Õhtusöök viiele fotogalerii

Nüüd on siis Õhtusöök viiele Läänemaa nädal läbi ja Marika oma teenitud võidu kätte saanud. Leidsin enda arvutist mõned pildid saate tegemisest. Need pildid, kus ka mina peal olen, tegid operaatorid minu fotokaameraga. 

Mida siis nüüd tagantjärele arvata? Täpse sõnastamisega jään natuke hätta, kuid kindlasti võin saates osalemise positiivseks ettevõtmiseks lugeda. Kas ja kuidas sellest mulle ja Matsalu piirkonnale kasu on, jääb esialgu teadmata. Kindlasti oli see hea kogemus enda treenimiseks ja kaameratega harjumiseks. Kui tulevikus peaks midagi sarnast ette tulema, on palju lihtsam hakkama saada.

Saate tegijad oleksid kindlasti veidi rohkem särtsu näha tahtnud, kuid meie seltskond seda palju ei pakkunud. Kohe algusest hakkas kehtima mingi vaikiv kokkulepe, et isiklikus plaanis üksteise kallal ei nöögita. 

Ainukeseks lõbusamaks kohaks jäi Silvi viisakuse teema minu suhtes. Ega ma päris täpselt ei teagi, mida ta selle all tegelikult silmas pidas. Marika juures antud seletus oli puhas hädavale. Midagi ta ju pidi ometi ütlema. Kõige enam usun ma, et Silvi avaldus oli ajendatud mind tutvustava lõigu filmimisest Keemu sadamas. Silvi tahtis sinna ise minna, kuid mina olin juba seal käinud ja ta pidi uue koha otsima :) Aga see selleks, lõppkokkuvõttes oli ta oma sõnadega hiljem päris hädas ja ei osanud neile head tugipinda leida. 

Kõige rohkem tahaksin jälle esile tuua Marikat, kes oma kõrged punktid igati välja teenis. Mulle meeldis eriti tema korras Polli talu kompleks, millest on palju eeskuju võtta. Samasugust tööd ja hoolt nõuab ka meie perele kuuluv Kiviste talu, kus külalisi vastu võtsin. Minu lapsed on seal juba kaheksas põlvkond. Küllap saab sellest paigast midagi põnevat, ideede puudust minu peres ei tunta.

Väga vahva oli ka Lihula Meeskoori esinemine Andreas Rahuvarmi dirigeerimisel.

Suured tänud õhtusöögikaaslastele ja võttemeeskonnale, kes selle saate nimel töötasid. Pikad võttepäevad pakkusid palju toredaid elamusi.

Tänan ka vaatajaid. Siiras tänu kõikidele headele sõnade eest telefonikõnedes, kirjades ja Facebookis.

Saate kordusi näeb TV3Play.ee lehel:

• esmaspäevane saade Jüri juures Virtsus
• teisipäevane saade Jaani juures Lihulas
• kolmapäevane saade minu juures Matsalu lähistel
• neljapäevane saade Marika juures Pivarootsis Polli talus
• reedene saade Silvi juures Meelvas

Õhtusöök viiele retseptid

Nagu lubatud, panen Õhtusöök viiele saates tehtud roogade retseptid kenasti kirja, see on kärpimata variant. Mõni neist toitudest võiks praegugi laual olla. Hea meelega oleksin oma toite pildistanud, kuid aega lihtsalt ei jätkunud.

1. käik

Värske kapsa salat jõhvikatega

• pool keskmist kapsast
• paar peotäit jõhvikaid

Kaste

• 1 sl palsamiäädikat
• 2 sl oliiviõli
• 1 sl mett
• soola
• rose pipart
• kadakamarju 

Haki kapsas ja lisa jõhvikad. Kastme komponendid sega eraldi anumas hoolikalt ühtlaseks kastmeks. Lisa kaste salatile ja sega õrnalt, kuid hoolikalt läbi. Lase salatil veidi seista, et maitsed seguneksid.

Maitsevesi

• 2 l vett
• peotäis jõhvikaid
• piparmündilehti
• jääkuubikuid     

Lisa veele jõhvikad ja piparmündilehed. Lase paar tundi jahedas seista. Enne serveerimist lisa jää.

