaatega rõdu. Hotell on veel uuenemisprotsessis.

Kas need vastused aitasid mul kvaliteetsemaid fotosid luua? Jah, saadud info põhjal kohendasin piltide rõhuasetust vastavalt sihtrühmale ja hoidsin koguaeg meeles, kellele fotod on mõeldud. Püüdsin piltidega rõhutada kõiki hotelli tugevaid külgi ja lisada fotosid, mis neid paremini kirjeldaksid. Kokkuvõttes sai tulemus parema rõhuasetusega ja täpsem.

On suur vahe, kas fotograaf pildistab lihtsalt sise- ja välisvaateid või teab täpselt, millest fotod jutustama peavad.

Ebamugavad küsimused

Tere! Vajame fotosid kolmest tootest. Milline on hind?

Selliseid kirju saades tean, millist vastust oodatakse.

Tere! X€. Soovite?

Tegelikult ma ei taha sellist pakkumist saata ja küsin täpsustavaid küsimusi. Paraku jäävad vastused mõnikord saamata. Järelikult klient leidis teise fotograafi, kes juba pakkumise tegi.

Küsimused on ebamugavad, sest nendele tuleb vastata. Vastamine võtab aega ja mõnele küsimusele polegi nii lihtne vastust leida. Valgel taustal tootefoto pildistamiseks pole väga palju infot vaja. Mida lähemale reklaam- või turundusfotole, seda rohkem tekib küsimusi.

Kui palju pilte ühest tootest/objektist vajate? Kuidas soovite fotosid kasutada? Millise kujundusega peavad pildid kokku sobima? Millistele tehnilistele nõuetele vastama? Milline on teie brändi kontseptsioon? Kes on teie sihtgrupp?

Mõnikord pole töö tellija neile küsimustele lihtsalt mõelnud. Väikestel ettevõtetel võib-olla polegi väga selget nägemust enda turundusest, sihtgrupist ja fotode stiilist.

Ometi tahan igal võimalusel küsida. Samas püüan tunnetada, kui kaugele võin pärimisega minna ilma, et kliendi eemale peletaksin. Vastused aitavad mul paremat pakkumist koostada ja kliendil saada just sellise fotomaterjali, mida ta vajab.

Hea koostöö ja põhjalik infovahetus tagab kõige parema tulemuse.

Kas sa saaksid teha paremad pildid?

Klientide huvi mind pildistama kutsuda võib olla erinevatest asjaoludest motiveeritud. Mõnikord on neil pildid juba olemas, kuid ei vasta mingil põhjusel ootustele.

"Kas sa saaksid teha paremad pildid?" Vastamiseks pean mõistma, milles seisneb probleem. Tehniliselt ebaõnnestunud fotosid saan üsna lihtsalt parandada uute fotode pildistamisega. Pean valima õigema pildistamise aja, kasutama sobivamat valgust või teostama parema järeltöötluse.

Teisalt võib piltide ebasobivus tuleneda nende kontseptsioonist. Fotod lihtsalt ei kirjelda toodet või teenust õigel viisil. Paremate fotode saamine eeldab sel juhul suuremat koostööd ja kliendipoolset panust kogu protsessi. Peame koos arutlema mida, kellele ja miks me pildistame. Vajadusel kaasame suurema meeskonna, sh disaineri või kujundaja. Viime koos tulemuse vastavusse kõigi nõudmistega ja saamegi paremad pildid.

Kõige sagedamini pildistan üle müügi- või üürikinnisvara, tooteid ja ametiportreid.

Iga projekti puhul püüan hinnata, millisel tasemel on eelnevad pildid ja kui palju kasu võib ülepildistamine tuua. Vahel jõuan järeldusele, et 10% parema tulemuse saavutamiseks peame tegema 90% rohkem tööd. Kliendi otsustada jääb, kas ta selles valguses soovib uusi fotosid või kasutab tulemuse parandamiseks mõnd teist turundustööriista.

Milline on ideaalne fotograaf?

Fotograaf peab olema väga hea suhtleja. Mitte ainult hea vestluspartner, vaid oskuslik projektijuht, kes tahab klienti kuulata ja tema ideid edasi arendada. Samuti on vaja juhi oskuseid, eriti suurte grupipiltide ja peresessioonide pildistamisel.

Edu saavutamiseks tuleb igale päringule kiiresti reageerida ja töödega ajakavas püsida. Kõigepealt tuleb süveneda kliendi vajadustesse ja tegutseda neist lähtuvalt. Enda isiklikke huve võib arendada peale seda, kui kõigi kliendi soovidega on arvestatud ja projekt ei kaldu eesmärgist kõrvale.

Fotograaf peab oskama jutustada lugusid. Perepiltidel tuleb rääkida perelugu, ettevõtte fotodel ettevõtte lugu. Kui fotograaf teab, mida ta tahab piltidega edasi anda, saab iga foto mõtte ja sisu. Ilma selleta jääb pilt nõrgaks ja ei suuda vaatajat kõnetada.

Lugude jutustamine sõnas ja pildis on ta enda turunduse kõige tähtsam osa. Kui fotograaf oskab jutustada enda tööst ja sellega vaatajaid inspireerida, oskab ta ka teiste ideid edasi anda.

Fotograafil peavad olema tehnilised oskused ja vajalik varustus tööde teostamiseks. See on nii elementaarne, et ei tasu peaaegu mainimist. Fotograaf peab tehniliselt oma tööga hakkama saama. See on baasoskus, ilma milleta pole edu loota, kuid ainult sellest eduks ei piisa.

Milline on minu ideaalne klient?

Parima kliendi kõige tähtsam omadus on valmidus koostööks. Iga pildistamine kujutab endast koostööprojekti, mille õnnestumisesse peavad panustama mõlemad osapooled.

Leidub töid, kus läheb vaja tellija vahetut kohalolekut. Samuti pildistamisi, kus oleme õige raja juba aastatega sisse tallanud, piisab põhiliste detailide ületäpsustamisest - seegi on koostöö.

Vahel eeldavad tellijad, et fotograaf teeb kogu töö iseseisvalt. Ka nii saab töö valmis, kuid tulemus võib tellija soovidest erineda.

Mul käib alati väike jõnks selgroost läbi, kui tellija ütleb, kuidas ta mind täielikult usaldab. Loomulikult olen meelitatud, kuid ootan usalduse asemel koostööd.

Armastan kliente, kes jõuavad minuni, kuna neile meeldivad minu fotod. See on kõige parem garantii teineteise mõistmisele ja heale töötulemusele.

Igal fotograafil on veidi erinev käekiri ja viis tööle läheneda. Kui minu eelmised tööd vastavad sellele, mida klient minult ootab, võin kergesti vajaliku tulemuse saavutada.

Hea klient teab täpselt, mida ta vajab ja otsib optimaalset lahendust tulemuse saavutamiseks. Projektid võivad takerduda, kui kliendile pole selge, kui palju ja milliseid fotosid ta vajab. Parimal juhul valmib mul täpselt õige kogus pilte, mis vastavad igas mõttes kliendi ootustele.

Turundusfoto facebooki grupp

Tegime turundusfotost arutlemisest facebooki grupi, tule räägi kaasa.


Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

Loe veel:

 

Fotograaf Olev Mihkelmaa hobid

laupäev 04. jaanuar 2020
Teema: Fototurg

Igast hobist ei pea äri tegema. Mul on peale fotograafia palju teisi hobisid ja huvisid, millest 2019. aastal lühikestes postitustes kirjutasin. Lisaks tõin välja enda kitsaskohad. Koondasin postitused üheks artikliks.

Naljakas lugu minu nimega

„Tere, Mihkel!“
„Tere-tere, kuidas läheb?“

Sarnast dialoogi pean vähemalt paar koda aastas, vahel sagedaminigi. Kes siis on see Mihkel? Eks ikka mina ise.

Kas mind häirib, kui vestluskaaslane nimega eksib? Loomulikult mitte. Mihkliks kutsumisega olen juba nii harjunud, et kulm ka ei liigu. Pigem jätan võimalusel eksitusele üldse tähelepanu juhtimata ja lähen suhtlusega edasi. Milleks vestluskaaslases piinlikust tekitada.

Ametiasutustes, sündmustele registreerides, kauplustes ja mujal pean enda nime väga hoolega ja õigete rõhkudega hääldama. Kirjapanija võib väga kergesti eksida tulles välja iselaadse omaloominguga. Nime saab väga erinevalt kirjutada:

  • Olev Mihkelmaa,
  • Olev Mihkel Maa,
  • Olev-Mihkel Maa,
  • Mihkel Maa,
  • Mihkel Olevmaa.

Rohkem praegu ei meenu, variante võib veel olla.

