Oh sa poiss, oli vast reis! Sain külastada tervelt 31 erilist ja põnevat objekti üle Eesti. Enne seda teadsin vaid mõnda üksikut neist lähemalt.
Nagu minu töös ikka, kõige suuremat rolli mängib aeg, mida omakorda tuleb alati hoolega paneerida ja kokkuhoidlikult kasutada. Pelgalt isiklikust huvist veedaksin igaühes neist paikadest vähemalt paar tundi. Mõnes kohas ka terve päeva või rohkemgi. Reaalsuses sain igale objektile pühendada keskmiselt vaid ühe tunni. Sellest hoolimata jäin projektiga väga rahule ja suutsin võtta igalt hetkelt parima, mis võtta andis. Oleks selliseid projekte vaid rohkem!
Pildistamise lõpetasin eelmise aasta suvel. Ometi saabus projekti tegelik lõpp üpris ootamatult selle aasta augusti alguses Lätis, kui sõitsin Kolka neemele. Mērsraga turismiinfopunktist leidsin lõpuks ometi valminud trükised kõigi projektis osalenud objektide kohta Eestis ja Lätis. Varsti õnnestus mul leida ka eestikeelne versioon. Trükised olevat väga populaarsed - kui näed sinist raamatut, haara kindlasti kaasa, kuniks neid veel jätkub.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Viimane objekt! See vajab tähistamist! Esiotsa tuleb siiski pildistada. Lasvalt leitud inspiratsioon pole õnneks raugenud, Ööbikuorust saan seda veel juurdegi.
Kõik Lotte filmide austajad kujutavad endale elavalt ette isa Oskari töökoda. Lottemaalgi võib sellise paiga leida. Aga tegelikult asub leiutaja Oskari töökoda hoopis Ööbikuorus.
Oma isiklik elektrijaam, loomulikult hüdroturbiin, ms paneb kõik võllid pöörlema ja masinad käima. Puurid, käiad, treipingid ja mis kõik veel. Ehtne vanaaegne kraam, kõik ideaalselt hoitud, kohe tööks valmis. Siin on parandatud automootoreid, ehitatud kõikvõimalikke jupstükke, mitu aurumasinatki on sellest töökojast pärit. Ja oled sa kunagi oma silmaga näinud 220 voldist alalisvoolu?
Päriselt, Lottemaa Oskari töökoda asub Ööbikuorus.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Lasva endaga jäi mul tutvus tegemata. Otse tee äärde püsti pandud Lasva veetorni sain uudistada küll.
Torni perenaise hull idee, veetornist galerii teha, on kenasti teoks saanud. Pikast trepist klaveri meisterdamiseks peab teistkordselt paras "hull" olema. Vana veemahuti sisse lõigatud aukudest pääseb tünni sisse. Seal võib omakorda koorilaulu harrastada. Kui lapsele veel puupulgad kätte anda ja ka käsutada "kolista nüüd nii kõvasti vastu tünni seina, kui jaksad" peab küll juba vähemalt kolmandat korda "hull" olema.
Midagi nii ettearvamatut poleks ma osanud ühest veetornist küll oodata.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Kas saab olla veel kurjakuulutavamat kohanime? Eriti siit Lääne-Eesti poolt vaadates. SÜVAHAVVA ajab lausa judinad peale. Kanal 2 õõvasarigi on sellest müstilisest nimest inspiratsiooni ammutanud. Ausalt öelda ma alguses ei uskunud, et selline koht võib päriselt olemas olla. Aga näe, oli küll.
Tegelikult tähistab nimi vaid sügavamat hauakohta jões, müstikat ei mingit. Siiski, tee sellesse väikesesse külla kulgeb läbi paksu metsa mööda käänulist teed. Ikka üles ja alla, siia ja sinna. Lõpuks jõuan vana vesiveski juurde, samas kõrval leian veidi uuema villavabriku hoone.
Majas peetakse villahunti, mitut kraasimismasinat, teisel korrusel asub ketrusmasin. Viimane väärib eriti tähelepanu, sest sõidab mööda põrandat edasi-tagasi. Olevat kõige vanem olemasolev tehnoloogia üldse, kõige esimene ketrusmasin. Tahtsin blogi jaoks andmeid hankida, paraku internet täpsemat infot ei anna.
Tehasega toimetab eriti vahva proua, kes on ühtlasi Süvahavva Loodustalu perenaine ja kelle lapsed ja lapselapsed pildistamisest hea meelega osa võtsid.
Pagana äge koht, loodetavasti satun sinna ka edaspidi.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Oi, kuidas ma tehaseid ja tootmist armastan! Eriti selliseid vanu ja veidi haisvaid, veidi kulunud ja veidi kasimatuid.
Räpina paberivabrikus on ikka veel tunda töösturevolutsiooni hõngu. Suur osa tootmisest toimub uuemate masinatega, samal ajal pole ajalugu kuhugi kadunud. Paberiliin ise kõrgub, kui mingi dinosaurus kitsukeses ruumis. Vedel paberimass laotub ühtlase kihina lindile, käib läbi vist küll sadade erinevat rullide, kus teda pressitakse ja kuumutatakse. Mõne minuti pärast on vanapaberimassist mõnus sile jõupaber saanud.
