Armastan teatrit
Minu sügavam teatrihuvi sai alguse Tallinna Linnateatri praktikast Tallinna Sidekooli õpingute ajal, kus Priit Grepi juhendamisel etendusi pildistasin.
Praktikakohaga kaasnes privileegina vaba sissepääs kõigile etendustele. Nii saingi kogu repertuaari üle vaadata, mõnigi kord lahkusin etenduselt väga tugeva elamusega. Kõndisin läbi öise linna nagu udupilves. Eriti selgelt mäletan Adolf Šapiro "Isad ja pojad" lavastusest saadud emotsiooni. See oli kui peapõrutus, millest toibumiseks kulus mitu päeva.
Praegu käime kahekesi või koos lastega teatris. Meie pere lemmikuteks on Estonia, Draamateater, Tallinna Linnateater, Eesti Noorsooteater ja Endla.
Isiklikult armastan kõige rohkem Estoniat, tema suure trupi ja hea kvaliteedi pärast. Etendustest eelistan klassikat, eriti vene klassikat ja muidugi Tammsaaret, temast ei saa üle ega ümber.
Üldiselt käime ikka vaatamas tükke, mille juures jääb ruumi arutlusteks. Poisidki küsivad peale iga etendust "Mis selle loo mõte oli?" Kõige rohkem teebki mulle rõõmu laste teatriarmastus ja vastupidavus.
Ootan juba põnevusega, millal jälle saan vaatama minna mõnda etendust.
Tekst: Olev Mihkelmaa