2. käik

Grillitud seened hallitusjuustuga

• 500 g šampinjone
• 200 g hallitusjuustu

Lõika hallitusjuust kuubikuteks. Murra seentel jalad ära ja täida kübarad hallitusjuustu tükkidega. Pane seened grillile ja grilli neid kuni juust sulab ja seened pruunistuvad. Serveeri kuumalt.

Ürdivõi

• 200 g võid
• 1 väike küüslaugu küüs
• rohelist sibulat
• tilli
• soola

Lase võil toatemperatuuril pehmeneda. Haki ürdid väiksemateks tükkideks. Aseta ürdid ja sool koos võiga kaussi ning mikserda saumiksriga kuni saad väikeste tükkidega roheka värvusega massi. Jahuta enne serveerimist ja anna koos saiaga lauale.

3. käik

Grillitud köögiviljad

• 1 kg kooritud kartuleid
• 4 porgandit
• 1 suur küüslaugu küüs
• 100 g mett
• 100 g võid
• peoga tilli
• natuke värsket tüümiani
• soola

Lõika kartulid keskmisteks tükkideks ja porgandid seibideks. Tee fooliumist väikesed kausikesed ja pane nende sisse kartuli ja porgandi tükid. Tükelda küüslaugu küüned ja purusta küüslaugupressiga. Haki till ning sega soola, tüümianilehtede ja küüslauguga läbi. Saadud segu lisa igale fooliumikausile pool teelusikat. Pane igase kausikesse suur võitükk ning aseta nad grillile. 

Küpseta keskmise kuumusega, kuni kartul on peaaegu pehme. Lisa igale pakile umbes pool teelusikatäit mett ja oota, kuni see karamelliseeruma hakkab. Tõsta kausikesed grillilt ja lase enne serveerimist veidi jahtuda.

Grillitud sealiha

• 1,5 kg sealiha
• 3/4 l keefiri
• 4 sl mett
• soola
• pipart
• peotäis kadakamarju
• 1 sl rapsiõli

Lõika liha sentimeetri paksusteks lõikudeks. Sega kokku marinaadi komponendid ja vala marinaad lihalõikudele, jäta ööpäevaks seisma. Küpseta rahulikul tulel kaane all, kuni mõlemad pooled on kenasti pruunistunud.

Grillsalat

• 300 g tomatit
• 200 g kurki
• 1 suur sibul
• 1 väike suvikõrvits
• 2 sl veiniäädikat
• 3 sl oliiviõli
• soola
• valget pipart

Lõika kurk, sibul ja suvikõrvits seibideks, tomatist tee sektorid. Sega kokku veiniäädikas, oliiviõli, sool ja valge pipar ning vala segu salatile. Sega salat ettevaatlikult läbi ja lase mõnda aega seista, et maitsed seguneksid.

Küüslaugupesto

• 1 küüslaugu küüs
• paar tüümiani vart
• peotäis mungalille (kressi) lehti ja õisi
• peotäis piparmündilehti
• peotäis sarapuupähkleid
• 50 g riivitud parmesani
• 1 tl palsamiäädikat
• oliiviõli

Haki küüslauk, mungalill, piparmünt ja sarapuupähklid lõikelaual võimalikult väikesteks tükikesteks. Eemalda tüümiani vartelt lehed ja haki samuti peeneks. Lisa riivitud parmesan ja palsamiäädikas. Sega hoolikalt ja lisa niipalju oliiviõli, et moodustuks ilus paks mass. Serveeri varsti peale valmimist, muidu maitsed hajuvad.

4. käik

Maasika liivataignakook jäätisega
        
Taigen

• 300 g võid
• 200 g suhkrut
• 2 muna
• soola
• 500 g jahu
• 1 tl söögisoodat  
• 2 tl vaniljesuhkrut

Koogi kate

• 150 g võid
• 100 g suhkrut
• 100 g jahu 
• 1 tl vaniljesuhkrut
• 250 g  maasika toormoosi

Serveerimiseks 

• 500 g koorejäätist
• purustatud sarapuupähkleid
• põldmarju
• vaarikaid 

Taigna valmistamiseks pehmenda või, lisa jahuga segatud sooda, vaniljesuhkur, suhkur ja munad ning sega ühtlaseks massiks. Valminud taigen aseta küpsetusvormi ning mudi ühtlaseks kihiks, kata moosikihiga.

