• 10+ aastat kogemust
  • 500+ ettevõttega koostöö
  • 2100+ pildistatud projekti
  • 200+ tehtud fotokoolitust

KUTSU MIND PILDISTAMA VÕI KOOLITAMA

HELISTA VÕI KIRJUTA

+372 5341 4678

info@olev.ee

Laulu- ja tantsupidu 2014

esmaspäev 07. juuli 2014
Teema: Fotopank

Pidu oli vägev! Rohkem ma ei ütle, panen parem esimesed pildid üles, sest kirjasõna jääb emotsiooni kirjeldamisel kehvakeseks.

Hetkel tegin väikese valiku, suure galeriiga läheb veel natuke aega.

Laulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev MihkelmaaLaulu- ja tantsupidu 2014 Foto: Olev Mihkelmaa
 

Läänemaa pildid

Viimase paari aasta jooksul pildistasin Läänema Turismi kodulehe jaoks päisepilte. Paraku jäi projekt lõpetamata, kuna mingist faasist alates ilmnes erinevaid takistusi, mis pärssisid koostööd ja pildistamiste kulgu. Tellija hindas osa minu tööst sobimatuks ja ühel hetkel polnud enam võimalik koos edasi minna. Praegu on mul tunne, et sellesse projekti sattus juba alguses mingi koterman sisse.

Olgu kuidas on, kuid selle aja jooksul sai valmis päris hea hulk Läänemaa pilte, mida oleks rumal ainult endale hoida. Kindlasti leian nendele tulevikus rakendust.

Koela talumuuseum	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaSaare mõis Noarootsis	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaLaikmaa majamuuseum	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu peatänav	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaViikingi paadid Vormsil	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaJaht Vormsil	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaViikingi retk Vormsil	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaViikingi laev Vormsil	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaLagleparv Matsalus	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaVormsi kirik	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaKasari jõgi	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaMarimetsa raba	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaVormsi kirik	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaMarimetsa raba	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu kuursaal	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu promenaad	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaKasari vana sild	Läänemaa fotopank	Foto: Olev MihkelmaaVirtsu sadam	Läänemaa fotopank	Foto: Olev Mihkelmaa
 

Tööreis Vilniusesse

esmaspäev 26. mai 2014
Teema: Fotopank

Mai alguses käisin Standardi palvel Vilniuses nende toodetud hotellimööblit pildistamas. Lisaks tööle otsustasin endale natuke aega võtta ja selgeks teha, mida see linn endast kujutab. Olen Vilniuses varem korra peatunud, kuid päris aru ma sellest linnast siis ei saanud.

Esimesena tekkis mulje, et Vlinius on kirikute linn. Ilmselt ongi see tema kõige põhilisem väärtus. Kirikuid leidub tõesti igal nurgal ja enamasti on neis palju uudistajaid. Ka minu pildivalikusse sattus kõige rohkem kirikupilte.

Mis puudutab kõike muud, siis jäid saadud muljed ka sel korral kuidagi segaseks. Sealne vanalinna osa valgub laiali väga suurele alale ja pole nii monumentaalne kui Tallinna oma. Tänavatel ekseldes otsisin linna keskpunkti, kuid päris selget sotti ei saanudki. Ilmselt tuleb keskmeks pidada raekoja platsi, kuid kandidaate sellele tiitlile on veel mitu.

Tänavate ääres leidub väga palju kohvikud ja pizza kohti, viimased neist paistavad kuidagi eriliselt silma ja on rahvast täis. Kohalik köök jääb seejuures tahaplaanile, kuid poodide kaubavalikus leidub siiski iseloomulikke toite.
Minu kõige suurem kulinaarne elamus oli sel reisil leedulaste lihapirukas - mõnus kõva kooriku ja volditud servaga saiake, mille sisu maitses lausa võrratult. Olemuselt sarnanes see grusiinide hinkaaliga, kuid puljongit oli temas natuke vähem. Lisaks oleksin väga tahtnud proovida zepeliinisid, kuid millegipärast jäi leidmata sobiv söögikoht, kus neid oleks pakutud.

Kui töö asjus uuesti sinna kanti satun, siis võtan kindlasti veelkord aega ja vaatan, mida see linn veel pakub, kuid eraldi reisi sihtkohana ma Vilniust arvatavasti külastada ei võta. Kaubareisile võiks tegelikult küll minna, sest poodlemist saab seal väga edukalt harrastada.

Vilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev MihkelmaaVilnius Foto: Olev Mihkelmaa
 

Tallinna raekoja platsi panoraam

Ühel minu klientidest tekkis soov toota Tallinna vanalinna piltidega "konservkella". Idee ja kella toorik olid tal olemas, ainult fotosid ja kujundust mitte. Panime pead tööle ja leidsime lahenduse.

Kuna Tallinna raekoja platsi pilt sobib kella peale väga hästi aga oma pikkuse tõttu sinna hästi ei mahu, panin pildi otsad kokku ja sain mõnusa pallikese. Niisugust Tallinna panoraami on hea pildistada õhtul, kui päike juba Toompea taha on kadunud.

Ringpanoraamid õnnestuvad just enne koitu või peale loojangut kõige paremini. Kui päikest pole näha, tulevad värvid pilves ilmaga võrreldes paremini esile. Otsese päikesevalgusega pole mõistlik niisugust fotot teha, sest vastu valgust jääv pildi osa ei sobi teiste kaadritega kokku.

Tallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev MihkelmaaTallinna raekoja platsi panoraam Foto: Olev Mihkelmaa
 

Foto seinale

Neid kodusid pole vist eriti palju, mille seintel ühtegi fotot poleks. Paar perepilti on ikka vaatamiseks välja pandud. Meiegi kodu seintel leidub mitmesuguseid fotosid. Mõned neist on lihtsalt paberpildid ja seisavad magneti abil seina küljes. Teised paiknevad raamides ja kolmandad lõuendil. Millist neist erinevatest lahendustest valida?

Paberfoto

Paberfoto on printimise hinnalt kõige taskukohasem variant. Samas pole raamimata paberfotoga suurt midagi teha. Mõnda aega võib ta külmkapi küljes seista, kuid suure formaadiga fotod lähevad kergesti kortsu ning võivad määrduda. Õnneks leidub palju erinevaid raamilahendusi. 

Valida võib valmis raamide seast või lasta raamikojas fotole sobiv raam valmistada. Kui seinal ruumi jätkub, peaks raam fotost suurem olema. Vahepealse tühja ala katmiseks kasutatakse erinevat värvi paspartuusid, mis aitavad pildil veel paremini mõjule pääseda.

Suurte fotode printimisel tuleb teha eeltööd ja leida töökoda, kus seda tindiprinteritega tehakse. Laserprinter pole kaugeltki nii kvaliteetne, kui uuemad fotoprinterid.

Fotokapa

Fotokapa on mõne millimeetri paksune vahtplastist plaat, mille küljed kaetakse papiga. Hiljem kleebitakse sellele paberfoto ja pilt ongi eksponeerimiseks valmis. Suuremate piltide seinale riputamiseks pole ilmselt soodsamat lahendust.

Paraku pole fotokapa eriti püsiv materjal. Ajapikku kisub plaat kõveraks ja jätab meelde pisimadki muljumised. Kukkumise puhul on pildi nurk kohe kortsus ja töö rikutud.

Tootjad üritavad pidevalt kapat paremaks muuta tehes seda paksemaks või muutes materjali koostist. Paraku pole kapale pikka iga määratud. Teda võib ka raamida, kuid seegi pole lõplik lahendus. Sama hästi saab tavalist paberfotot raamida.

Fotoalumiinium

Fotoalumiinium on alusmaterjal nagu kapagi, millele paberfoto peale kleebitakse. Alumiiniumplaat pole vintsutuste suhtes nii tundlik ja seistes kõveraks ei tõmbu.

