Väga vajalik puhkus

Tegin lõpuks jälle arvuti lahti. Viimased 5 nädalat on ta peaaegu puutumatult kotis seisnud. Päris ilma töiste toimetusteta pole muidugi õnnestunud läbi ajada, aga neid on olnud minimaalselt. Augusti alguses tuligi nüüd paras aeg aktiivselt toimetama hakata.

Naine ütleb, et näen juba täitsa inimese moodi välja, jume on näkku tulnud ja olekus võib endist kergust märgata. Ma polegi juba aastaid nii pikalt ja põhjalikult puhanud. Varasemad vabad hetked läksid ikka mingite teiste asjalike toimetuste nahka. Maja vajas ehitamist ja mis kõik veel. Sel suval pole ma veel ühtki kruvi seina keeranud ega kavatsegi seda teha. Suur töö on valmis, väiksemad asjad võivad oodata.

Esiotsa polnud üldse lihtne ennast töistest mõtetest eemale saada, selleks kulus mitu nädalat väikese aktiivsusega elu Soome järvede ääres, lõunanaabrite juures ja meie enda suursaartel. Lihtsalt panime telklaagri üles ja jäime mitmeks päevaks ühte kohta paigale. Ujusime, püüdsime kala ja lesisime niisama. Nüüd tundub, et sellise rahuliku eluga võibki ära harjuda, käed ei igatsegi veel eriti kaamera järele.

Töölust tuleb siiski iga päevaga aina rohkem tagasi. Juba toimetangi Pallase koolitööde ning klientide projektide kallal. Sellist pausi oli tõesti väga vaja, nüüd on uut energiat, mille toel edasi liikuda.

Tekst: Olev Mihkelmaa