Kihnu Mere Pidu 2012

Kihnu Mere Pidu toimus sel suvel juba kolmandat korda 6.-8. juulil 2012. Külalisi oli palju, peoplats oli rahvast täis ja ka saarele jätkus uudistajaid. Esmakordselt asus festivali lava piiratud alal, mis võis külastajatele veidi ebamugavam olla, kuid jätkusuutlikkuse seisukohast oli see äärmiselt vajalik.  

Esinejaid jätkus mõlemasse õhtusse ja päeva. Minu jaoks kõige meeleolukama kontserdi andis Svjata Vatra reede õhtul. 

Erandkorras oli majakas avatud. Majakavahi ametit pidas ka sel aastal Hedda Peet, kellega kahasse avasime Paksus Margaretas näituse Kihnu majaka külastamisest eelmise Kihnu Mere Peo ajal.

Minult oli peo ajal üleval näitus kakuamipüügist.

Esimest korda jõudsin sel aastal Kihnu jooksu pildistama. Kõikidest üritustest ma paraku osa võtta ei saanud. Tehtud pilte Kihnu Mere Peost 2012 näeb fotopangast. 

Homme asun jälle Kihnu poole teele, et kooli aastapäeva pildistada. Kihnus näeme!

Kihnu jääs

Kolmapäeval Pärnus toimetades jäi mul järgmise pildistamiseni 3 tundi vaba aega. Kihnus käisin viimati aasta lõpus ja kripeldus oli juba ammu hinges. Üle jää läks saarele jõudmine libedalt ja sain tunnikese kohapeal olla. Muuseumis jõudsin tassi kohvi rüübata ja enda Kihnu fotonäituse pildid sinna hoiule jätta.

Rüsijää kuhjad majaka juures sain ka kenasti pildile. Nende pildistamine oligi sõidu peamine eesmärk.

Fotonäitus "Kihnu" Pärnu Külastuskeskuse galeriis

Fotonäitus "Kihnu" on osutunud ülimenukaks - tänasest saab näitust näha Pärnu Külastuskeskuses Pärnu Raekojas Uus tn 4. Soovisin näituse rännakud lõpetada Lihula Raamatukoguga peale Kihnu Metsamaa talus ja fotokeldris "Lee" üleval olemist, kuid Pärnu Külastuskeskuse suurel palvel saab näitust veel viimaseid kuid näha Pärnus. Saa osa Kihnu kultuurist ja pärimusest, mis mind köidab oma erilisusega.

Eksponeerimise tingimuste poolest on Pärnu Külastuskeskuse galerii siiani ilmselt parim koht. Lisan valiku pilte näituse uuest asukohast. Näitus jääb avatuks jaanuari keskpaigani 2011.

Fotonäitus "Kihnu" jõuab kodupublikuni Lihulas

15. septembril 2010 avan fotonäituse "Kihnu" kodupubliku ees Lihula Raamatukogus, et kaasa lüüa 8. Matsalu Loodusfilmide Festivalil.

Nüüd on see juba kolmas kord sama näitust avada. Samas pole kodukandi rahvas veel minu pilte näha saanud. Kuna Lihulas väga tihti fotonäitusi ei korraldata, ei tee paha näidata enda pilte mõne kuu jooksul. Peale seda võiks ehk selle fotoseeria rännakud läbi saada. Oleks hea millegi uuega välja tulla, aga see võtab veidi aega.

Fotonäitus "Kihnu" jõudis Kihnu

1. mail 2010 jõudis fotonäitus "Kihnu" enda sünnikoju Kihnu saarele, kus ta on eksponeeritud Metsamaa talus Rootsikülas septembri 2010 keskpaigani.

Fotonäitus "Kihnu"

Kihnu saar asub mandrist kümne kilomeetri kaugusel. Maismaal kulub autoga sellise vahemaa läbimiseks vähem kui kümme minutit, mereteega on hoopist teine lugu. Ühenduse pidamiseks on olemas paadid, praamid, lennuk, hõljuk, lumesaanid, mootorrattad ja autod. Samas sõltub kõik ilmataadi tahtest - ta saab isegi praegusel tehnikaajastul kihnlased mitmeks päevaks omapead jätta. Vanasti võis eraldatus kesta mitu kuud, eriti talvel jää tekkimise ja lagunemise ajal. Samuti polnud siis rahval mandril toimuvaga nii palju asja, kui praegu. Suurel maal käidi suhteliselt vähe. Sellise eraldatuse tõttu tekkiski väga omanäoline kultuur, mille tundmaõppimisele olen viimasel aastal palju aega pühendanud.

Kihnus on oma keel, huvitavad kombed, ajas muutuvad traditsioonid, oma moevoolud ja palju muud iseloomulikku. Ainsana Eestis kantakse seal igapäevaselt rahvarõivaid, rohkem teevad seda naised, kes ongi sealse kultuuri peamised hoidjad. Meeste osaks on merel käimine või mõni muu töö kodust kaugemal. Naine saab kõikide maapealsete asjatoimetustega ise hakkama. Vanasti ei arvatud sellisest kihnu mehest midagi head, kes põllutööriistu katsus või lauta toimetama läks. Praegugi on soorollid selgelt paigas - mehed teevad oma tegemisi, naised enda omi. Pidudelgi on naised omaette ja mehed enda pundis. Kui naised tahavad tantsida, ei pea nad tingimata mehi ootama, vaid teevad kiiremad tuurid omavahel ära.