Ilma raamita fotode eksponeerimiseks pole paremat ja kindlamat lahendust. Puuduseks on vaid hind.


Fotoakrüül

Akrüülklaas erineb eelmistest materjalidest selle poolest, et foto kleebitakse tema tagaküljele. Kuna pilt paistab läbi klaasi, on ta välismõjude eest väga hästi kaitstud ja pildilt võib julgelt tolmu pühkida.

Akrüülile vormistatud pilt näeb väga kena välja ja on ka kõige eksklusiivsema hinnaga. Kuna suur pilt kaalub päris palju, tuleb tema seinale kinnitamiseks tõsisemad lahendused leida. Ühest kipsikruvist jääb väheks.

Fotolõuend

Lõuend on minu lemmik, kuna muudab foto maalile sarnaseks ja olemuselt pehmemaks. Lõuend pingutatakse puidust raamile. Pildi servad kaarduvad lõuendi alusraami taha. Lõuend pole väga tugev, kuid talub väntsutamist kapast paremini.

Kui foto on veidike ebaterav, tasub ta just lõuendile printida. Siis pole väikest ebateravust nii hästi näha.

Fototapeet

Tapeet sobib hästi kujunduselemendiks. Terve seinapinna katmiseks võib kasutada mitmesuguseid loodusvaateid või mustreid. Ühe suure perepildi seina suuruseks tegemine võib hiljem häirima hakata. Terava pildi saamiseks tuleb kasutada suure resolutsiooniga fotofaili. Väikese faili puhul jääb pilt ebaterav.

Kui otsid pilti seinale, siis valiku leiad minu fotopangast.

 

Polaaröö

neljapäev 23. jaanuar 2014

Kuna selle talve alguses lund just liiga palju polnud, otsustasin ise põhja poole valget maad vaatama sõita. Teele asusin esimesel jaanuaril koos sõbra Paavoga. 

Laevale minnes näitas termomeeter kahte soojakraadi. Helsingisse jõudsime üheksa paiku õhtul ja otsustasime enne ööbimist nii kaua sõita, kuni lume piirini jõuame. Paraku püsis auto termomeeter jonnakalt kahe soojakraadi juures ja langes alles kell kolm öösel miinuspoolele.

Järgmisel päeval jõudsime Kuusamo lähedale Riisitundurile. Tavaliselt saab praegusel aastaajal seal lumme mattunud puid imetleda. Pikalt püsinud sulailm oli paraku sealgi oma töö teinud. Väiksema lumekihiga puud sain ikkagi pildile.

Edasi põhja suundudes muutusid teed samuti põhjamaisteks - see tähendab jäist ja üsna konarlikku sõidurada, millele puistatakse liiva vaid suurematel tõusudel ja ristmikel. Eesti teedel sõitmine on selle kõrval puhas lust. Kohalikud on niisuguse teega harjunud ja kihutavad naelte klõbinal sajaga mööda.

Norra piiri lähistel juhtusime kokku saamidega, kes meid külla kutsusid. Sõitmisele vahelduseks kulus selline kultuuriprogramm ära. Tõstsime koos klaase ja rääkisime maailma asjadest. Üks saamidest istus põrandal ja joigus aeg-ajalt vestluse vahele. Võib-olla oli see üks paremaid hetki reisi jooksul - ehtne ja spontaanne joigumine on päris eriline.

Meie võõrustaja osutus põdrakasvatajaks, kes õhtu edenedes teatas, et tegelikult on just tema Finnmargi maakonna kõige suurem põdrakasvataja. Teistel võib ju rohkem põtru olla, kuid teist nii pikka ja rasket meest polevat ühtegi. Põdrakasvataja tüdruksõber tegeles muusika ja kunstiga. Lahkudes saime tema plaadi kaasa.

