Peegelkaamera tööpõhimõte

Erinevaid seadmeid, mis pilte teevad on uskumatult palju. Igal elektroonikavidinal särab silm vastu ja ta teeb pilti või videot. Kuigi pildimasinad on väliselt erinevad, leidub nende sees täpselt sama konstruktsioon: objektiiv, natuke tühjust ja sensor, mis pildi salvestab.

Peegelkaamera sees on lisaks objektiivile, tühjusele ja sensorile ka peeglisüsteem, mis asub objektiivi ja sensori vahel ja suunab valguse pildiotsijasse. Kui okulaarist sisse vaadata, siis paistab sealt täpselt sama pilt, mis pildistades mälukaardile jääb. Peegelkaamera idee ongi selles, et pildistaja näeks täpselt seda, mida ta pildistab.

Peegli taga on veel väike peegel, mille abil osa valgust autofookuse anduritele ja särimõõtmissüsteemile jõuab. Pildistamise hetkel tõuseb kogu peeglisüsteem hetkeks üles ja laseb valguse sensorile. Kui pilt on salvestatud, liigub peegel uuesti algasendisse ja jääb ootama, millal pildistaja uue huvitava kaadri leiab.

Täna tundub areng liikuvat pigem hübriidkaamera suunas ja peegelkaamera paistab taanduvat. Üha rohkem fotograafe on hakanud eelistama hübriidkaameraid nende kerguse ja väiksemate mõõtmete tõttu. Täna ma veel nende vaimustust ei jaga, sest olen peegelkaameraga harjunud ja tahan ikka veel ise läbi objektiivi vaadata. Eriti hästi tunnen ennast hämaras või lausa pimedas, kus hübriidkaamera enam eriti pilti ei näita.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

 

 

Mis on säriaeg

Pildistamiseks on vaja valgust, valguse hulk sõltub pildistamiskohast ja kellaajast. Kaamera vajab keskmise heledusega pildi tegemiseks alati sama valgushulka, kui sensori tundlikust (ISO) mitte muuta. Kaamerasse jõudva valguse hulka saab muuta objektiivi ava reguleerides (tähis F). Ainult avast siiski ei piisa, pildistamise kiirust tuleb samuti seadistada.

Põhiline moodus õige valgushulga saamiseks on pildistamise kiiruse ehk säriaja muutmine. Kui valgust on vähe, tuleb kauem pildistada ja vastupidi. Säriaja tekitamiseks on kaameral katik, mida saab vastavalt vajadusele seada näiteks kümnele sekundile või 1/1000 sekundile.

10. sekundi jooksul jõuab oluliselt rohkem toimuda, kui 1/1000 sekundiga. Seepärast kaasneb pikemate säriaegadega liikumise efekt ja kehvemates valgusoludes tehtud pildid tulevad tihti udused. Kui kaamera statiivile panna, saab pika säriaja abil põnevaid liikumisega pilte teha. Kas vesi voolab sujuvalt või on fotol tardunud, jääb sinu otsustada.

Statiivilt pildistades pole säriaja pikkus piiratud. Käest pildistades ei tohiks kasutada aeglasemat säriaega kui 1/60 sekundit. Ise püüan 1/125 sekundist mitte allapoole langeda, sellega väldin inimeste liikumisest tulenevat udusust. Spordifotode pildistamiseks sobivad säriajad algavad 1/500 sekundist ja võivad küündida 1/8000 sekundini.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

Säriaeg Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 1/250 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 2 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 1/15 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 30 sekundit Foto: Olev MihkelmaaSäriaeg 1/125 sekundit Foto: Olev Mihkelmaa
 

Mis on teravussügavus

Ava on objektiivi kõige tähtsam osa peale läätsede endi. Selle abil reguleeritakse kaamerasse jõudvat valgushulka. Lisaks sellele sõltub avast ka teravussügavus.

Kui objektiiv teravustada mingisse punkti, jääb sellest ette ja taha terav ala, mida nimetatakse teravussügavuseks. Mida väiksem on avaarv, seda suurem on ava. Mida suurem on ava, seda väiksem on teravussügavus.