Kihnlased on tuntud oma peene käsitöö poolest. Kört ehk rahvariideseelik on üks esimesi asju, mis mandriinimestel meelde tuleb. Vähem teatakse seda, et kördi mustritel on oma tähendus, mille järgi tema kandja kohta mõndagi teada saab. Seeliku mustris on kirjas perekonnaseis, vanus ja meeleolu. Kihnu naise riidekirstus leidub mitukümmend körti igaks elujuhtumiks. Käsitöö kuulub sealse elustiili juurde, usinamad naised kannavad vardakotti kõikjal kaasas, näpud liiguvad neil isegi kõndimise ajal. Kootud kindad, sokid ning troid ehk meeste kampsunid kujutavad endast eraldi vaatamisväärsust, mille pärast tasub Kihnu sõita.

Kihnu saar ise pole suur - põhjast lõunasse on kuus, läänest itta kolm kilomeetrit. Ometi leidub sellel maalapil väga erinevat loodust - rannaniite, roostikke, põlde ja männikuid. Maa pole viljakas, seetõttu on kihnlased pidanud merelt peamise toidu ja teenistuse hankima, et püsima jääda. Olulist lisaraha toovad saarele turistid, keda suvel lahtiste veoautodega mööda saart ringi sõidutatakse. Lisaks autodele kasutatakse liiklusvahendina mootorrattaid, millel on külgkorvi asemel kalakast. Kodust ära minnes paneb pererahvas luua ukse taha, mis on teistele märgiks, et kedagi pole kodus. Varem oli Kihnus lukk haruldus, praegu on ta rohkem kasutuses ja aitab sel juhul, kui külaline luuast lugu ei pea.

Saarel elab alaliselt umbes viissada inimest, kõik tunnevad kõiki ja teavad kõigist kõike. Fotolt tunnevad nad teise kihnlase isegi sokkide tegumoe või pastla talla järgi ära. Sealne kogukond on üsna kinnine ning välismaailma protsessid mõjutavad seda suhteliselt vähe. Massakaid ehk mandriinimesi sallitakse, kuid liigset usaldust nende vastu üles ei näidata. Tänu sellele ongi Kihnu kultuur tänaseni säilinud ning areneb pidevalt olgu riigikord või lipuvärv milline tahes - kihnlane ajab ikka oma asja ja saab hakkama.

Lugu "Kihnu" fotonäitusest Shutterfishis

Olev Mihkelmaa fotonäitus "Kihnu" on seadnud fookuse mandrist vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvale, kuid sedavõrd erineva elu ja oluga saarekesele.

Olev Mihkelmaa huvi Kihnu saare elu ja toimetuste vastu tekkis juba poisipõlves, kui tema kätte sattus vanaema juures Harri Jõgisalu raamat "Maaleib". Nüüd, mil fotograaf elab ja töötab Pärnus, on ka Kihnu talle kõikvõimalikeks avastusretkedeks lähemal. Näituse fotod on sündinud viimase aasta jooksul ning oma fotokülastusi lubab Mihkelmaa Kihnu jätkata. Saarele on fotograaf kehvemate olude ajal püüdnud jõuda kõikvõimalikke teid pidi, sh isegi hõljukiga.

Näituse tutvustamiseks annab aga Olev Mihkelmaa ülevaate eelkõige saare taustast:

"Kihnu saar asub mandrist kümne kilomeetri kaugusel. Maismaal kulub autoga sellise vahemaa läbimiseks vähem kui kümme minutit, mereteega on hoopist teine lugu. Ühenduse pidamiseks on olemas paadid, praamid, lennuk, hõljuk, lumesaanid, mootorrattad ja autod. Samas sõltub kõik ilmataadi tahtest - ta saab isegi praegusel tehnikaajastul kihnlased mitmeks päevaks omapead jätta.

Vanasti võis eraldatus kesta mitu kuud, eriti talvel jää tekkimise ja lagunemise ajal. Samuti polnud siis rahval mandril toimuvaga nii palju asja, kui praegu. Suurel maal käidi suhteliselt vähe. Sellise eraldatuse tõttu tekkiski väga omanäoline kultuur, mille tundmaõppimisele olen viimasel aastal palju aega pühendanud.

Kihnus on oma keel, huvitavad kombed, ajas muutuvad traditsioonid, oma moevoolud ja palju muud iseloomulikku. Ainsana Eestis kantakse seal igapäevaselt rahvarõivaid, rohkem teevad seda naised, kes ongi sealse kultuuri peamised hoidjad. Meeste osaks on merel käimine või mõni muu töö kodust kaugemal.

Naine saab kõikide maapealsete asjatoimetustega ise hakkama. Vanasti ei arvatud sellisest kihnu mehest midagi head, kes põllutööriistu katsus või lauta toimetama läks. Praegugi on soorollid selgelt paigas - mehed teevad oma tegemisi, naised enda omi. Pidudelgi on naised omaette ja mehed enda pundis. Kui naised tahavad tantsida, ei pea nad tingimata mehi ootama, vaid teevad kiiremad tuurid omavahel ära."

Näituse kuraator on Kristel Lukats.

Artikli autor: Shutterfish.net

Fotonäituse "Kihnu" avamine

19. veebruaril 2010 avan oma esimese isiknäituse Rae vangla fotomuuseumi fotokeldris LEE, mis asub aadressil Raekoja 4/6, Tallinn. Fotonäitus jääb avatuks 16. märtsini 2010.