Järgmisel päeval jäi päike horisondi taha. Lumised väljad pakkusid oma kontrastidega huvitavaid vaateid. Pika jääraja sõidu järel jõudsime maailma põhjapoolsemasse linna Hammerfesti ja veetsime seal mõned päevad. Virmalistega nii hästi ei vedanud, kui minu sügisese reisi ajal. Parimat pildistamismõnu pakkus linna panoraam. Seda võtet on tuhanded piltnikud enne mind teinud, kuid mõned kohad on lihtsalt nii erilised, et neid tuleb pildistada.

Hammerfest on golfi hoovuse tõttu talvel ka kõige soojem linn Norras. Tagasitee alguses oli mere ääres sula, kuid juba 50 kilomeetri järel Sennalandi platool valitses 18 kraadine külm ja paks udu, mis silmapiiri ära kaotas. Pidasime ühel mäeharjal kinni ja nautisime müstilist valget pimedust.

1600 kilomeetrine tagasitee möödus tavapärases igavuses. Soome on tõeliselt pirakas maa ja suurema osa ajast paistab autoaknast ainult võsa :)


Loe veel:

Polaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev MihkelmaaPolaaröö Foto: Olev Mihkelmaa
 

Norra sügisvärvid

teisipäev 29. oktoober 2013

Suvel, jaanipäeva aegu, käisin vaatamas, kuidas mulle põhjas meeldib ja kas sinna tasub fotoretki ette võtta. Veendusin, et tasub küll.

Septembri alguses olid minu sügisesed reisiplaanid veel lahtised. Siis avanes võimalus koos sõbra Allaniga uuesti Põhja-Norrasse sõita. Septembri lõpus on seal parasjagu sügisvärvide aeg ja head võimalused värvilisi pilte saada.

Reisi alguses autoga Soomet läbides veendusin taas, et põhja jõudmiseks tuleb vähemalt ööpäeva jagu igava võsa vahel sõita. Alles peale Torniot läheb pilt veidi huvitavamaks ja fotokaamera tasub igaks juhuks välja otsida. Kui Tallinnast õhtuse laevaga üle lahe loksuda ja suurem osa ööst sõita, võib hommikuks Oulu lähedale jõudu ja järgmise öö kusagil Muonio kandis veeta. 

Muonio lähistel leidub palju korralikke matkaonne, milles võib ööbida. Valisimegi ühe neist välja ja matkasime selleni jõudmiseks umbes 6 km läbi tundra. Ühel hetkel hakkas mõnusat lund sadama ja hommikuks oli maa valge. Mäe seljal asuvast onnist tagasi matkates selgus, et sellise ilmaga püsib lumi vaid tundurite tippudel ja oru põhjas pole sellest jälgegi.

Sõitsime edasi mööda Soome "käsivart" Kilpisjärvini. Taevas püsis pilves ja kraadiklaas näitas veidi üle nulli. Olime plaaninud seal matkata, kuid ilma paranemist polnud loota ja üle mägede Norra poole minnes võis palju paremat ilma nautida. Mäeületuse järel hakkaski temperatuur kiiresti tõusma ja Soome piiril raagus olnud puud polnud Norra poolel veel lehti kaotanud. Golfi hoovus on ikka võimas asi.



Õhtuhämaruses saabusime Tromsösse ja jäime sinna ööbima. Järgmine päev kulus Tromsös Allani matkabussi transpordi ettevalmistamisele ja kalapüügile.
Õhtul võtsin meie senise transpordivahendi juhtimise üle, kuna Allan istus 1967. aastal valmistatud Volvo bussi rooli. Mõnesaja kilomeetri järel lõpetas vanake koostöö ja vajas järgmisel hommikul traktori abi, et jälle liikuma saada ning õhtuks 550. kilomeetri järel üle mägede Hammerfesti jõuda.

Bussi transportimise päev sobis pildistamiseks kõige paremini. Sain enda tahtmist mööda peatusi teha ja mõnusat maastiku jäädvustada. Järgmistel päevadel samaväärset ilma enam polnud. Põhjas ongi hea pildistamisilm paras vedamine. Iga kell võib midagi muutuda ja hea valgus läheb kaduma. Päikeselist ilma võib vahel nädalaid oodata.

Hammerfestis polnud ilusast sügisest suurt midagi alles. Ainult mustikavarred andsid hallile talveootusele värvi. Järgmistel päevadel matkasin mägedes ja veetsin öö ühes hütis. Esialgu ei paistnud selges õhtutaevas midagi vaatamisväärset, kuid 11 paiku hakkas virmaliste tulemöll hoogu koguma.

Panin fotokaamera statiivile ja hakkasin erinevaid seadeid katsetama. Lõpuks pidin tõdema, et virmaliste jaoks võiks parema tundlikkusega pildimasinat kasutada. Lühema säriajaga jääb tulede vilkumine paremini pildile, kuid selleks peab ISO üsna kõrgele tõstma ja pildi kvaliteet jätab siis soovida.

Üle kogu taeva vehklevad virmalised jätsid fotodest palju võimsama mälupildi, pildistamiseks tuleb mul tagasi minna. Võib-olla teen seda juba jaanuari alguses. Seekord lendasin lihtsalt heade elamustega koju tagasi.

Norra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev MihkelmaaNorra sügis Foto: Olev Mihkelmaa
 

Harjumaa mõisad

Suve alguses sain tellimuse Harjumaa mõisate pildistamiseks. Nüüdseks on töö valmis. Projekti mahtus viis omanäolist mõisa, mida sügisesel mardilaadal Helsingis esitletakse. Huvitava tingimusena soovis tellija ruutformaadis pilte. Kuigi see seadis pildistamisel mõningaid piiranguid, veendusin, et seda formaati võiks märksa rohkem kasutada.

Padise mõis on just värskelt remondist tulnud. Ühes osas tööd isegi veel käivad. Eriti hea mulje jätab mõisa suur saal, teisedki ruumid on muljetavaldavad. Seal tegutseval hotellil ja restoranil leidub isegi viisakas veinikelder, mida ma teistes mõisates näinud pole.

Laitse loss kuulub kindlasti Eesti suurejoonelisemate losside hulka. Tema praeguses olekus sulavad kokku ajastu hõng, luksuslik kergemeelsus ja stiilne korratus. See paistab olevat Harjumaa üks eriilmelisemaid vanu maju, mille nautimiseks on vajalik tavapärasest erinev stiilitunnetus.

Kõue mõis pole antud valikust suurim, kuid kindlasti peidab ta endas kõige suuremat hulka asju ning asjakesi erinevatest maailmanurkadest. Iga sopike majas pakub väikese üllatuse. Kõikjal valitseb mingi salapära ja nihestatus. Samas jätab nurgas seisev lõvitopis väga koduse mulje nagu paljud teisedki imeasjad, mis mõisa praeguse omaniku reisidelt pärinevad.

Saku mõis on üks neist, mille maad kunagi praeguse Tallinna piiride lähistele küündisid. Pildistatud mõisate seast on seal kahtlemata kõige suurem ballisaal ja väikseim numbritubade hulk. Mõis kuulub omavalitsusele ja seal saab pulmi ning muid tähtpäevi väärikalt tähistada.

Vihterpalu mõis sobib hästi suuremate sündmuste tähistamiseks. Enne restaureerimist polnud ta heas seisus, nii et vaid üks puittrepp on algsest sisekujundusest säilinud. Mõisa külastamine tuleks varem kokku leppida, kuna juhukülastaja leiab ennast suletud värava eest.

Padise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaPadise mõis Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaLaitse loss Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaKõue mõis Foto: Olev MihkelmaaSaku mõs Foto: Olev MihkelmaaSaku mõs Foto: Olev MihkelmaaSaku mõs Foto: Olev MihkelmaaVihterpalu mõis Foto: Olev MihkelmaaVihterpalu mõis Foto: Olev MihkelmaaVihterpalu mõis Foto: Olev Mihkelmaa
 

Põhja-Norra ja Lapimaa fotoreis

kolmapäev 31. juuli 2013

Kuna suvine töögraafik on mul väga tihe, otsustasin jaanipäeva aegu natukeseks aja maha võtta ja akusid laadida. Võtsin suuna maailma lõppu, Nordkappi. Soovisin reisi tulemusena aru saada, kas oleks mõtet mingi osa oma energiast just põhjaalade pildistamisele pühendada.

Põhja-Norra loodus jättis mulle sügava mulje ja pakkus palju pildistamisvõimalusi. Fotograafia kõige olulisem reegel - võta aega - sai minu jaoks täiesti uue tähenduse. Põhja-Norra ilmastik pole kaugeltki sama stabiilne, kui meil. Igal ajahetkel võib kõik täielikult muutuda.

Sain aru, et peaaegu igale kaadrile tuleks vähemalt paar päeva planeerida oodates õiget ilma ja kellaaega. Postkaartidelt nähtud imelise päikesekaare pildistamiseks peab olema vähemalt 12 tundi stabiilset pilvitut ilma. Võib-olla tuleb sellist hetke mitu aastat oodata. Unistasin keskööpäikese teekonna pildistamisest, kuid sel korral jäid kõik ööd üsna pilviseks. Öist päikest sain jälgida hoopis Lapimaa taevas.

Nordkappi jõudes ootas ees imeline vaade koleda katkise võrkaia taga. :) Peagi muutus ilm sombuseks ja vaade kadus. Maailma lõpus seisis tõepoolest kohvik (nagu Vennaskond laulab), kus võisid ennast premeerida hõrgutiste ja vahuveiniga. :)

Polaarpäev andis võimaluse hiljem kämpingust tagasi uut kaadrit püüdma minna, kui ilm selgines. Suundusingi "öösel" maailma lõppu viivale matkarajale. Hetkeks piiluva päikese sain pildile, kuid siis hakkas vähehaaval sadama. Soe vihm muutus aina tugevamaks ja libedatel kividel turnimist polnud mõtet kauem katsetada. Pöörasin tagasi ja avastasin huvitava nähtuse - äsja vihma käes olnud külg kuivas tugeva tuule käes üsna kiiresti ära. Nii juhtus iga käänaku järel. Lõpuks pidin paduvihmale siiski alla vanduma ja autosse jõudsin läbimärjana.

Hammerfesti nimeline mõnus väikelinn kujunes minu järgmiseks peatuseks. Peale maagaasi terminali tulelontide ja klassikaliselt kaunite vaadete hakkas palju tõmmunahalisi linlasi silma. Polnud just lihtne mõista, millist mõnu nad võiks tunda seal maailma põhjapoolsemas linnas elamisest. Kas raha on tõesti nii suur motivaator?

Tagasiteel peatusin pikemalt Lapimaal, kuid kurjad lapi sääsed kiusasid mind tublisti. Rahu leidmiseks pidin paadiga järvele sõitma. Seal puhuv tuuleke ajas tüütud putukad eemale. Magamiseks ettenähtud aja veetsin hoopis järvel ahvenaid püüdes ja päikese teekonda imetledes. Vaadata oli ilus, kuid pildistada polnud suurt midagi. Pildistades saab vaid mingi fragmendi fotole jäädvustada, kuid vahel jääb sellest väheseks.

Põhja-Norrasse ja Lapimaale tasub sõita küll pildistama, kuid aega tuleks planeerida nii, et jääks võimalus pikemateks peatusteks, paigal olemiseks ja süvenemiseks. Sel korral käisin tutvumas, eks tulevikus paistab, millal tõsiselt pildistama jõuan.

Põhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Nordkapp Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Honningsvåg Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Hammerfest Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra, Alta Foto: Olev MihkelmaaPõhja-Norra Foto: Olev MihkelmaaSoome, Oulu Foto: Olev MihkelmaaSoome, Oulu Foto: Olev MihkelmaaSoome, Turku Foto: Olev Mihkelmaa
 

Millal ilmub Haapsalu Valge Daam?