Lisaks sõltub teravussügavus sellest, kui kaugel sa pildistatavast objektist oled. 1 meetri kaugusele teravustades on teravussügavus väga väike. 10 meetri kaugusel on normaalobjektiiviga pildistades kogu pilt terav.

Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus. Lainurkobjektiivil on teravussügavus suurem, kui teleobjektiivil.

Maastiku pildistamisel on hea teada, et teravussügavus jaguneb 1/3 teravustamispunktist ette ja 2/3 taha (vaata joonist). Maastikul teravustab autofookus tavaliselt horisondile ja sinu lähedal olev maapind võib jääda udune. Terve pildi saad teravaks, kui autofookuse välja lülitad ja teravustad käsitsi mõnele lähemal asuvale objektile.

Peegelkaameratel on tavaliselt objektiivi lähedal nupp, millele vajutades näed reaalset teravussügavust. Tavaolekus on objektiivi ava täiesti lahti, et kaamerast läbi vaadates pilt võimalikult hele oleks, aga õiget teravussügavust siis ei näe. Kui nupule vajutades läheb pildiotsija pilt tumedamaks, oled õige nupu leidnud.

Allolevatel piltidel on näha, kuidas teravussügavus muutub avast sõltuvalt, esimesel fotol on ava 2,8 ja viimasel 22.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

TeravussügavusTeravussügavus Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F2,8 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F4 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F5,6 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F8 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F11 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F16 Foto: Olev MihkelmaaTeravussügavus F22 Foto: Olev Mihkelmaa
 

Miks ma ei soovita algajale fotograafile manuaalprogrammiga pildistamist

Manuaalprogramm


Fotokoolitustel õpetatakse sageli, et manuaalprogramm on pildistamiseks kõige õigem lahendus. Fotograafide seas on üsna levinud sama arvamus. Kasutan ka ise manuaalprogrammi, aga ainult siis, kui mul teda vaja on.

Ma ei oska täpselt öelda, mis on sellise lähenemise põhjuseks, aga algajale fotograafile pole see kindlasti parim valik. Vastsele peegelkaamera omanikule on ava ja säriaja maailm enamasti täiesti uus asi. Kui ta läheb fotokoolitusele ja saab sealt teada, et kaamera automaatika tuleb välja lülitada ning ainult enda tarkusele tuginedes kõiki parameetreid käsitsi seadistada, võrdub see tundmatus kohas vette viskamisega.

Kindlasti räägivad manuaalprogrammi soovitajad ka seda, mida ava, säriaeg ja ISO endast kujutavad. Paraku on seda infot ühe koolituse jooksul mõistmiseks natuke palju. Tihti jääb meelde ainult see, et manuaalprogrammiga pildistamine on kõige õigem. Kuna algaja fotograaf teab, et viimane on kõige õigem, siis võib ta aastaid pildistada, mõistmata ekraanil olevate arvude olemust. On suur vahe, kas muuta säriaega katseeksituse meetodil või teadlikult. Katsetades võtab ühe normaalse heledusega pildi saamine oluliselt rohkem aega, kui mõne sobiva programmi abi kasutades.

Täisautomaatne programm


Alustuseks on hea kasutada täisautomaatset programmi ja liikuda sellest samm sammult edasi poolautomaatsete programmideni (avaeelistus, särieelistus jms). Kui need on ennast ammendanud või pole nende abil võimalik soovitud pilti teha, on õige hetk manuaalprogramm (tähis M) sisse lülitada. Niisamuti nagu on õige hetk peegelkaamera ostmiseks siis, kui kompaktkaamera võimalused on ennast ammendanud.

Poolautomaatsed programmid


Enda koolitustel õpetan esmalt avaeelistusprogrammiga (tähis A või Av) pildistamist, sest läbi selle on vajaduste põhist seadistamist kõige parem seletada. Tutvustan ka teisi programme ja räägin, millisel juhul on manuaalprogramm vajalik. Kõige tähtsamaks pean oludest ja soovitud pildist tulenevat mõtlemist.