Kunagi oli isapoolse suguvõsa perekonnanimeks Mihkelmann. Nimede eestistamise aegu sai mannist maa. Üks sarnane eestistamise juhtum on teada Viljandimaalt Loodi külast, teine Tahkurannast. Nende suguvõsade nimi pole tänasesse päeva jõudnud.

Tegemist on unikaalse perenimega, mille edasikandmise au kuulub mulle ja läheb edasi minu poegadele. Kui teile kasvõi saja aasta pärast mõni Mihkelmaa ette juhtub, võite tema esivanema kergesti kindlaks teha.

Suhtlemisest

Tegelikult ma kardan inimesi. Neil kes mind tunnevad, võib olla raske seda väidet uskuda, aga nii see tõesti on.

Seltskonnas viibides võin juhtimise kerge vaevaga enda peale võtta ja oma tugevat häält kasutades rahvast suunata, teinekord isegi naerma ajada. Lektorina sadade inimeste ette lavale astuda pole mingisuguseks probleemiks. Mul on teatav loomupärane anne võõraste inimestega vabalt suhelda, luua õhkkonda, oma tahet ellu viia. Pulmades või konverentsidel kasutan meeleldi neid võimeid, kui olukord seda eeldab.

Minu loomupärane edevus soosib avatud suhtlemist. Rambivalguses tunnen ennast hästi ja naudin hetki, mil kogu publiku tähelepanu on mulle suunatud. Ja ikkagi, ma kardan inimesi.

Töiseid telefonikõnesid püüan viimase võimaluseni edasi lükata. Mulle ei meeldi teed küsida. Olen valmis mingi paiga leidmisele mõttetult aega kulutama, kui ainult ei peaks uue inimesega suhtlema ja enda haavatavust näitama. Pelgan kahtlase välimusega inimesi, olen valmis koheselt kaitsesse asuma, kui mõni neist mind tülitab.

Igapäevaelus pean selle veidra kartuse lihtsalt jõuga kõrvale suruma. Teen mõnikord päevas kümneid telefonikõnesid, suhtlen rohkem kui saja inimesega, küsin võõrastelt teed ja liigun pimedal ajal kahtlastes kohtades. Ega alateadliku hirmu pärast saa midagi tegemata jätta.

Düsgraafiast

Kas oled kuulnud düsgraafiast või tead kedagi, kes õigekirjaga igapäevaselt vaeva näeb ja imelikke vigu teeb? Minu jaoks on see igapäevane teema, millega tegelema pean, sest ma lihtsalt ei erista häälikupikkuseid ja teen teisigi huvitavaid vigu.

E-maili saates pean teksti mitu korda üle lugema, ega ma siis ka kõiki vigu üles ei leia. Vahel loen teksti sõnahaaval tagurpidises järjestuses, nii tulevad eksimused paremini välja.

Väga olulised tekstid pean enne ärasaatmist kontrollida andma. Blogitekstid vaatab Merle alati enne avaldamist üle. Ega temagi kõiki vigu enam ei näe, ajapikku on ta minu eripäraga harjunud ja ei märka kõike, vahel teeb isegi sarnaseid eksimusi. Nii et kui leiate mõnes minu tekstis vea, võite selle põhjuse kergesti tuvastada.

Kas düsgraafia segab minu igapäevaelu? Ikka segab, kuigi otseselt ei takista. Koolis sain eesti keelega kurja vaeva näha. Ükskord hakkas õpetaja peaaegu nutma, kui etteütluse vigade paranduse pealkirjaks „Vikate parantus“ kirjutasin. Sellest hoolimata sain valitud koolid lõpetatud. Eriala valikul pidin enda eripära muidugi meeles pidama. Tõlkijaks või filoloogiks õppimine poleks kõne alla tulnud.

Pildistamist düsgraafia muidugi ei sega, võibolla annab juurdegi. Tasakaalu mõttes saan ehk just sellepärast pildistamisega paremini hakkama.

Reisimisest

Reisimine on minu suur kirg, lausa füüsiline vajadus. Pikalt ühe koha peal püsida on talumatu. Fotograafi töö ise tähendab õnneks pidevas liikumises olemist. Enamasti toimetan Tallinna ümbruses ja mujal Eestis. Viimasel ajal käin aina rohkem kaugemalgi.

