Suvine reis läbi Eesti. 11 peatus Tahkuna tuletorn
Milline on Eesti kõige ilusam majakas? Isiklikust sümpaatiast panen esikohale Kihnu tuletorni, kuid selleks motiveerib mind poolehoid kihnlaste suhtes. Asukoha, kõrguse ja mitme muugi asjaolu kogusummana peaks tugeva teise koha kindlasti Tahkuna tuletornile andma.
Prantslaslik maitsekus paistab selle ehitise juures kenasti silma. Justkui sale valges kleidis prantslanna punase kübaraga kaunil mererannal jalutamas. Kogu kleit koosneb poltidega ühendatud malmkilpidest. Kui väikesest uksest kleidisaba alla poen, vaatavad sealgi vastu malmist trepiastmed ja mitmed teineteise kohal paiknevad vaheplatvormid.
Torn kajab hirmsasti, see eripära kuulub iga metallmajaka juurde, siin käib aga kõige rohkem kõrvadele. Pole ime, Tahkuna majakas pole küll Eesti kõrgeim, kuid temast suuremad tuletornid on valmistatud betoonist.
Modellid mind sellel objektil ei oodanud, küll aga lubati Ristnas inimest pildile. Hiiumaa lõunatippu jõudmine ei võta palju aega, kuid enne teen peatuse samas lähedal Hõbekala külalistemajas. Seda paika loodan ka edaspidi ööbimiseks kasutada.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
JUULIKUU KAMPAANIA
JUULIKUU KAMPAANIA
Pildistan üles sinu ettevõtte brändingu fotod - tooted, teenused, töötajad, hooned või mida sa ise pead vajalikuks
Hind 1000€
Saadaval vaid 4 paketti
Pildistamine ajavahemikus 15.-28.07.2019
Broneerimiseks
- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee
Kutsu mind pildistama!
Ma olen viimased kümme aastat töötanud vabakutselise fotograafina.
Pakun fototeenust ettevõtetele, kes vajavad pilte toodetest, teenustest, töötajatest, hoonetest, tootmisest, sündmustest.
Minu peamisteks tööülesanneteks on kliendi vajaduste ja persoona mõistmine, pildistamine, töötlemine ja piltide tähtajaks üleandmine.
Projekti hind jääb enamasti vahemikku 100-1000€. Kui sul on eelarve ees, ütle seda ka mulle.
✅ Kui sa tead kedagi, kes võiks olla huvitatud minu fototeenustest, palun jaga temaga minu kontakti.
Kutsu mind pildistama
- - -> Helista +372 5341 4678
- - -> Kirjuta info@olev.ee
Suvine reis läbi Eesti. 10 peatus Pikk Maja Kärdlas
Käinast sõitsin edasi Kärdlasse möödudes Tubala küla meeste paigaldatud vaiast, mis kogu Hiiumaad merepõhjas kinni hoiab. Ilma selle vaiata ei võiks keegi kindel olla, kust hiidlaste maad praegu otsima peaks. Nojah, aga Hiiumaa pealinnas on üks pikk maja ja selle sees muuseum, kus mind oodati.
Kärdla Pikk Maja on põnev paik, mis tegelikult kuulub hävinud tööstuspärandi ehk Kärdla kalevivabriku juurde. Kunagist uhket tehast saab vaadata maketilt. Pikas Majas endas paiknes tehase kontor. Säilinud on veel mõned töölistemajad vabrikuväljaku paremas servas.
Muuseum annab aimu, kuidas Kärdla tehase asulana arenes ja vähe haaval linnaks muutus. Tehas võimaldas töölistele linnalist eluviisi ja paremat äraelamist. Nii hakkasidki teised hiidlased Kärdla rahvast kohvilähkriteks hüüdma, kuna linnaprouadel kohvijoomise peen komme kangesti meeltmööda oli.
Muuseas, parim hiiu käsitöö ja kohalike toodete pood asub ka samas majas, mine julgesti vaatama. Mina sõidan nüüd edasi tuletorne vaatama.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Loe veel:
Laulu- ja tantsupeost
Eile vaatasin tantsupeo etendust. Täna olen laulupeol, vaatan varsti kahte vanemat poega mudilaskooli ridades mööda marssimas ja tunnen ennast uhke isana.
Laulu- ja tantsupidu on mulle väga oluline. Miks? Lihtsalt on.
Tegelikult ei saagi nii küsida. Samamoodi ei saa küsida, miks on minu vanemad mulle olulised või miks ma armastan oma kodumaad. Vanemad on olulised, sest nad on minu vanemad. Kodumaa on oluline, sest ta on minu kodumaa.