Koogikatte saamiseks haki külm või koos teiste komponentidega mõnusaks puruks ja laota see koogile. Küpseta umbes 30 min 200°C kuni koogi pind pruunistub. Serveerimiseks aseta koogitükk kausikesse, lisa paar palli jäätist, vaarikaid, põldmarju ja purustatud pähkleid.

Piparmünditee viiele

• 1,5 l kaevuvett
• 5 värsket piparmündi oksa 
• suhkur

Vali piparmündipõõsast värsked varred, mis ei õitse. Murra oksad tipust 3. lehe kõrguselt. Võta teetassid ja aseta igasse tassi üks vars. Kuumuta värske kaevuvesi peaaegu keemiseni, kuid ära lase keema tõusta. Lase veel natuke jahtuda ja vala vesi tassidesse. Paari minuti järel on tee valmis. Serveeri tee koos piparmündivartega.

Õhtusöök viiele Läänemaal

Täna oli siis esimene saade eetris. Tervikuna ma seda ei vaadanud, kuid pitsa tegemise vahelt heitsin aeg-ajalt pilgu peale. 

Veidi kummaline on ennast teleekraanil näha ja võõrana tunduvat häält kuulda. Igaljuhul oli seal osalemine päris põnev kogemus. Veel huvitavam on jälgida, kui palju monteeritud saatel tegelikult toimunuga seoseid on. Esimene osa oli küll võrdlemisi tõele vastav. Ainult Marika naeru ja Jaani sokkide vahel puudub igasugune seos. Selliseid tekitatud olukordi saab kindlasti ka järgmistes osades näha. Ega selles midagi halba polegi.

Paistab, et mingis osas on raskuskese minu ja Silvi vahele mängitud. Tegelikult konflikt muidugi puudub. Olime nii rahumeelne ja ühtne seltskond, et tegijatele pakkus Silvi märkus minu viisakuse teemal ainsa võimalusena veidi põnevust luua. Nalja peab ju saama :)

Homses osas saab näha Lihula meeskoori, heeringajäätist (muide päris hea) ja Jaani higist leemendavat otsaesist. Jutt keerleb eitea kus - tuba on tõeliselt palav.

Kolmapäeval teen ise süüa ja võitlen ajaga, et omadega valmis jõuda. Liha läheb veidi kärssama, kuid muidu pole viga. Ei mäletagi, kas rääkisime seekord alasti olemisest või homoteemast. 

Neljapäev on nädala tipphetk, kuna Marika võtab meid vastu. Talle on raske midagi väärilist vastu panna. Soovitan kõigile tema kokaraamatut "Looduslik toit. Täisväärtuslik elu", inglise keeles "Essential Noursihment" ja külastage kindlasti Polli talu hommikusi joogatunde!

Reedene õhtu Silvi juures kujuneb päris koduseks, kuna kõik on juba kaameratega harjunud. Lauale jõuavad mõnusad kodutoidud ja üht teist põnevat. Lõpuks selgub ka võitja ja ongi filmimine läbi.

Kolmapäeval lisan blogisse enda toitude retseptid. Osa neist on traditsioonilised, teised minu enda looming.

Saade on eetris esmaspäevast reedeni (9.-13. jaanuar 2012) TV3-s algusega kell 19:30. Head vaatamist!

Fotoluksi 9 küsimust fotograafile

Fotoluks palus mul vastata 9. küsimusele:

Kuidas kõik algas ning mis marki oli teie esimene kaamera?
Poisikesena vaatasin pealt, kuidas isa pildistas ja proovisin ka ise. Pimedas vannitoas suurendusaparaadiga mässamisel oli oma võlu. Esimene isiklik kaamera oli Nikon F 60; ja nüüd pildistab sellega mu isa. Selle aparaadi omanikuks sain 2000 aastal, siis algas minu teadlikum tegevus fotoalal.
 