Tunnen suurt rõõmu iga pikema sõidu üle. Siiski on kõigis minu käimistes üks paratamatu vastuolu. Kui tahan pildistada ja portfooliot täiendada, pean reisima üksi. Neil kordadel sõidan pikki vahemaid, naudin üksi olemist ja uute põnevate paikade jäädvustamist. Kõik tundub vahva, kuid mitte täiuslik, sest sooviksin kõike nähtut oma perega jagada.

Neil kordadel, mil meie kuueliikmeline pere teele asub, on kõigil vahva ja põnev. Aga kaamera võin sellistel reisidel rahulikult koju jätta, mõnikord olengi seda täinud. Vähemalt praegu, väikeste lastega jääb pildistamisse süvenemine pigem unistuseks. Võin ju oma fotokotti ja statiivi kaasas vedada, midagi asjalikku ja tõeliselt head sünnib sellest paraku väga harva.

Nii peangi vähemalt täna valiku tegema, kas reisida üksi ja tuua koju häid pilte või reisida koos perega ja parimatest piltidest pigem loobuda, sest minu kohmitsemisi kaameraga, õige kellajaja ja valguse passimisi pole mõtet teistele pereliikmetele ooteajaks vormistada. Küllap saan aastate edenedes sellest dilemmast vabaks.

Matkamisest

Matkata on vahva. Eriti koos sõprade, perega või üksi.

Väiksemate ja suuremate matkade või reiside puhul püüan kogu protsessi hoida võimalikult spontaanse. Minu elus juba leidub planeeritud aega ja kindlaksmääratud tegevusi.

Matkates tahan olla vaba. Muidugi ei tähenda see, et kuhugi uisapäisa tormaksin. Alati teen piirkonna kohta eeltööd ja sean paika võimalikud sihtkohad, mis mulle huvi pakuvad. Samuti tean, millal teed alustan ja millal pean tagasi jõudma. Nende kahe ajahetke vaheline aeg sõltub ilmast ja minu tujudest.

Tegelikult pean tunnistama, minu matkad on sageli kombineeritud autoga sihtkohta jõudmise ja jalgsi liikumise vahel. Sõidan Soome, Norrasse või lõuna poole. Jõuan mingisse põnevasse paika ja teen päeva või paari pikkuse tiiru. Sõidan jälle edasi ja vaatan mõnes teises kohas ringi. Eestis kasutan olemasolevaid matkaradasid või mõtlen välja mõne metsikuma marsruudi.

Kui vähegi võimalik, ööbin lageda taeva all magamiskotis. Kui juba matkal olla, miks peaks siis umbsesse telki pugema. Tõsi küll, suvel tahavad sääsed pureda, kihulased on ka vastikud, aga nende vastu leidub rohtu. Õues magamise nippi õpetan ka oma poegadele. Hea ilma korral jätame telgi meelega koju.

Poisid kasvavad, iga aastaga on neist aina rohkem kaasatulijaid. Meil saab põnev olema.

Aja jälg kivis kaart

Kui fotosid töötlen või autoroolis istun, kuulan ERR-i arhiivist raadiosaateid. Tänaseks polegi enam lihtne midagi uut ja mulle huvitavat leida. Pean kaevuma aina sügavamale vanemasse arhiivi ossa. Viimasel ajal olen kuulanud sarja "Maailmapilt" üheksakümnendatest pärit saateid ja imestanud, kui palju meie maailmapilt on sellest ajast muutunud.

Minu erilised lemmikud on mammutsarjad:

  • Hendrik Relve "Kuula rändajat"
  • David Vseviovi "Müstiline Venemaa"
  • Piret Kriivani "Eesti lugu"
  • ja muidugi "Mnemoturniir".

Väiksematest sarjadest hindan väga Marti Kalda

  • "Valgus tuleb idast" ja
  • "Hommikumaa vägevad"

Lõppenud sarjadest võiks veel jätkuda

  • "Beethoveni sõber" ja
  • "Veel üks maailm"

Olen veetnud tuhandeid tunde ERR-i arhiivi seltsis, mis pole muidugi võrreldav saadeta autorite tööga.

Helgi Erilaiu "Aja jälg kivis" on minu üks esimestest lemmikutest. Avastasin selle sarja  2004. aastal laulupeolt koju sõites. Tänaseks juba lõppenud sarja mõningaid osasid kuulan ikka uuesti, eriti reisil olles sihtkohaga tutvumiseks või uute reisiplaanide tegemise aegu. Vahel ka lihtsalt niisama mõnusaks helitaustaks.

Eelmise aasta oktoobris käisin pojaga reisil. Enne uude sihtkohta jõudmist otsisin välja saate, mis selle paiga kohta käis. Enda mälu värskendamiseks ja poisile ettevalmistuseks. Kasutada sain muidugi ainult neid saateid, mille olemasolu ma mäletasin, arhiivis leidub neid üle 400. Tagasi jõudes mõtlesin asja enda jaoks lihtsamaks teha ja kõik saated kaardile kanda. Hakkasin tööga vähehaaval peale.

Alguses tegin mõned tehnilised apsud, siis jälle soovisin veel paremat tulemust, tänaseks sain tööga valmis ja kandsin kaardile 404 raadio- ja 2 visuaalse pildiga saadet. Iga saate kohta on kaardil punkt. Sellele vajutades avaneb link saate juurde, saate kirjeldus, Wikipeediast või minu enda arhiivist pärit foto kõnealusest objektist. Kaart sobib kasutamiseks igal ajahetkel - kodus või reisil.

See Aja jälg kivis kaart on ka sulle kasutamiseks leitav siit.

Head nautimist!

Mulle meeldib kokata

Kes teie peres süüa teeb?

Meil on sellega nii ja naa. Kui olen kodus, teen enamasti ise süüa. Minu äraolekul saavad teised muidugi hakkama. Mulle meeldib kokata.

Mõned peavad mind gurmaaniks, ise ma nii ei arva. Lihtsalt armastan väga head toitu. Oliivid, sink, punane vein ja juustud. Eriti juustud, see on minu nõrkus. Mida vanemad ja vängemad, seda parem. Itaalia supermaketist võtaksin hea meelega pool kaupa kaasa. Ehtsat gruusia kööki naudiksin päevade kaupa. Heast aasia toidust ma ei räägigi.

Kodustes tingimustes pole kõiki neid hõrgutisi muidugi käepärast, eriti maal olles. Seepärast tulebki ise leiutada. Kellelgi peres tekib millegi järele isu, kui viitsimist on, võtan asja ette. Kõik päevad pole muidugi pidupäevad. Enamasti sööme ikka tavalist eesti toitu.

Nädalavahetusel teen pannkooke või Norra stiilis pehmeid vahvleid moosi, hapukoore ja Gudbrandsdaleni juustuga. Viimase hankimiseks tuleb külastada kindlaid poode. Mõnikord küpsetan saiakesi, kringlit või teen lihtsamat sorti koogi. Olen teinud pizzat, sushit, hinkaalisid, ravioolisid, pastat, suvel šašlõkki. Minu lemmik on ka kodune jäätis.

Miks ma kokkamist ja head toitu armastan? Ilmselt peitub vastus lapsepõlve tagasihoidlikes oludes ja soovis enda menüüd põnevamaks muuta. Kust sa ikka saad, kui ise ei tee?

Robootikast

Kas sul on lapsepõlveunistusi, mida on praegu võimalik täita? Kindlasti on. Minul on ka. Kõiki unistusi ei jõua ma kokku lugeda.

Robotitega mängimine on üks nendest. Lapsena joonistasin vineertahvlitele robotite juhtimispulte. Roboteid ma muidugi ei näinud, ega neid tänasel kujul olemaski polnud.

2016 sügisel läks mu esimene poeg kooli, samal ajal sattusime Haapsallu Robotexi promoüritusele. Ka Lihula kooli direktor oli kohal ja võttis vastu 4 Edisoni haridusrobotit, mida kool pidi kasutama hakkama.

Meie vestluses selgus, et roboteid on veel, kuid need seisavad ja koguvad tolmu, pole kedagi juhendajaks võtta. Üks asi viis teiseni, minust sai ootamatult robootikaringi juhendaja. Käisin koolitustel ja mässasin ringitundides koos lastega roboteid ehitada ja programmeerida. Samal aastal jõudsime Robotexile ja Võru Roboti Tsõõrile. Tulid ka esimesed tunnustused.

Ühel hetkel avastasin ennast öösiti roboteid ehitamas ja sellesse aina rohkem aega panustamas. Kõik oli iseenesest väga vahva, aga pildistamine kippus unarusse jääma. Praktilistel põhjustel võtsin vastu otsuse endist kurssi hoida ja andsin ringijuhendamise üle.

Nüüd on meil kodus oma robotid ja väike 4 lapsega robootikaring, mis toimib ilma minu suurema sekkumiseta. Küllap tuleb roboteid varsti juurdegi. Elagu robootika!

Doonorlusest

Ma olen doonor.

Kunagi kutsekooli ajal käis verekeskus regulaarselt koolis doonoripäevi korraldamas. Vähemalt 18. aastased õpilased said vereloovutuse eest šokolaadi ja vaba päeva. Olime väga motiveeritud. Õpetajad küll sama rõõmsad polnud, aga mis neil üle jäi. Huvitav, et kool sellist lahendust tolereeris.

Kooliajast käingi verd andmas. Mitte küll väga regulaarselt, aga paar korda aastas ikka. Räägitakse, et iga vereloovutus päästab ühe inimelu. Küllap see nii on, kuid ma ei mõtle sellele eriti. Lihtsalt tunnen vajadust ka sel viisil ühiskonda panustada.

Doonorlus kuulub kodanikuks olemise juurde ja võiks olla igaühe elu loomulik osa nagu hambaarsti juures käimine vähemalt kord aastas. Meeste tervisele tuleb kasuks mõne aja tagant natuke aadrit lasta.

Tervislikel põhjustest või liiga väikesest kehakaalust tulenevalt pole kõigil võimalust verd loovutada. Mõned lihtsalt pelgavad verd ja see on ka ok. Teistel võib tekkida oht minestada.

Kord elus võiks igaüks siiski proovida verd loovutada. Kasvõi selleks, et teada saada, mis tunne see on. Võibolla on see hoopis vahva ja saab uueks rutiiniks.

Teatrist

Minu sügavam teatrihuvi sai alguse Tallinna Linnateater praktikast, kus Priit Greppi juhendamisel etendusi pildistasin.

Praktikakohaga kaasnes privileegina vaba sissepääs kõigile etendustele. Nii saingi kogu repertuaari üle vaadata, mõnigi kord lahkusin etenduselt väga tugeva elamusega. Kõndisin läbi öise linna nagu udupilves. Eriti selgelt mäletan Adolf Šapiro "Isad ja pojad" lavastusest saadud emotsiooni. See oli kui peapõrutus, millest toibumiseks kulus mitu päeva.

Praegu käime kahekesi või koos lastega teatris. Lasteetendusi olen lõppenud hooajal näinud 7. Kokku jõudsin külastada 14 etendust. Meie pere lemmikuteks on Estonia, Draamateater, Tallinna Linnateater, Nuku teater ja Endla.

Isiklikult armastan kõige rohkem Estoniat, tema suure trupi ja hea kvaliteedi pärast. Etendustest eelistan klassikat, eriti vene klassikat ja muidugi Tammsaaret, temast ei saa üle ega ümber. Meie hooaja lõpetaski „Noored hinged“ Nuku teatris, sel hooajal nähtutest parim etendus.

Üldiselt käime ikka vaatamas tükke, mille juures jääb ruumi arutlusteks. Poisidki küsivad peale iga etendust „Mis selle loo mõte oli?“ Kõige rohkem teebki mulle rõõmu laste teatriarmastus ja vastupidavus. Isegi nelja-aastane suudab Buratino muusikali ilma nihelemata ära vaadata.

Ootan juba põnevusega uut hooaega.

--------

Sel hooajal vaadatud etendused:

  • Noored hinged NUKU teatris
  • Buratino Estonias
  • Vennas Draamateatris
  • Kratt Estonias
  • Pipi Pikksukk Estonias
  • Väike Prints NUKU teatris
  • Miisu NUKU teatris
  • Vedelvorst Endlas
  • Sipsik ja vana aja asjad Estonias
  • Elias maa pealt NUKU teatris
  • Krõll NUKU teatris
  • Kaarnakivi perenaine Endlas
  • Avameelselt abielust Endlas
  • Savoy ball Estonias

Laulu- ja tantsupeost

Eile vaatasin tantsupeo etendust. Täna olen laulupeol, vaatan varsti kahte vanemat poega mudilaskooli ridades mööda marssimas ja tunnen ennast uhke isana.

Laulu- ja tantsupidu on mulle väga oluline. Miks? Lihtsalt on.

Tegelikult ei saagi nii küsida. Samamoodi ei saa küsida, miks on minu vanemad mulle olulised või miks ma armastan oma kodumaad. Vanemad on olulised, sest nad on minu vanemad. Kodumaa on oluline, sest ta on minu kodumaa.