Laulu- ja tantsupidu on oluline, sest see on minu pidu. Minu ja veel tuhandete teiste eestlaste pidu, kelle vanemad on siin sündinud ja õppinud oma vanematelt, kuidas kodumaad armastada.
Minu jaoks on see juba õige mitmes pidu. Esinejana pole ma lauluväljakule või staadionile jõudnud, siiski pääsesin kahe aasta eest noorte peol nii tantsumurule kui laulukaare alla fotograafi ja laste saatjana.
Igaüks peab ikka jääma sellesse rolli, kuhu ta kõige paremini sobib hoolimata faktist, et vares kuulub laululindude hulka ja karud õpetatakse tantsima. Lastega koos kogu peotralli läbi tehes sain kõigest väga vahetult osa ja tõesti nautisin iga hetke.
Sel aastal olen peol perega, kaamerakott loomulikult õlal. Kindlasti tuleb edaspidi neidki aastaid, mil jälle rohkem pildistan, seniks aga vaata pilte eelmisest noorte peost.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Vaata veel:
Kas tahad Riia linna näha?
Karjapoistel olevat olnud nooremate kulul naljatlemiseks "mäng". Küsitud mõne jõnglase käest, kes maailma kavalust veel ei tundnud: "Kas tahad Riia linna näha?" Kui too jaatavalt vastas, kästud tal peadpidi kotti ronida ja hakatud väikestviisi ihunuhtlust andma. Seejuures küsitud: "Kas Riia linn juba paistab?" Nüpeldatud senikaua, kui hakkas "paistma".
Minu kodu juurest hakkab Riia linn paistma umbes kolme tunni järel, kui oma auto ringteelt Brīvības gatvele keeran. Päevast Riiat olen teab mitmel korral näha saanud, varahommikust aga mitte. Nii alustasingi seekord teekonda õhtul, puhkasin enne Koiva jõe ületamist ja sain auto viie paiku hommikul Daugava kaldale pargitud.
Hommikune melu polnud veel alanud. Ainult jõelaeva kapten võttis roolikambris hommikueinet ja jõel lähenes seltskond aerulaudadel. Vaatlesin üle sileda vee rahvusraamatukogu hoonet, mis on päris hästi õnnestunud. Veidi vasakult paistis kunagine röögatus ringhäälingukompleks, saare teises otsas asuvat teletorni polnud eriti näha. Rongid kihutasid üle raudteesilla, linn hakkas vähehaaval ärkama.
Turu juures jäid lauatajad mulle jälle kord ette, lisades pildile veidi elu, nad olid ilmselt kanaliringile suundumas. Minu suur lemmik, turg ise polnud veel avatud, Bussijaamas liikusid Eesti bussijuhid, jalakäijate tunnelis kohtasin aga Edward von Lõngust. Noh tegelikult ikka tema suurepärast tööd, mida saab telefoniäpi abil elavaks muuta. See vist oligi kogu jalutuskäigu tippsündmus.
Vanalinnas külastasin vabaduse sammast, millele paistis valgus valelt poolt, seepärast pildistasin hoopis Laima kella hommikuses tühjuses. Kogemata leidsin veel "Hea rüütli" kuju ning ühe koloneli, kes istus maja nurgal õllevaadi seljas.
Siis avati esimene toidukauplus, soetasin kotitäie head-paremat ja võtsin Daugava kaldal hommikueinet. Oli mõnus jalutuskäik enne tööpäeva algust.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Vaata veel:
Brüssel
Minu Brüsselis käik oli seotud hotelli pildistamisega. Lennuks valisin eelneva päeva hommiku, et saaksin linnaga tutvuda ja portfooliot täiendada.
Brüssel pole kuigi suur linn, erinevalt mõnest teisest Euroopa pealinnast, mille haaramisega võib kergesti hätta jääda. Ühe päevaga õnnestus mul vanalinnaga tuttavaks saada ja teha tiir Atomiumi juurde. Oleksin võinud rohkemgi jõuda, süvenemise huvides valisin väiksema programmi.
Minu jalutuskäigud viisid mitmel korral kullasäralisele raekoja platsile. Kindlasti on see väljak oma uhke raekojaga üks kaunimaid. Raekoda ise troonib uhkelt kõigi teiste hoonete üle, pannes turiste imetlevaid päid kuklasse ajama. Melu vaibub väljakul ehk ainult varastel hommikutundidel, ülejäänud osal päevast pole pildistamiseks inimtühja hetke loota.
