Perefotod

Millised perepildid on kõige vahvamad? Eks ikka sellised hetketabamused, millel paistab vahetu emotsioon. Kõige armsamad pildid sünnivad poseerimata. Lihtsalt haarad fotokaamera, vajutad päästikule ja ongi pilt käes, sest loomulikud pildid on ilusad.

Perefotode juures pean loomulikkust ja pildistatava olemuse tabamist kõige olulisemaks. Seetõttu kasutan oma fotosessioonidel võimalikult vähe poseerimist ja pigem suunan pildistatavaid. Sellise tööstiiliga harjumine võtab veidi aega, kuid minu 11. aastane kogemus näitab, et iga inimene leiab ise parima poosi. Mõnusas ja pingevabas õhkkonnas kulub selleks vaid veidi ega.

Olen ise kahe poja isa ja tean, mida tähendab lastega fotograafi juures käimine. Igas vanuses laste pildistamiseks on palju erinevaid nõkse, mida töös kasutan. Nende abil olen ka kõige suurematest krattidest või kartlikest lastest alati toredad pildid saanud. Eriti hea on kasutada piltidel laste endi mänguasju ja muud kodust kraami. Kindlasti tasub ka kõik lemmikloomad kodust kaasa võtta, siis on kogu pere koos ja kõik sujub lõbusalt.

Peretraditsioonid on mulle väga olulised, hea meelega täidan fotogaafina oma rolli perede elus. Paljud perekonnad käivad minu juures rohkem, kui üks kord aastas. Nii näen kõhubeebisid, kes koos vanematega pildistama tulevad. Varsti avastavad nad juba iseseisvalt maailma ja ukerdavad fotostuudio põrandal. Siis tulevad esimesed sammud ning jonniaeg, mõnus kutsikaiga ja esimene koolipäev koos ootusärevuse ja hingevärinaga. Puberteet on vahva aeg, mis loob väga eripalgelisi emotsioone.

Noored tulevad pildistama koos sõprade ja esimeste kaaslastega, järgnevad kõrgkooliaastad ja aeg hakkab lendama. Ühel ilusal päeval näen kunagist kõhubeebit koos oma armastatuga altari ees seismas. Peagi saabub päev, mil nende enda kõhubeebit pildistada ja kõik algab uuesti.