Laulu- ja tantsupidu on oluline, sest see on minu pidu. Minu ja veel tuhandete teiste eestlaste pidu, kelle vanemad on siin sündinud ja õppinud oma vanematelt, kuidas kodumaad armastada.

Minu jaoks on see juba õige mitmes pidu. Esinejana pole ma lauluväljakule või staadionile jõudnud, siiski pääsesin kahe aasta eest noorte peol nii tantsumurule kui laulukaare alla fotograafi ja laste saatjana.

Igaüks peab ikka jääma sellesse rolli, kuhu ta kõige paremini sobib hoolimata faktist, et vares kuulub laululindude hulka ja karud õpetatakse tantsima. Lastega koos kogu peotralli läbi tehes sain kõigest väga vahetult osa ja tõesti nautisin iga hetke.

Sel aastal olen peol perega, kaamerakott loomulikult õlal. Kindlasti tuleb edaspidi neidki aastaid, mil jälle rohkem pildistan, seniks aga vaata pilte eelmisest noorte peost.

Matsalu Loodusfilmide Festivalist

MAFF on jälle käes. Juba 17. korda toimub Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festival.

Käisin avamisel, kõik oli nagu alati - tuttavad näod, Riho Västrik õhtujuhina, Silvia Lotman, Tiit Mesila, terve saalitäis loodushuvilisi, filmitegijaid, fotograafe ja lihtsalt toredaid inimesi. Västrik mainis, et saalgi olevat täpselt samasugune, midagi polevat muutunud.

Aastate jooksul olen minagi neil kõvadel pinkidel tundide kaupa istunud ja kümneid loodusfilme nautinud, mõnikord ka maganud. Osalenud lugematutes töötubades, neid ise läbi viinud. Vaadanud suurepäraseid fotonäituseid, käinud ekskursioonidel.

Matsalu festival ei näita meeletult suuri külastajanumbreid, samas kasvab iga aastaga filmide hulk. Teosed on väga eriilmelised - üsna igavatest väga põnevateni; dokumentaalsetest eluloofilmidest peaaegu põnevike või õudukateni. Vaatamist jagub igale maitsele.

Kõige enam naudin hea kaameratöö ja sügavama mõttega filme. Viimasel ajal kipuvad teemad aina enam meie planeedi hädade ümber keerlema. Vististi polegi ma viimastel aastatel näinud festivalifilmi, mis otseselt või alltekstina keskkonnateemat ei käsitleks.

Päikeselisel päeval kultuurimaja ees pingil istudes ja üle lendavaid kureparvi vaadates jäävad maailma hädad kaugeks. Festivali ajal on Lihula üks päris õnnelik paik.

Mina usun jõuluvana

Valge habemega vanad liiguvad praegu igal pool ringi. Mõned neist on päris ehtsad jõuluvanad.

Kunagi aastate eest nägin oma täiskasvanuaja esimest ehtsat jõuluvana. See oli Kihnu eakate jõulupuul, kui jõuluvana hing oli lausa käegakatsutav. Vana tuli mööda teed kott seljas - päris ehtne jõuluvana, seda teadsin kohe esimesest pilgust. Kogu saalitäis rahvast uskus temasse ja võttis vastu kogu jõulurõõmu, kingitused ja kallistused. Selle sündmuse meenutamine tekitab minus alati sooja tunde.

Ehtsaid jõuluvanasid olen näinud hiljemgi - lasteaedades ja kodudes, erinevatel pidudel. Nendega käib kaasas soojus, armastus ja jõuluime.

Tegelikult võib ju igaüks vammuse selga tõmmata ja vana mängimise rolli enda peale võtta. Selles rollis juba on midagi maagilist. Punases mantlis peitub eriline jõud. Isegi kui kõik teavad, kelle sussid vanal jalas on või näevad riietumist ennast.

Kuidas saada ehtsaks jõuluvanaks? See on väga lihtne. Tuleb uskuda, siis oledki. Juba Põrgupõhja Jürkale oli asi väga selge: „Kui usud, siis on. Kui ei usu, siis pole.“ Jõulutunne ja jõuluime sünnib samuti uskumisest ja soovist armastust jagada.

 

Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

 

Loe veel:

 
Kuvan postitused 1 kuni 10. Kokku on postitusi 59
<< Esimesed < Eelmised 1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-59 Järgmised > Viimased >>