Millega pildistate täna ja millised on teie lemmikteemad fotograafias?
Praegu on minu kaameraks Canon EOS 1D Mark III koos muu vajalikuga. Teemade valikut pole ma teadlikult piiranud, pildistan seda, mis mind köidab. Rohkem jääb kaadrisse inimesi, loodust ja arhitektuuri. Viimasel ajal olen Kihnu kultuuri, inimeste ja looduse jäädvustamisele palju aega pühendanud.

Mis teid Eesti fotoelu ja -melu puhul häirib, mis ei kõneta?
Midagi häirivat on raske välja tuua. Vahel paneb imestama, et kesise kvaliteedi, kuid tugeva eneseusuga võib üsna kaugele jõuda. Kui keegi üritab üleoleva hoiaku või vastandumise abil endale tähelepanu tõmmata, jätab see mind külmaks.

Mida pildistasite viimati?
Stockholmi skääride kallastel maju. Kui iga päästikulevajutus lööks graniidi küljest killukese lahti, oleks seal juba avameri. Sügisvärvides kaldad tõusva päikese valguses olid liiga ilusad, et turistipildid tegemata jätta.

Kumb on olulisem - pildistaja või tehnika?
See oleneb pildistajast ja tehnikast. Tehnikast ei ole mingit kasu, kui pildistaja tema võimalusi kasutada ei oska. Mõnel ekstreemsel juhul võib aga just tehnikast sõltuda, kas pilt õnnestub või mitte. Kui aparaat pole väga võimekas, saab sellega arvestada ja valida niisuguseid motiive, mis antud kaameraga pildistamiseks sobivad.

Milline on olnud erilisim või meeldejäävaim paik pildistamiseks Eestis ja väljaspool?
Igal paigal on oma võlu. Viimase aja meeldejäävaim kogemus oli Peeter Suure merekindluse katakombides. Neid leidub ümber Tallinna kilomeetrite kaupa, kuid väga palju nende olemasolust ei teata. Väiksema seltskonnaga saab seal väga põnevaid fotosid teha. Kaugematest paikadest meenuvad esimesena Niida poolsaare liivaluited. Uskumatu, et meile nii lähedal on olemas täiesti arvestatava suurusega kõrb.

Mida arvate Eesti foto tänasest päevast ja tulevikust?
Meil on palju häid fotograafe ja tublisid tegijaid tuleb pidevalt juurde. Küllap muutub Eesti ka rahvusvaheliselt nähtavamaks, esimesi läbimurdeid on juba näha. Pikema aja jooksul on toimunud põlvkonnavahetus. Looduse Aasta Fotol on just noorte töödes olulist hüpet näha ja areng jätkub.

Tooge palun välja mõned fotoalased lemmiklehed.
Fotokoolitust ettevalmistades leidsin ühe sellise lehekülje kus on fototehnilised teadmised kenasti kokku võetud. Hea võimalus enne reisile minekut pilte uurida avaneb aga sellelt lehel. Paberkandjal pilte vaadata on siiski kõige mõnusam. "Positiiv" on viimase aja kõige meeldivam lugemisvara.

Milline oleks teie põhiline nõu või soovitus algajale fotograafile?
Võta pildistamiseks aega ja mõtesta enda tegevust. On väga oluline mõista seda, mis kaamera ette jääb. Parem pildista vähem kaadreid, kuid mõtle nad hoolikalt läbi.

Lugu "Kihnu" fotonäitusest Shutterfishis

Olev Mihkelmaa fotonäitus "Kihnu" on seadnud fookuse mandrist vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvale, kuid sedavõrd erineva elu ja oluga saarekesele.

Olev Mihkelmaa huvi Kihnu saare elu ja toimetuste vastu tekkis juba poisipõlves, kui tema kätte sattus vanaema juures Harri Jõgisalu raamat "Maaleib". Nüüd, mil fotograaf elab ja töötab Pärnus, on ka Kihnu talle kõikvõimalikeks avastusretkedeks lähemal. Näituse fotod on sündinud viimase aasta jooksul ning oma fotokülastusi lubab Mihkelmaa Kihnu jätkata. Saarele on fotograaf kehvemate olude ajal püüdnud jõuda kõikvõimalikke teid pidi, sh isegi hõljukiga.