Näiteks tahan pildistada linnatänavat, millel on inimesed näha, aga natuke uduselt. Kell on 12 päeval ja ilm on sombune. Kuna mul on selleks vaja kindlat säriaega, valin pildistamiseks särieelistusprogrammi (Tv või S olenevalt kaamerast). Sobiv säriaeg väikese liikumisefekti saamiseks on 1/30 sekundit (sobiva aja saab valida erinevaid säriaegu katsetades). Kuna soovin müravaba pilti, valin tundlikkuseks ISO 100. Kaamera valib ise sobiva ava. 

Niiviisi lähenedes on kindel, et pilt tuleb esimesel katsel normaalse heledusega. Kui kaamera valitud ava mulle ei meeldi, seadistan edasi, kuni leian sobiva ava, säri ja ISO kombinatsiooni. Manuaalprogrammiga pildistamist alustades kulub aga tubli annus energiat ja aega, et üldse midagi välja tuleks.

Alustavale pildistajale peaks kaameraga mässamine kõigepealt lõbu pakkuma, küll kõik tehnilised peensused saavad aja jooksul selgeks.

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel:

 

Arvutused säriaja, ava ja ISO-ga

Fotograafia pole midagi muud kui füüsika. Vähemalt selle poole pealt, mis puudutab pildi mälukaardile saamist. Telefoniga pildistades ei paista see kusagilt välja. Peegelkaamera kasutaja peaks sellest siiski natuke teadma. Kaamera seadistamise põhilised küsimused keerlevad ümber ava, säri ja ISO.

Ava, säri, ISO


Ava
– on see auk, kust valgus kaamera sisse pääseb. Tavaliselt ehitavad kaamerameistrid selle augu ümber objektiivi. Ava suurust saab muuta vastavalt olukorrale. Ava tähiseks on F.

Säri  - ehk säriaeg märgib seda, kui palju aega kaamera pildistamisele kulutab. Sellest sõltub muuhulgas, kas pilt tuleb udune või selge.

ISO  - tähistab kaamera sensori tundlikust. Kui valgust on palju, piisab madalast tundlikkusest. Pimedas on vaja tundlikust suurendada, et pilt välja tuleks. ISO kallale minnakse tavaliselt siis, kui ava ja säriga mängimine enam ei aita.

Ava, säri ja ISO on omavahel seotud. Kui muudad üht, pead muutma ka teist, et valgus samaks jääks. Slaididel on kirjas kõigi kolme komponendi täisarvud, mis valguse seisukohalt on võrdsed.

Kui muuta ava 2,8 pealt 4 peale, on see valguse seisukohast täpselt sama, kui säriaja muutmine 1/250 pealt 1/500 peale. Ka ISO muutmine ISO200 pealt ISO100 peale annab täpselt sama efekti. Kõigil juhtudel väheneb sensorisse jõudev valgus poole võrra. 

Et sellest paremini aru saada, kujuta ette klaasi, mis on vaja vett täis valada. Täis veeklaas on nagu õnnestunud foto. Ava on täpselt sama nagu pudeli ava, millest vett klaasi valad.  Kui valad suure avaga pudelist, saab klaas kiiremini täis. Pisikese avaga pudelist valades kulub klaasi täitmiseks rohkem aega. Säriaeg on nagu vee valamise aeg. Valada tuleb nii kaua, kui klaas täis saab. Väikese avaga pudeli puhul kulub aega rohkem, suure ava korral saab klaas kiiremini täis. ISO on sarnane klaasi suurusega. Kui me ei jõua oodata, millal liitrine õllekann (100 ISO) täis saab, võime võtta 100ml klaasikese, mis saab kümme korda kiiremini täis (1000 ISO). Paraku on meil nüüd kümme korda vähem jooki, ehk oluliselt kehvema kvaliteediga pilt.

 

Kui soovid oma uut kaamerat tundma õppida, pakun individuaalkoolitust. Kirjuta info@olev.ee.

Kui soovid minu fotonõuandeid, liitu Facebooki grupiga Fotograaf Olev Mihkelmaa fotokool.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Loe veel: