Arhitektuurifotod Nord Projektile

2019. kevadel pildistasin Nord Projekti objekte. Kokku jõudsin külastada 15 erinevat hoonet, mis on nende projekteerijate käe all valminud.

Suuremate projektide puhul koostan kõigepealt objektide kaardi, millele kannan parimad pildistamise kellaajad. Kaardi abil planeerin enda liikumise logistika. Kõigepealt vaatan, millisel kellaajal objekti fassaadile valgus langeb, siis püüan leida kõige optimaalseima pildistamise järjekorra ning liikumisteed ühe maja juurest teiseni.

Mida rohkem on objekte, seda efektiivsem saan enda töös olla. Parimatel päevadel jõuan külastada kuni kümme pildistamispaika. Graafikus tekivad alati väikesed nihked, millega oskan juba arvestada. Vahel tuleb mõnd objekti siiski korduvalt külastada ja erineva valgusega fotosid saada. Põhjaliku eeltöö korral tuleb korduvkülastusi siiski väga harva ette.

Ole kursis blogipostitustega

- - -> Liitu uudiskirjaga

Kutsu mind pildistama

- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee

Vaata veel:

• Arhitektuurifotod

Suvine rännak läbi Eesti. 26 peatus Alatskivi ait-kuivati

Oh! Taevalikust õlletehasest otse vanasse viljakuivatisse. Emotsionaalses mõttes üsna vähelubav väljavaade. Aga siiski - Alatskivilgi võidi kunagi linnaseid kuivatada, nii et pole häda midagi.

Ait-kuivati kuulus kunagise suure mõisakompleksi juurde. Suur mõis, palju vilja kuivatada, vaja suurt kuivatit. Ja tõesti, nii suurt vanaaegset kuivatit pole ma varem näinud.

Täna toimetab hoones vahva Alatskivi loodushariduskeskus. Tööstuspärandi projekti raames said nad kuivati osa just restaureeritud.

Kui satud Alatskivi lossi imetlema, astu kuivatis ka läbi. Mina sõidan nüüd Otepääle tagasi, et veidi puhata ja viimaseks pildistamispäevaks hoogu võtta.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

• Eesti tööstuspärandi objektid

Suvine rännak läbi Eesti. 25 peatus Õllemuuseum Tartus

Kas sa oled mõelnud, mis imelik ümmargune torn Tartu õlletehase kohal kõrgub? Mina küll olen, samas pole ma viitsinud seletuse otsimisega vaeva näha. Nüüd tean - see on linnaste kuivati.

Vana õllevalmistamise tehnoloogiat kasutati A Le Coq´is veel üsna hiljuti. Võimsad tellisest seinad kõrguvad läbi mitmete korruste peites endas õlletootmise ajalugu - põnevad seadmed, pudelikorgid, papist õllealused ning tuvitopised kuivatis linnaste vahel. Küll oleksin täpsemalt uurinud, kui poleks pidanud pildistama.

Kõige vägevama mulje jättis tegelikult hoopis praegune tehas. Ma pole kunagi nii palju õlut näinud - kortermaja kõrgused keedunõud, tohutud tsisternid õlu ja siidri villimist ootamas. Pikad tootmisliinid tuhandete pudelitega. Ja muidugi valmistoodete ladu. Õlu, õlu, õlu, õlu, õlu - miljonites liitrites.

Muuseas, kodus õlle valmistamine tundub praegu olevat väga moodne  tegevus. Iga vähegi endast lugupidav härrasmees teeb ise õlut, villib märjukest pudelisse ja annab sõpradelegi mekkida. Minulgi on vahel tunne, et peaksin õllekeetmist katsetama :)

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

• Eesti tööstuspärandi objektid

Suvine rännak läbi Eesti. 24 peatus Trükimuuseum Tartus

Trükikunsti leiutamist peetakse tähtsuselt teiseks sündmuseks peale ratta leiutamist. Peale seda on tulnud veel ainult internet.

Oma praeguse teksti arvutisse toksimisega saan hakkama kerge vaevaga. Kui oleksin soovinud sama postituse saja aasta eest raamatuna välja anda, kulunuks selleks hea hulk aega ja vaeva.

Tartu trüki- ja paberimuuseumis saab igaüks proovida, mil viisil paberit valmistati ja kui palju vaesed ladujad pidid näppe liigutama, kui härra Tammsaare oli nii mõtlematu, et kirjutas Tõe ja Õiguse - iga täht tuli ju käsitsi õigesse kohta seada. Häda sellele, kes mõne tähekese valesti paigutas.

