Minu 100+ pulma
Kunagi olin ma veendunud loodusfotograaf.
"Mina küll stuudios pildistama
ei hakka! Ja pulmad? Unustage ära!"
Tänaseks olen pildistanud 100+ pulma.
Millal ma pulmi pildistama hakkasin?
Kõige olulisem pulm sellesse ritta paraku ei mahu, meie endi pulm 2008. aastal. Kõik pildistatud pulmad tulevad peale seda. Head sõbrad palusid mind enda pulmapäeva jäädvustama. Järgmises pulmas seisin juhuse tahtel rohkem põõsa taga peidus ja lasin "päris" pulmafotograafil oma tööd teha. Sealt edasi võtsin pulmafotograafi rolli jälle kindlalt enda kätte ja muudkui pildistasin, kuni tänase päevani välja.
Mis on selle aja jooksul muutunud?
Fotokott kaalub vähemalt 3 korda rohkem. Alguses sain sinna vaid ühe kaamerakere, välklambi ja paar objektiivi paigutada. Tänaseks mahub sinna oluliselt rohkem fotokola.
Kindlasti on minu käekiri muutunud. Ühest küljest muudavad käekirja kogemused, teisalt areneb kujutlusvõime ja fotograafi nägemus. Pildi headus sõltub peamiselt sellest, kuidas suudan pildi sisse enda mõtte panna.
Põnevus alles, ärevus kadunud
Esimestel kordadel tundus pulma pildistamine millegi eriliselt suure ja tähtsana, koos tohutu vastutuse koorma ja hirmuga midagi valesti teha.
Täna võtan pulmapäeva heas mõttes rutiinina. Enne väljasõitu kontrollin, kas akud on laetud, mälukaardid tühjad ja tehnika korras ja lähen. Mida see pulmapäev täpselt endaga kaasa toob, selgub töö käigus. Siiski oskan iga uue olukorra puhul ette aimata, mil viisil see areneda võiks ja kuidas enda liikumisi ning võttenurki seadma peaks.
Oskan
ennustada aega. Kes võiks teada, mitu minutit kulub abielu registreerimisele
Tallinnas, Pärnus või Sangaste kirikus? Mina tean. Kui
koos noorpaariga pulmapäeva kava üle vaatame, võin väga täpselt öelda, kas see
on reaalselt teostatav. Võin ka seda ennustada, mitu minutit pulmalised
peolauda hiljaks jäävad.
Tean, kuhu ja millal pildistama minna. Ilupildisessioonideks tuleb kohti hoolega valida. Parem, kui valik saab olema originaalne ja huvitav. Siiski leidub selliseid paiku, mis paljudele meeldivad. Nende külastamiseks oskan alati parima kellaaja pakkuda. Pulmapäeval on paraku parim kellaaeg tavaliselt siis, kui teiste tegemiste vahel aega leidub.
Võin asendada pulmaisa. Nali naljaks, aga sedagi tuleb ette, kui meister ise on korraks eemaldunud, aga midagi tähtsat vajab edasi ütlemist või korraldamist. Hääle tugevust on mulle looduse poolt antud, päris suu peale pole ma samuti kukkunud. Vahel teeme pulmaisaga mõne viguri juures koostöödki.
Oskan ennustada, mida peidab endas pulmaisa kohver. Tean ka seda, millal ühe või teise pulmavana kohvrist mõni ese välja ilmub. Mõni näiteks hoiab seal leiba. Ja ütleb ühel kindlal hetkel: "Kuule, teeme nüüd leiva?" Mis mul saab selle vastu olla: "Teeme siis leiva!"
Aga mis ei ole muutunud?
Armastus ei ole muutunud.
Tekst: Olev Mihkelmaa
Vaata veel