Kas sina oled kunagi olnud kaamera ees
Ja kui oled, kas see tundus sulle loomulik või pigem ebamugav?
Paljud inimesed pelgavad pildistamist, sest nad usuvad, et nad pole fotogeenilised. Tegelikult on see väga tavaline sisemine kramp, mis tekib hetkel, kui objektiiv on sinu poole suunatud. Tunnistan fotograafina, et olen ise samasugune. Kaamera ees seistes muutun vahel saamatuks ja mu olek justkui kivistub. Seetõttu mõistan hästi seda ebakindlust, mida pildistatav võib tunda.
Ebamugav tunne ei ole seotud sinu välimusega, vaid hoopis pinge ja harjumatu olukorraga, mis vajab aega ja kohanemist. Minu kogemus näitab, et fotogeenilisus sõltub inimese sisemisest rahust ja oskusest olla hetkes. Kui oled endaga rahul, oled ka pildil loomulik. Just seetõttu pean ma fotograafi töös suhtlemist ja õige õhkkonna loomist sageli olulisemaks kui tehnilisi seadistusi. Ainult tehniliselt korrektne pilt ei kanna, kui sellel puudub ehe tunne.
Tihti valmivad kõige paremad portreed alles fotosessiooni lõpus. Selleks ajaks on esmane ärevus kadunud ja pildistatav saab olla tema ise. Tõeliselt loomulike piltideni jõudmine võtabki sageli aega umbes tunni.
Kas sa oled kunagi lasknud endast teha päris portreepilte nii, et keegi juhib protsessi ja hoiab ruumi sinu jaoks? Võib-olla on see täpselt see asi, mida sa pole veel teinud, aga võiksid.
Tekst Olev Mihkelmaa
Vaata veel:
