Perefotod on oluline osa ühisest ajaloost, kuid sageli kaasneb sellega asjatu ärevus. Paljud lapsevanemad muretsevad, kuidas lapsed käituvad või milliseid poose peaks kodus harjutama.
Minu fotograafi töös tuleb sageli ette olukordi, kus klient soovib teha vaid ühe kiire klõpsu ja sellega piirduda. See tundub mugav viis säästa aega ja ressursse, aga sellises lähenemises peitub risk, et tulemus ei täida oma tegelikku eesmärki.
Me elame ajal, kus visuaalne kommunikatsioon on muutunud vältimatuks osaks professionaalsest elust ja iga avaldatud foto on tegelikult sõnum. Sageli juhtub, et kui spetsialistilt või juhilt palutakse artikli juurde portreed, siis hakatakse kiiruga otsima midagi sobivat vanade reisipiltide või juhuslike klõpsude hulgast. Just nendes hetkedes hakkab...
Pulmapäeva ilupildisessioon Pulmapäeva ajakava koostamine on logistiline väljakutse, kus tuleb leida aega ka ilupiltidele. Minu fotograafi töös on fotosessioon mälestuste loomiseks ja noorparile hetk tempo korraks maha võtmiseks, et teineteisele keskenduda.
Fotogalerii renoveeritud Tallinna Linnateatrist lumises Tallinnas.
LinkedIni profiilipilt esindab inimest samamoodi nagu pilk, riietus või kehakeel päriselus kohtudes. Digitaalses maailmas kujuneb esmamulje just selle ühe visuaalse elemendi põhjal.
Olen fotograafi töös kogenud, et ühel hetkel tekib soov ja vajadus oma kogemusi ka teistele jagada. Sageli piirdutakse oma erialal vaid praktilise sooritusega, kuid minu arvates jääb ilma teadmiste edasiandmiseta osa professionaalsusest justkui puudu.
Olen fotograafina pildistanud sadu peresid. Sageli tullakse fotosessioonile kindla ootusega, et lapsed peavad istuma paigal ja vaatama otse kaamerasse. Vanemad püüavad lapsi manitseda ning suunata, et saavutada soovitud tulemust, kuid see tekitab tihti asjatut pinget ja kunstlikke naeratusi.
Mul on fotoarhiivis sadu pilte ja ühel päeval jäin pikemalt seisatama ühe pilditüübi juures. Valikusse sattus hulk portreefotosid, mida võiks esmapilgul nimetada igavateks. Nendel piltidel ei toimu mitte midagi. Inimene lihtsalt seisab ning vaatab otse fotokaamerasse. Fotod on tihti horisontaalsed ja ühtlase taustaga. Puudub igasugune väline...
Ma märkan portreesid pildistades sageli üht korduvat mustrit. Inimesed pelgavad kaamerat ja püüavad ebamugavust peita keerukate pooside või risti pandud käte taha. See on loomulik kaitsereaktsioon, kus tähelepanu on suunatud ühele isikule, kuid portree puhul loob suletud kehakeel vaataja ja pildistatava vahele asjatu barjääri. Olen oma praktikas...