Näituse tutvustamiseks annab aga Olev Mihkelmaa ülevaate eelkõige saare taustast:

"Kihnu saar asub mandrist kümne kilomeetri kaugusel. Maismaal kulub autoga sellise vahemaa läbimiseks vähem kui kümme minutit, mereteega on hoopist teine lugu. Ühenduse pidamiseks on olemas paadid, praamid, lennuk, hõljuk, lumesaanid, mootorrattad ja autod. Samas sõltub kõik ilmataadi tahtest - ta saab isegi praegusel tehnikaajastul kihnlased mitmeks päevaks omapead jätta.

Vanasti võis eraldatus kesta mitu kuud, eriti talvel jää tekkimise ja lagunemise ajal. Samuti polnud siis rahval mandril toimuvaga nii palju asja, kui praegu. Suurel maal käidi suhteliselt vähe. Sellise eraldatuse tõttu tekkiski väga omanäoline kultuur, mille tundmaõppimisele olen viimasel aastal palju aega pühendanud.

Kihnus on oma keel, huvitavad kombed, ajas muutuvad traditsioonid, oma moevoolud ja palju muud iseloomulikku. Ainsana Eestis kantakse seal igapäevaselt rahvarõivaid, rohkem teevad seda naised, kes ongi sealse kultuuri peamised hoidjad. Meeste osaks on merel käimine või mõni muu töö kodust kaugemal.

Naine saab kõikide maapealsete asjatoimetustega ise hakkama. Vanasti ei arvatud sellisest kihnu mehest midagi head, kes põllutööriistu katsus või lauta toimetama läks. Praegugi on soorollid selgelt paigas - mehed teevad oma tegemisi, naised enda omi. Pidudelgi on naised omaette ja mehed enda pundis. Kui naised tahavad tantsida, ei pea nad tingimata mehi ootama, vaid teevad kiiremad tuurid omavahel ära."

Näituse kuraator on Kristel Lukats.

Artikli autor: Shutterfish.net

Naiste rand

Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Loodus veebruaris 2010.

Eesti talved on tavaliselt lumevaesed ja vihmased, ilusat talveilma on viimastel aastatel üsna vähe olnud. See aasta on õnneks teistsugune pakkudes fotohuvilistele palju pildistamisrõõmu. Ilusal talvepäeval on tore linnast välja loodusesse minna ja terve päev koos fotokaameraga metsas või rabas veeta. Lähemalt uurides leidub Pärnu linnaski ja tema äärealadel palju poolmetsikut loodust, mida pildistada.

Ühel kenal talvepäeval seadsin sammud Pärnu randa. Mitme päeva eest puhus tuul puudelt kerge lume maha, selle asemele olid nad okstega udu kammides toredad härmarüüd asemele saanud. Peale Läti kalameeste ja kahe ATVga hangelõhkuja nautisid ka paljud linlased talveilma. Naiste ranna luited olid hangedesse mattunud, kohati ulatus lumi vööni. Seal jäidki pildile kolm kena põõsast, mille juures on suvitajatel hea kõrvetava päikese eest varju otsida, kuigi praeguse karge ilmaga polnud kerge seda ette kujutada.

Tõsisema pildistamisega alustasin 10. aastat tagasi, kui sain Nikoni peegelkaamera omanikuks. Mõni aasta hiljem vahetasin brändi ja olen sellest ajast Canoni kasutaja. Digikaamera soetasin poolteist aastat tagasi. Pildistan peamiselt loodust ja inimesi, viimase aasta jooksul olen pühendanud palju aega Kihnu kultuuri ja looduse jäädvustamisele. Meelsasti otsin pildistamisel tavapärasest veidi erinevat vaatenurka ja püüan tabada objektide olemust. Leian, et on väga oluline mõista ja tunnetada seda, mis kaadrisse jääb, olgu see maastik, inimene või hoopis midagi muud.

Pildi andmed: Canon EOS-1D Mark III, Canon 70-200 mm, F/8.0 1/60 ISO100, statiiv.