Suur osa muuseumi seadmetest saavad tänaseni oma tööga hakkama. Usutavasti võiks selles majas praegugi raamatuid trükkida.

Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!

Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!

Loe veel:

• Eesti tööstuspärandi objektid

Elu parimad pildid

Fotokooli lõpetamisel rääkis õpetaja meile: "Praegused lõputööd on teie elu parimad pildid üsna pikaks ajaks, sest lähiajal teil vaevalt õnnestub mõnda pildistamisse nii palju aega ja energiat panustada". See mõte tegi mind veidi kurvaks - kas tõesti tuleb nüüd hakata tegelema millegi vähem väärtuslikuga ja teha pilte kuidagi vähem pühendunult? Olen alati mõelnud, et see ei peaks nii olema, iga tööd tehes tuleb anda endast parim. Pildistada just nii, et iga järgmine pilt oleks sinu elu parim.

Pole vahet, mida ma pildistan, iga tööga kasvavad kogemused, arenevad oskused ning fotograafi nägemus. On loomulik, et iga järgmine töö peab olema eelmisest millegi poolest parem. Paremus võib peituda väikestes pisiasjades, mis on peaaegu märkamatud, kuid mitme aasta peale kokku paistab erinevus selgelt silma.

Eesti Rahva Muuseumi suviseid vaateid jäädvustades tundsin, et need on kindlasti minu elu parimad pildid. Parimad, kuni järgmise pildistamiseni.

Eesti Rahva Muuseum

ERM oli minu jaoks viimase aja kõige põnevam ja ihaldusväärsem objekt, mille valmimist ma kaua ootasin. Kui pildistamise päev lõpuks kätte jõudis, oligi kena lumine ilm, just nii nagu planeeritud ja oodatud sai. Ootama pidin tegelikult mitu kuud, sest lund lihtsalt ei tahtnud maha tulla.

Alustasin maja välispiltidest päevavalguses, peale seda liikusin siseruumidesse ja käisin läbi kõik vajalikud ning mitteavalikud ruumid, mis pildi pildistamise seisukohast huvi pakkusid. Hämaruse saabudes suundusin jälle õue ja töötasin seal kuni taevas täiesti mustaks tõmbus. Tundsin siiski, et sellest on veel vähe ja tulin hommikul esimeste valguskiirtega koos tagasi. Oleksin ehk veel pildistanud, kuid valgustus kustus ja pidin edasi liikuma. Suvel lähen sinna kindlasti veel kord tagasi, et rohelusega pildid galeriile lisada.

Näituse osa pildistamine osutus arvatust palju raskemaks, sest pidevalt vaevas mind kiustatus hoopis külastajaks kehastuda. Eriti sügava mulje jättis ugrimugriteemaline püsinäituse osa. Olen erinevates saami muuseumides ja väljapanekutel varemgi käinud nii Soomes kui Norras, kuid ERMIi "Uurali kaja" pani lõpuks kogu keha värisema. See lihtsalt on väga võimas väljapanek, eriti siis, kui olen teemasse varem veidi süvenenud.

Kui ennast lõpuks näitusesaalidest lahti rebida suutsin, leidsin kõige inspireerivama koha pildistamiseks - garderoobi suunduva trepi kohal rippuvad lambiread ja karge betoonist šaht jätsid väga täiusliku ruumi mulje.

Tellija: Fund Ehitus OÜ

Maanteeameti objektid 2015

Eelmisel suvel sain päris palju reisida. Põhjuseid jätkus selleks rohkem kui üks, aga suurema osa moodustas sõit erinevate Maanteeameti objektide vahel. Oli päris põnev aeg ja võimalus uusi kogemusi omandada.

Üheks kogemuseks on järeldus, et riigihangetes osalemisel tuleks kohe arvestada tavaliselt suurema ajakuluga kommunikatsioonile ning võimalike muutustega töö sisus.

Teiseks, riigiasutustes ei liigu info alati nii hästi, kui eeldada võiks ja selle kättesaamiseks kuluvat aega tuleb eraldi tööna planeerida.

Kolmandaks, kui sulle antakse töös vabad käed, siis tööta selle nimel, et need käed saaksid olema võimalikult rohkem seotud. Liigne vabadus võib tekitada olukorra, kus tellija ja fotograafi nägemused lõpptulemusest erinevad oluliselt. Sarnaste olukordade vältimiseks tuleb tellijat veel enam pildistamisprotsessi kaasata.