Vastukaaluks vanalinnale kõrguvad sealsamas suured europilvelõhkujad tuhandete ametnikega. Büroohooneid ümbritseb korrastatud linnaruum, mis võib lõppeda kui lõigatult, asendudes võsastunud pargiga. Kõikvõimalik kirju seltskond pesitseb sealsamas ja veedab oma sisutühju päevi õhtusse. Nii suured kontrastid tundusid mulle üllatavad, Euroopa pealinnas poleks ma sellist muljet oodanud.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Vaata veel:
Düsgraafiast
Kas oled kuulnud düsgraafiast või tead kedagi, kes õigekirjaga igapäevaselt vaeva näeb ja imelikke vigu teeb? Minu jaoks on see igapäevane teema, millega tegelema pean, sest ma lihtsalt ei erista häälikupikkuseid ja teen teisigi huvitavaid vigu.
E-maili saates pean teksti mitu korda üle lugema, ega ma siis ka kõiki vigu üles ei leia. Vahel loen teksti sõnahaaval tagurpidises järjestuses, nii tulevad eksimused paremini välja.
Väga olulised tekstid pean enne ärasaatmist kontrollida andma. Blogitekstid vaatab Merle alati enne avaldamist üle. Ega temagi kõiki vigu enam ei näe, ajapikku on ta minu eripäraga harjunud ja ei märka kõike, vahel teeb isegi sarnaseid eksimusi. Nii et kui leiate mõnes minu tekstis vea, võite selle põhjuse kergesti tuvastada.
Kas düsgraafia segab minu igapäevaelu? Ikka segab, kuigi otseselt ei takista. Koolis sain eesti keelega kurja vaeva näha. Ükskord hakkas õpetaja peaaegu nutma, kui etteütluse vigade paranduse pealkirjaks „Vikate parantus“ kirjutasin. Sellest hoolimata sain valitud koolid lõpetatud. Eriala valikul pidin enda eripära muidugi meeles pidama. Tõlkijaks või filoloogiks õppimine poleks kõne alla tulnud.
Pildistamist düsgraafia muidugi ei sega, võibolla annab juurdegi. Tasakaalu mõttes saan ehk just sellepärast pildistamisega paremini hakkama.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Arhitektuurifotod Nord Projektile
Sel kevadel pildistasin Nord Projekti objekte. Kokku jõudsin külastada 15 erinevat hoonet, mis on nende projekteerijate käe all valminud.
Suuremate projektide puhul koostan kõigepealt objektide kaardi, millele kannan parimad pildistamise kellaajad. Kaardi abil planeerin enda liikumise logistika. Kõigepealt vaatan, millisel kellaajal objekti fassaadile valgus langeb, siis püüan leida kõige optimaalseima pildistamise järjekorra ning liikumisteed ühe maja juurest teiseni.
Mida rohkem on objekte, seda efektiivsem saan enda töös olla. Parimatel päevadel jõuan külastada kuni kümme pildistamispaika. Graafikus tekivad alati väikesed nihked, millega oskan juba arvestada. Vahel tuleb mõnd objekti siiski korduvalt külastada ja erineva valgusega fotosid saada. Põhjaliku eeltöö korral tuleb korduvkülastusi siiski väga harva ette.
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
Vaata veel:
Robootikast
Kas sul on lapsepõlveunistusi, mida on praegu võimalik täita? Kindlasti on. Minul on ka. Kõiki unistusi ei jõua ma kokku lugeda.
Robotitega mängimine on üks nendest. Lapsena joonistasin vineertahvlitele robotite juhtimispulte. Roboteid ma muidugi ei näinud, ega neid tänasel kujul olemaski polnud.
2016 sügisel läks mu esimene poeg kooli, samal ajal sattusime Haapsallu Robotexi promoüritusele. Ka Lihula kooli direktor oli kohal ja võttis vastu 4 Edisoni haridusrobotit, mida kool pidi kasutama hakkama.
Meie vestluses selgus, et roboteid on veel, kuid need seisavad ja koguvad tolmu, pole kedagi juhendajaks võtta. Üks asi viis teiseni, minust sai ootamatult robootikaringi juhendaja. Käisin koolitustel ja mässasin ringitundides koos lastega roboteid ehitada ja programmeerida. Samal aastal jõudsime Robotexile ja Võru Roboti Tsõõrile. Tulid ka esimesed tunnustused.
Ühel hetkel avastasin ennast öösiti roboteid ehitamas ja sellesse aina rohkem aega panustamas. Kõik oli iseenesest väga vahva, aga pildistamine kippus unarusse jääma. Praktilistel põhjustel võtsin vastu otsuse endist kurssi hoida ja andsin ringijuhendamise üle.
Nüüd on meil kodus oma robotid ja väike 4 lapsega robootikaring, mis toimib ilma minu suurema sekkumiseta. Küllap tuleb roboteid varsti juurdegi. Elagu robootika!
Kui soovid edaspidi kursis olla blogipostitustega, liitu uudiskirjaga!
Kutsu mind pildistama, kirjuta info@olev.ee!