Haapsalu Valge Daami legendi teavad paljud. Aga millal Valge Daam siiski täpselt ilmub, seda pole kusagil selgelt kirjas. Võib-olla soovivad haapsalased täpset aega saladuses hoida, kuid nii võib ju Valge Daam nägemata jääda ja kaugelt tulnud külalised jäävad pika ninaga.

Lisaks tundub mulle, et paljud kohalikudki ei tea Valge Daami ilmumisajast suurt midagi. Olen ka ise koos muu rahvaga akna all Valge Daami ilmumist oodanud ja mitte näha saanud, kuigi täiskuu on taevas. Ümberringi on kõik kangesti targad, jooksevad ühe akna juurest teiseni, teevad suuri sõnu ja ootavad asjatult. Niisiis võiks olla vähemalt üks koht, kust teada saaks, millal täpselt tuleb Haapsallu sõita.

Peamiselt räägitakse Haapsalu piiskopilinnuse toomkiriku ristimiskabeli aknale ilmuvas Valgest Daamist augusti täiskuuöödel. Tegelikult saab teda näha ka talvel, kui kuu enda ringkäiguga samasse paika jõuab. Midagi on näha juba jaanuaris ja veebruaris, kuid parim talvine aeg on märtsi täiskuu. Talvel on aga puud raagus ja kuu tõusmise ajal on päike juba ammu loojunud, seetõttu soovitan ikkagi augustile panustada.

Valge Daam ilmub Haapsalu piiskopilinnuse toomkiriku ristimiskabeli keskmisele aknale augustikuise täiskuu ajal. Kõige parem on teda vaadelda väikeselt künkalt, mis asub vallile viiva jalgraja kõrval. Kohale tasub minna enne, kui kell üheteistkümnendat tundi lööb. Kuigi kuu on juba ammu tõusnud, on varem veel liiga valge ja Valget Daami pole näha.

Kõige müstilisem hetk ongi just siis, kui päevavalgus kustub ja Valge Daam ennast vähehaaval ilmutama hakkab. Algul sa muudkui vaatad aknale, aga ei näe midagi. Siis aga märkad ähmast kuju, mis vähehaaval tugevneb. Lõpuks on ta juba päris selgesti näha ja hõljub tasahiljukesi edasi, kuni kaob vaateväljast.

Tegelikult on see ju ainult kuuvalgus, mis paistab kabeli läänepoolsest aknast seinale. Keskmist akent vaadates on aknaraamidest moodustunud inimkuju näha. Siiski on selles midagi väga erilist ja külmaks see vaatepilt jätta ei saa.

Järgnevalt panengi kirja kuupäevad, mil järgnevatel aastatel Valget Daami näha saab. Tasub tähele panna, et kõige parem hetk vaatluseks on päev pärast kalendrijärgset täiskuud, siis tõuseb kuu veidi hiljem ja kujutis on ilmumise hetkel terviklikumalt näha. 

Niisiis tasub kuulsat Haapsalu Valget Daami külastada järgnevatel kuupäevadel

  • 2013  22-24 august
  • 2014  09-11 august
  • 2015  31 juuli - 2 august
  • 2016  17-19 august
  • 2017  07-10 august
  • 2018  26-28 august
  • 2019  15-17 august
  • 2020  02-05 august
  • 2021  22-24 august
  • 2022  12-14 august

Loomulikult on Valge Daami kohtamiseks vaja selget ilma. Kui soovid ka  vabaõhuetendust näha, tuleb kaks päeva varuda. Etendus toimub just sel ajal, kui Valge Daam ennast ilmutab ja peale etenduse lõppu on ta aknalt juba kadumas. Õnneks on Haapsalus ka palju muud teha, näiteks õhtusel rannapromenaadil jalutada.

Haapsalu Valge Daam Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Valge Daam Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Valge Daam Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu Valge Daam Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu õhtune rannapromenaad Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu õhtune rannapromenaad Foto: Olev MihkelmaaHaapsalu õhtune rannapromenaad Foto: Olev Mihkelmaa
 
Kuvan postitused 21 kuni 30. Kokku on postitusi 46