Mina usun jõuluvana

Mina usun jõuluvana.

Valge habemega vanad liiguvad praegu igal pool ringi. Mõned neist on päris ehtsad jõuluvanad.

Kunagi aastate eest nägin oma täiskasvanuaja esimest ehtsat jõuluvana. See oli Kihnu eakate jõulupuul, kui jõuluvana hing oli lausa käegakatsutav. Vana tuli mööda teed kott seljas - päris ehtne jõuluvana, seda teadsin kohe esimesest pilgust. Kogu saalitäis rahvast uskus temasse ja võttis vastu kogu jõulurõõmu, kingitused ja kallistused. Selle sündmuse meenutamine tekitab minus alati sooja tunde.

Ehtsaid jõuluvanasid olen näinud hiljemgi - lasteaedades ja kodudes, erinevatel pidudel. Nendega käib kaasas soojus, armastus ja jõuluime.

Tegelikult võib ju igaüks vammuse selga tõmmata ja vana mängimise rolli enda peale võtta. Selles rollis juba on midagi maagilist. Punases mantlis peitub eriline jõud. Isegi kui kõik teavad, kelle sussid vanal jalas on või näevad riietumist ennast.

Kuidas saada ehtsaks jõuluvanaks? See on väga lihtne. Tuleb uskuda, siis oledki. Juba Põrgupõhja Jürkale oli asi väga selge: „Kui usud, siis on. Kui ei usu, siis pole.“ Jõulutunne ja jõuluime sünnib samuti uskumisest ja soovist armastust jagada.

Ilusat jõuluaega!

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!