Järjekordne ime nähtud, jätkan teed eriti müstilise nimega paika.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Lõuna-Eestis on jõgesid rohkem? Tegelikult vist mitte, aga säilinud veskitamme ja hüdroelektrijaamade paise leidub mitmeid. Läänepoolses Eestis pole neist enam ühtegi säilinud.
Leevaku hüdroelektrijaam kuulub rohkem kui kümne töötava hüdroelektrijaama hulka Eestis. Wikipeedia andmetel on meil 16 veejõul töötavat elektrijaama, kas see tänagi nii on, jäi praegu kontrollimata. Igal juhul on neid isegi rohkem, kui ma oleksin arvanud.
Leevakus paikneb kaks mõnusat sinist turbiini - täiesti moodsad ja töökorras. Kui vett jätkub, toodavad nad 185 kW jagu elektrit. Praegune hoone pärineb 1933. aastast, kuigi vajas sõja järel taastamist - vahepeal viis tulvavesi tammigi minema. Tänasel kujul töötab jaam alates 1993. aastast.
Ega muud, jälle üks kena koht üle vaadatud. Aeg edasi minna, paberivabrik ootab.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Oh! Taevalikust õlletehasest otse vanasse viljakuivatisse. Emotsionaalses mõttes üsna vähelubav väljavaade. Aga siiski - Alatskivilgi võidi kunagi linnaseid kuivatada, nii et pole häda midagi.
Ait-kuivati kuulus kunagise suure mõisakompleksi juurde. Suur mõis, palju vilja kuivatada, vaja suurt kuivatit. Ja tõesti, nii suurt vanaaegset kuivatit pole ma varem näinud.
Täna toimetab hoones vahva Alatskivi loodushariduskeskus. Tööstuspärandi projekti raames said nad kuivati osa just restaureeritud.
Kui satud Alatskivi lossi imetlema, astu kuivatis ka läbi. Mina sõidan nüüd Otepääle tagasi, et veidi puhata ja viimaseks pildistamispäevaks hoogu võtta.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Kas sa oled mõelnud, mis imelik ümmargune torn Tartu õlletehase kohal kõrgub? Mina küll olen, samas pole ma viitsinud seletuse otsimisega vaeva näha. Nüüd tean - see on linnaste kuivati.
Vana õllevalmistamise tehnoloogiat kasutati A Le Coq´is veel üsna hiljuti. Võimsad tellisest seinad kõrguvad läbi mitmete korruste peites endas õlletootmise ajalugu - põnevad seadmed, pudelikorgid, papist õllealused ning tuvitopised kuivatis linnaste vahel. Küll oleksin täpsemalt uurinud, kui poleks pidanud pildistama.
Kõige vägevama mulje jättis tegelikult hoopis praegune tehas. Ma pole kunagi nii palju õlut näinud - kortermaja kõrgused keedunõud, tohutud tsisternid õlu ja siidri villimist ootamas. Pikad tootmisliinid tuhandete pudelitega. Ja muidugi valmistoodete ladu. Õlu, õlu, õlu, õlu, õlu - miljonites liitrites.
Muuseas, kodus õlle valmistamine tundub praegu olevat väga moodne tegevus. Iga vähegi endast lugupidav härrasmees teeb ise õlut, villib märjukest pudelisse ja annab sõpradelegi mekkida. Minulgi on vahel tunne, et peaksin õllekeetmist katsetama :)
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Trükikunsti leiutamist peetakse tähtsuselt teiseks sündmuseks peale ratta leiutamist. Peale seda on tulnud veel ainult internet.
Oma praeguse teksti arvutisse toksimisega saan hakkama kerge vaevaga. Kui oleksin soovinud sama postituse saja aasta eest raamatuna välja anda, kulunuks selleks hea hulk aega ja vaeva.
Tartu trüki- ja paberimuuseumis saab igaüks proovida, mil viisil paberit valmistati ja kui palju vaesed ladujad pidid näppe liigutama, kui härra Tammsaare oli nii mõtlematu, et kirjutas Tõe ja Õiguse - iga täht tuli ju käsitsi õigesse kohta seada. Häda sellele, kes mõne tähekese valesti paigutas.
Suur osa muuseumi seadmetest saavad tänaseni oma tööga hakkama. Usutavasti võiks selles majas praegugi raamatuid trükkida.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Kuremaa asub Jõgeva külje all nagu Siimustigi. Erinevalt Kuremäest, pole seal kloostritki. See-eest seisab mäeharjal uhke tuuleveski.
Vahva vanahärra teeb ukse lahti, räägib paiga kohta mõnusat juttu. Veskist endast pole enam jahvatajat. Õieti kinnituvad tiivad mitte veskivõlli, vaid parajalt piraka palgi külge, mis neid lihtsalt õiges kohas kinni hoiab.
Kõige kõrgemalt korruselt avanevad igas suunas maalilised vaated üle põldude. Kuremaa järvgi lösutab siinsamas oru põhjas. Vaatetorniks ja maamärgiks olemine ongi selle veski tänane mõte. Mind aga kisub juba Tartu poole tagasi.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel: